Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "„Kle, miswärk” – jututoaslängist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
släng, rate, 1337, speak, meili, moderaator, sõnastikud, väljendid, populaarne, slängisõnad, feik, wazzup, vestlus, arvutikasutus, mugavalt, hoolitseda, mitmekesised, keeleõppe, tavalisest, nähtustega, kirjavead, slängid, kirjutamisel, teistega, niisamuti, kirjutatakse, helista, tundmine, keskkondades, koguaeg, hindaja, loud, naerma, muuseasKiire internetistumine ohustab meie emakeelt, seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru Instituut, mi
omavaheline suhtlus, millest täiskavanud ei pruugi alati aru saada. Tuttavatega suheldes on vahel endalgi raske aru saada, mida nad öelda tahavad. See tekitas minus huvi asja põhjalikumalt uurida. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, millist keelt kasutatakse suhtlusportaalides, ekirjades ja mobiilisõnumites. Töömeetodina olen kasutanud kirjandust Oma keel 2, Tekstid ja taustad I, Tekstid ja taustad III , rate.ee ja orkuti suhtlusportaale. Rate.ee ja orkuti suhtlusportaalid valisin, sest need on kõige populaarsemad noorte seas. Autor eeldab, et meedia alane keelekasutus erineb osaliselt suulisest ja gramaatilisest keelekasutusest. Uurimistöö on jaotatud kolmeks peatükiks: Esimeses kirjanduse analüüsi, teises peatükkis analüüs ja kolmandas kirjanduse ja tulemuste kokkuvõtte. Tänan uurimistöö koostamisel abiks olnud õpetaja Sirje Ääremaad, kes on minu uurimistöö juhendaja. Sõnad tabel 1
.............................................................................................. 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ............................................................. 8 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu?..................................................................... 8 1.4 Slängi muutumine.......................................................................................... 9 1
Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise suhtes pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, nagu ka raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu," kus inimesed läksid uuendustega kaasa ega viitsinud enam vaeva näha ussisõnadega ja neil polnud enam huvigi, sest ilma sai kergemini. Tänapäeval pigem kaldutakse inglise keele poole, kuna seda räägitakse hetkel maailmas väga palju ning sellega puutub väga tihti kokku tänu reisimisele, filmidele,
Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise suhtes pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, nagu ka raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu," kus inimesed läksid uuendustega kaasa ega viitsinud enam vaeva näha ussisõnadega ja neil polnud enam huvigi, sest ilma sai kergemini. Tänapäeval pigem kaldutakse inglise keele poole, kuna seda räägitakse hetkel maailmas väga palju ning sellega puutub väga tihti kokku tänu reisimisele, filmidele,
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga
mingis portaalis. Pahatihti on hoopis nii, et kui tahad iternetist kähku mingit asja vaadata või otsida, siis ikka vaatad veel ühte ja teist ning lõpuks avastad, et oled jälle mitu tundi arvuti taga istunud. Interneti liigtarvitajad on enamasi just noored. Paljud neist kasutavadki oma vaba aega ainult arvuti taga olemiseks. Enamasti seal suheldakse teistega erinevates jututubades ja messengerides, ollakse populaarsetes tutvumisportaalides (näiteks rate.ee) või surfatakse niisama ringi. Ning see, kui inimene oma elu ainult internetis elab, ei ole ka hea. Minu arust peaks ka lapsevanemad oma laste internetikasutamist jälgima ja piirama ning otsima neile ka muid tegevusi. Aga on ju lihtsam mõelda, et las ta parem on arvuti taga, kui hulgub kusagil väljas. Ning kaua helendava ekraani taga olemine on ka tervisele kahjulik. Lisaks sellele, et see rikub silmi
8 MSN-messengeris 4 80% 0 Skype`is 3 62% 1 Suhtlusportaalides (näiteks Facebook, Rate.ee, Orkut, MySpace jne) 4 82% 1 Jututubades 3 68% 4 Mängutubades 2 44% 2
................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõneainet pakkuvad vabaaja veetmis võimalus rate.ee-s istumine või siis niisama msn-is lobisemine. Kuid me tahaksime teada kas on ka noori, kes sisustavad oam vabaaega sellega, et käivad trennides, hobiringides kui ka laulukooris. 3 KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA ? Millega sisustavad 8 klassi õpilased oma aega? Arvuti neelab enamus noorte ajast ning võib viia ühiskonnast võõrandumiseni
