Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE
ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht. Transitoorne epiteel mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa
primitiivsed rakud · Lümfotsüüdid, erütroblastid, spermatotsüütide eellasrakud, ovaariumi rakud, vereloome tüvirakud, soole epiteelirakud, naha basaalkihi rakud. 19. Milles seisneb CO kahjulik toime? · Asendab verega seostudes hapniku, kuna on palju parem seostuja 20. Mis on reaktiivse hapniku ühendid ehk vabad
● Eritusfunktsioonid ● Termoregulatsioonifunktsioonid Nimetage nahakihid, mis moodustavad germinatiivkihi? Selle funktsioon? Basaalkiht ja sellega külgnev ogakihi sügavam osa moodustavad germinatiiv- ehk kasvukihi. Kasvukihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimub epidermise kõikide kihtide uuenemine. 10 Millest on tingitud naha värvus? Basaalkihi rakud melanotsüüdid valmistavad pruuni pigmenti melaniini, mis tingib naha värvuse. Kui kiiresti uueneb inimese nahk? 26-28 päevaga. Nimetage DERMA kihid ja nende funktsioonid: 1. Näsa- ehk papillaarkiht: - moodustab individuaalse papillaarjoonise - SÕRMEJÄLE - sisaldab silelihasrakkude kimpe, mis moodustavad karvapüstitajad, mille kokkutõmbel tekib kananahk - palju närvikiudude lõpmeid. 2. Võrkkiht - annab nahale tugevuse ja vastupidavuse
- Deskvamatsioonifaas – D-faas - piiravad häbemepilu – rima pudendi limaskesta funktsionaalkiht irdub ja väljutatakse -> menstruatsioon - lähevad ees ülal üle häbemekinguks – mons pubis - kingu ja mokkade välispinna nahk on kaetud karvadega, sisaldab higi- ja kohe algab epiteeli regeneratsioon basaalkihi arvel rasunäärmeid - Proliferatsioonifaas - Kõdisti – clitoris funktsionaalkiht regenereerub paikneb häbemepilu eesosas näärmed muutuvad pikaks ja kitsaks koosneb kahest kõdistikorgaskehast
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Ajaliselt ühtib see faas kollakeha taandarengu algusega, kus progesterooni hulk on langenud, östrogeenide sisaldus on aga väike. 2. Regeneratsioonifaas ehk taastekkefaas - algab juba deskvamatsioonifaasis ja lõpeb tsükli 5.- 6. Päeval. Regeneratsioon saab alguse endomeetriumi basaalkihi näärmeepiteelist. Regeneratsiooni põhjustab progresseeeruvalt suurenev östrogeenide hulk seoses uue folliikuli arenemisega munasarjas. 3. Proliferatsioonifaas ehk vohamisfaas - langeb kokku folliikuli valmimisega munasarjas, kestab kuni ovulatsioonini, 28-päevase tsükli korral kuni 14.päevani, võivad esineda ka paaripäevased kõikumised. Östrogeenide toimel endomeetrium vohab - kasvab näärmekude, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus. 4
7 päeva jooksul 9 PINDMINE KOORIMINE Kõige enamlevinud koorimise meetod on pindmine naha koorimine, mille puhul on kõrvalnähtude protsent kõige madalam. Kahjustus ei ulatu niivõrd sügavale, kuid haavab bioloogilisest seisukohast lähtudes väga tähtsat tsooni – sarvkihti ja seepärast mõjub nahale siiski stressina. Sarvkihi järsk õhenemine aktiveerib basaalkihi rakkude jagunemist ja suurendab epidermaallipiidide sünteesi. Pindmist koorimist soovitatakse kasuta enam suurepoorilisele nahale ja kerge aknevormi puhul. Samuti on ta tulemuslik esimeste kergemate vananemisilmingute puhul ning eelnevate hüperpigmentatsioonide puhul. Seejuures on oluline ära märkida, et pindmine DKK normaliseerib ka kuiva naha. Pindmise koorimise puhul toimib keemiline aine vaid epidermise piirides kuni basaalmembraanini.
