„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus
Inimene ja armastus, inimene ja surm- selline on Maeterlincki 1890-ndate aastate probleemistik. Kirjaniku esimene näidend "Printsess Maleine" ilmus 1889. aastal. See äratas otsekohe prantsuse kriitikute tähelepanu ning nad ennustasid 27-aastasele algajale autorile isegi Shakespare´i kuulsust. "Printsess Maleine´is" käsitleb Maeterlinck elu põhiprobleeme. Teose peategelane allub tahtejõuetult salapärastele tundmatutele jõududele. Inimese ja vastutuse teema, mis esineb Shakespere´i teistes, asendub maeterlinckil millise tahes elusolendi kaitsetuse ja paratamatu hukkumise motiiviga. Isegi armastuse teema ei kõla Maeterlincki varasemates teostes kunagi optimistlikult. Armastus ja elu käivad tema näidendites kumbki oma teed ning surm võidab armastuse. Maeterlincki 1890-ndate aastate näidendites ple reaalset aega ega kohta. Tegevus toimub muinasjutulossides, nõiutud metsade ja orgude taustal. Teoste tegelastel on
2) Rahvakultuur- kus kultuur ei ole elukutseks vaid harrastuseks. Ühelt poolt ise looja , teiselt poolt tarbija. Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp
ja seetõttu tuleb ette et ta ei ole kõikidele inimestele nauditav või vastuvõetav. 2) Rahvakultuur- kus kultuur ei ole elukutseks vaid harrastuseks. Ühelt poolt ise looja , teiselt poolt tarbija. Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp
tahtele. Inimene ja armastus, inimene ja surm- selline on Maeterlincki 1890-ndate aastate probleemistik. Kirjaniku esimene näidend "Printsess Maleine" ilmus 1889. aastal. See äratas otsekohe prantsuse kriitikute tähelepanu ning nad ennustasid 27-aastasele algajale autorile isegi Shakespare´i kuulsust. "Printsess Maleine´is" käsitleb Maeterlinck elu põhiprobleeme. Teose peategelane allub tahtejõuetult salapärastele tundmatutele jõududele. Inimese ja vastutuse teema, mis esineb Shakespere´i teistes, asendub maeterlinckil millise tahes elusolendi kaitsetuse ja paratamatu hukkumise motiiviga. Isegi armastuse teema ei kõla Maeterlincki varasemates teostes kunagi optimistlikult. Armastus ja elu käivad tema näidendites kumbki oma teed ning surm võidab armastuse. Maeterlincki 1890-ndate aastate näidendites ple reaalset aega ega kohta. Tegevus toimub muinasjutulossides, nõiutud metsade ja orgude taustal. Teoste tegelastel on ilusad,
Areneb tema hulluse teema. III vaatus kohtumine Opheliaga (olla või mitte olla?), nähes sepitsust, kohtleb H O-t julmalt. H ütleb emale kõik näkku, Claudius ei saa H tappa, kuna rahvas armastab H-t. IV vaatus H mõtisklused ja eneseanalüüs, Ophelia surm, Laertese kättemaks. V vaatus kalmistul. H tapab Claudiuse. S. viimase perioodi näidendeid ühendab muinasloolisus, idüll, mis lahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni (tragikomöödiad). Hamlet kirjutati William Shakespere poolt. Teos on tragöödia ja peategelaseks on Hamlet, Taani prints. Hamlet üritab kättemaksta oma onule Claudiusele, kes Hamlet Sr (Hamleti isa) tappis, et troonile pääseda. Hamlet kelle isa suri ja kuningaks sai kuninga vend Claudius ning abiellus Hamleti emaga. Isa vaim andis talle märku, et tapjaks oli Claudius mitte ta ei surnud loomulikku surma. Terve selle raamatu vältel Hamlet proovib leda mooduseid kuidas panna Claudiust ülestunnistama oma tegu. Tegevuse
annaabi.ee 