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng
SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju. Praktilise osa tarbeks koostasin ankeetküsitluse Google Docs`s (vt LISA 1) Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele. Ankeetküsitlus koosnes 13 küsimusest. 2 Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada OLPG 8.-12. klassi õpilaste ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus, miks kasutatakse eesti keelt rääkides
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Eesti on internetikasutajate hulgas eesrindlik maa. Postimees kirjutab, et kui pea kõigis Euroopa Liidu riikides kasutavad mehed internetti naistest rohkem, siis Eestis on see protsent peaaegu võrdne- regulaarselt kasutab internetti 57 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest. Iseenest on ju tore, et nii paljudel on olemas ligipääs ineternetile ja seeläbi ka põhimõtteliselt kogu maailmale. Aga nagu igal heal asjal, on ka internetil oma varjuküljed. Alustades vitruaalmaailma võludest, pean esimesena mainima kiiret ligipääsu vajalikule infole. Olgu selleks siis uudiste lugemine või uurimustööde kirjutamine. Internet on mugav viis kodust lahkumata ka näiteks sõpradega suhtlemiseks. Enamikel noortest on olemas MSN ja kasutajakontod mõnes portaalis, suuremal osal muidugi rate.ee-s, aga leidub ka teisi populaarseid suhtluskohti. Paljud inimesed kasutavad internetti tutvumiseesmärkidel. Kes käib jutut
Lugupeetud õpetaja ja õpilased. Mina olen .... Täna räägin ma teile Interneti mõjust eesti keelele. Mina arvan et Internet mõjutab kindlasti Eesti keele kasutamist noorte ja täiskasvanute seas. Iga päev kui mina koolist koju jõuan, lülitan ma kohe arvuti sisse ja asun erinevates suhtlusportaalides teistega suhtlema. Kunagi pole mul aega kasutada õigeid kirjavahemärke, täispikki sõnu ja täpseid õigekirjareegleid. Kasutan palju lühendeid ja väga lühikesi lauseid, et kiiremini kõik räägitud saaks. Seda teevad ka väga suurem enamus teistest internetis suhtlejatest. Kas see võib tulevikus põhjustada Eesti keele rikkumist ja kadumist? Juba on jõudnud kätte selline aeg, kus igas peres on vähemalt üks arvuti ja seda kasutama õpitakse juba väga varases eas. Paljud lapsed juba enne kooli minekut hakkavad sõpradega näiteks msn suhtlusportaalis suhtlema sõpradega. See toimub enne juba kui nad korraliku kirjatehnika või mingisugused reeglid omandavad
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.......................................................
ei viitsita kirjutada liiga pikkasid sõnu, kuid lühendatud variante ja slänge on hakatud kasutama ka argielus rääkides, nagu pikema sõna ütlemisel võtaks see sinult ekstra energiat ning see on minu arvates väga imelik. Näiteks kui varem kasutati sõna „informatsioon“, siis kasutati seda ainult selle originaalkujul. Mõne ajaga on välja kujunenud sellest lühendatud versioon „info“. Nüüd on selgunud et ka sellest ei olnud piisavalt ja mõeldi infost lühem släng välja ja selleks sai „inf“. See on väga halb kui tuntakse, et 4-täheline sõna on ka veel liiga pikk. Väga tihti olen ma kuulnud inimesi kasutamas seda slängi, näiteks „Kui palju infi meil on vaja selle slaidi jaoks otsida?“ Pidevate eesti keele reeglite vastu eksimise, pideva slängi kasutamise ja pidevalt eestikeelsetesse tekstidesse inglisekeelsete sõnade lisamise tõttu arvan ma, et eesti keel ei ole väga jätkusuutlik. Mina arvan seda sellepärast, et 20. sajandil oli
mõjutuse eest. Samuti on väga piiripealne valdkond reklaamikeel, mis mõjutab inimesi tohutult. Ühelt poolt on tegemist avaliku keelekasutusega ja peaks nõudma, et see oleks korrektne. Kuid reklaamitegijad peavad reklaami kuntsiks ja lubavad endale kunsti vabasusi. Reklaami eesmärk on silmapaista. Üheks vahendiks on tedlik ortograafiareeglite rikkumine. Näiteks granaat, mis kirjutatakse tegelikult g-tähega, kuid Eesti Ekspressi populaarne pilalisa kirjutab seda k-ga. Samuti võiks 1 Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 välja tuua reklaame, kus kirjutatakse sõnu suurte tähtedega. Näiteks firma GoBus või BalSnack. See on viis silmapaista
annaabi.ee 