(müotoomi) kindla segmendi verevarustuse parandamise kaudu mõjutatakse neuroreflektoorselt sama närvi mõjuala ka luudes (sklerotoomis) ja siseelundites. Tehakse massaazilaual paljale nahale. 1.2.5. Meemassaaz Tiibeti traditsioonilise meditsiini raviprotseduur, mis kasutab mee bioaktiivseid raviomadusi naha kaudu imendumisel selgroo ,,toitmiseks" ja vere kaudu mitmesuguste siseorganite kaudseks mõjutamiseks ning mee kleepuvat-nakkuvat omadust surnud naharakkude ,,lahtikiskumiseks" naha basaalkihi küljest, et elavdada naha eritusfunktsioone mitmesuguste toksiliste ainevahetussaaduste väljutamiseks otseselt naha kaudu. Tiibeti teooria kohaselt ,,kitkub" kehast välja ,,saastunud energia" ja vabastab inimese psüühilistest blokkidest. Meemassaazi on kasutatud nii Aasias kui Venemaal juba ammustel aegadel. Meemassaaz parandab verevarustust ja maandab lihaspinget, mis tekib jääkainete kogunemisest. Vere ja lümfiringe kaudu
Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4
Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude EPITEELKUDE Epiteelkude jaotub: Katteepiteeliks e pinnaepiteeliks Näärmeepiteeliks Epiteelkude sisaldab vähesel määral rakkudevahelist ainet, ta on reeglina avaskulaarne kude Ühekihilistes epiteelides kinnituvad kõik rakud basaalmembraanile, mitmekihiliste epiteelide puhul kinnituvad basaalmembraanile ainult alumise basaalkihi rakud Epiteelrakude apikaalne ja basaalne osa võivad olla oma ehituselt väga erinevad räägitakse polaarsest diferentsist Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL
mutatsioon Papilloomi DNA viirus aktiveerib rakkude jagunemist E6 ja E7 valkude kaudu. Papilloomiviirused on DNA viirused. Emakakaela epiteeli rakkudes on nad latentsel kujul kromosoomiväliste plamiididena, mis replitseeruvad kromosoomidega samas rütmis. Viiruse valgud vahendavad viiruse kontrollitud paljunemist välimises epiteelirakkude kihis, Healoomuline kasvaja või soolatüügas Raku DNA-sse sisenenud viiruse geen kodeerib viiruse valkude reguleerimatut tootmist, mis sunnib basaalkihi rakke piiramatult jagunema, mis tähendab vähi teket. Viiruste valgud E7 (seob Rb) ja E6 (seaob p53), mille tulemusena toimub raku jagunemine Rakkudele on jagunemiseks vaja mitogeenset ja kasvufaktorite signaali. Mitogeen aktiveerimine suunab raku jagunemisele Kasvufaktori aktivatsioon on vajalik toitainete omastamiseks ja kasutamiseks Põhjus, miks juhtivad, aga mitte kaasnevad mutatsioonid määravad ära kasvaja tekke. Vähirakkude genoomi ebastabiilsuse olulisus.
epidermis (nahk) epidermise basaalkiht naha fibroplastid sperm testis sertoli rakud hematopoeetilised luuüdi veresoone epiteel tüvirakud aju tüvirakud subventrikulaarpiirkond, ependüümirakud, subkranulaarpiirkond veresoonte epiteel skeletilihase basaalkihi ja lihaskiudude lihaskiud tüvirakk vahel 80. Miks on oluline õige tasakaal tüviraku jagunemise ja diferentseerumise vahel? Kui diferentseerumist on liiga palju, siis hävib tüvirakkude populatsioon ja kiireneb organismi vananemine. Liigne proliferatsioon (vohamine) aga võib põhjustada kasvajate tekke. Selline tasakaal reguleeritakse antagonistlike parakriinsete faktoritega. 81. Kirjelda koe uuenemist tüvirakkude abil peensoole epiteeli näitel.
oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu. Tekivad koilotsüüdid, kidurate tuumade ja selge haloga suurenenud keratinotsüüdid. Tüüka tekkeks kulub 3-4 kuud. Viirusinfektsioon jääb lokaalseks, tavaliselt taandareneb spontaanselt, kuid võib taastekkida. Viirus saadakse lähikontaktil, infitseeritakse naha ja limaskestade rakke. Koetropism sõltub viiruse tüübist. Viirus persisteerub basaalkihi rakkudes, toodab viirust lõplikult diferentseerunud keratinotsüütides. Viirused põhjustavad healoomulist rakkude kasvu tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende
Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) Dermis: Paraksiaalse mesodermi päritolu somiidi osast - dermatoomist pärinevad seljaosa pärisnahk e. dermis, ka mõned lihasrakud, pruun rasvkude. Ülejäänud dermis (peapiirkond ja kõhtmine osa) pärineb külgplaadi mesodermist ja neuraalharjast Algselt ühekihiline pinnaektoderm, hiljem kahekihiline epidermis: välimine kiht moodustab ajutise peridermise ja sisemine kiht basaalkihi (sisaldab epidermaalseid tüvirakke) 40 Alates 3. kuust kolmekihiline: peridermaalsed rakud, vahelmised rakud ja mitootiliselt aktiivsed basaalsed rakud Hiljem mitmekihiline epidermis. Peridermise rakud lähevad apoptoosi ja eralduvad amnioni vedelikku Basaalkihis teevad rakud läbi asümmeetrilise jagunemise (tüvirakk ja kerationotsüüt, toodab sarvainet -keratiini) Keratinotsüütide vananedes need lükatakse perifeeriasse, kus nad
annaabi.ee 
