· See tootimne tähendab siinjuhl ka ideloogia tootmist. · Macherey analüsib seda, kuida ei saa tagada aja ühte tähendust, mis kunstiteosel väidetavalt on. Tekst on kombintisoon erinevatest tähendustest, mitte puzzle mis varjab tähendusi. · Barthes ütleb, et igateksti sees on puuduolev olemas (VMS). · Macherey: ükski tekst pole sõltumatu vaid on seotud teiste tekstitega. Raamat on seotud teiste raamatutega. Selle kohta mõiste Barthesi poolt: intertekst. Mina ego / Miksi id Freud. · Tekst on teiste tekstide mõju kombintisioon. · Macherey ütleb, et kõikide tekstide eesmärk on narratiiv. See on iga teksti ideoloogiline baas. Kirjanik annab singlaani tekstis. · Kui me nägime kuidas ideoloogia väljendab inimeste suhteid reaalsese maailma teatud ideede kaudu. · Ideloogia teine faas:
saab lugeda üha uutel viisidel, see ei ole mingi lõpetatud konstruktusioon. ka erinevad inimsed loevad tekste täiesti erinevalt. kui ajalooline tekstitõlgendus uurib, kust tekst tuleb ja kes on tema autor. strukturalistlik tõlgendus tegi suuri korrektuur. saussure'il oli probleem diakroonilise keeleteaduse suhtes. barthes'i panus on oluliselt erinev : kuidas lugemine täjendusi loob : see ei ole range strukturalistlik meetod. barthesi jaotus : loetav tekst ja kirjutatav tekst need ei ole kõige paremad mõisted : on väga huvitav kuidas luuakse uusi sõnu mõistete tõlkimiseks, aga see tekitab ka probleeme. lacan on peaaegu läbimatu, sest tema uued mõisted on äärmiselt prantsuse keele põhjised. loetav tekst barthesi jaoks on selline, mis järgib kindlaid konventsioone ja reegleid, see lubab lugejal olla passiivne kirjutatav tekst seevastu rikub koode, lugeja peab ise hakkama lugemise käigus otsustusi tegema.
välja kujunenud süsteem nagu poliitiline ideoloogia, inimõigused, negatiivses tähenduses valitseva klassi survevahend ühiskonnale intertekstuaalsus - tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, koosneda teiste tekstide katketest, mis võivad olla märgistatud või teksti sulatatud ja mida tekstid võivad assimileerida, ümber lükata, irooniliselt korrata jne. kirjutatav tekst Barthesi mõiste; erinevalt loetavast tekstist ei ole lugeja pelgalt tarbija vaid looja, kelle on võimalik pääseda kirjutamise mõnusse. Kognitiivteadused - teadusharu, mille eesmärgiks on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Kultuurimorfoloogia - õpetus kultuurivormidest, kultuuride välise kujundamise õpetus, kultuuri seletamine
on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. 7) Strukturalism, poststrukturalism, eeldused. Saussure, teooria (Saussure'i toetuspunktid). Levi Strauss. Barthesi "Mütoloogia" Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete
tekstid koosnevad märkidest. Teisisõnu me ei saa hermeneutikas olla vähegi edukad, kui ei kasuta semiootikat. · Tema esimene teos on Freudist kirjutab,et freud on hermeneutik et aru saada inimesest, peab tõlgendama, mida inimene räägib. Semiootiline analüüs põhimõisted: · märk, kood, tähendus · märgitüübid: ikoon, indeks, sümbol · märgisüsteem; keel: paradigmaatika ja sütagmaatika · tekst, kontekst, intertekst analüüsimeetodid: *Barthesi pildianalüüs Märk on miski, mis ei ole iseendaga identne (Lotman) · märk on miski, mis viitab kellegi jaoks mingil määral millelegi muule · märk on seos- st mitte ühe nähtuse olemus, vaid seos kahe (v enama) nähtuse vahel märgiseos ja märgitüübid: ikoon- sarnasus indeks- faktiline seos sümbol- kokkulepe miski ei hakka ise sümboliks, ikooniks, sümboliks, vaid tegemist on teatud tunnustega, mis siis ühes või teises olukorras ühe või teise märgi puhul domineerib
Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus), rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni ,,Sõrmuste isand" on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Interteksuaalsus ja kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees . Interteksuaalsuse määratlus. F. de Saussure, M. Bahtini, R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsuse tüübid. Paroodia. Travestia. Pastiss. Intertekstuaalsus - teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Mõiste pärineb Julia Kristevalt - tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega.
Astme tähistajana. Konnotatsiooni tasand tähistajad moodustatakse konnotatsiooni tasandi märkidest. Müüdid luuakse teisel tasandil, kuid võetakse kaasa 1. Tasandi seosteahel. Müüdid avavad seoseid, kuid samas suruvad midagi peale. Müüdid kasutavad juba olemasolevat kultuuri. Need pole loomulikud, need on teisel astmel. Müüdi vastu saab asetada vastumüüdi. Seda sama pilti saab interpreteerida teisiti. Demüstifikatsioon - see mida peetakse loomulikuks on konstrueeritud. Barthesi keskne teema on teksti lugemise ja tõlgendamise küsimus. Teksti lugeja positsioon on see mis teda huvitab. Füüsiline arusaamine tekstist. Balzaci teksti Sarrasine uurimine oli üks neist. Ta fikseerib erineva pikkusega teksti fragmendid ja vaatab kuidas need tähenduse loovad. Nt kasutatakse eri tekstiosades erinevaid stiile. Lugeja hakkab teksti lugedes tõlgendama koode. Intertekstuaalsus - tekstid on sisuliselt tsitaate täis (?)
Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis). Loeme 2 tasandil: 1. tekst ise; 2.kriitiline lugemine. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Alatekst nt alkoholireklaam. Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Barthesi intertext autori alateadvus. Macherey kirjandusliku tootmise teooria. Nt. Jules Verni teosed maa vallutamine sissetung, keegi on juba ees. Antonio Gramsci (1891-1937) - marksistlikke mõtleja, Itaalia kirjanik, poliitik. Hegemooniateooria - on võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid
Filosoofia on seeläbi praktiline. 2). Filosoofia on ajastudiagnostiline, ta tegeleb maailma hõlmamisega antud ajast tingituna. 3). Filosoofia peab tegelema küsimusega heast elust ja eetikast. Esa Saarinen näeb Immanuel Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus
kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on "teise kõnes teise keeles", selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad zanrid (kirjanduse z-d, kunstiteosed, filosoofia jne.) on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väited, mille allikas ei ole kõneleja. R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. "Autori surm" (1968, e.k. 2002) "...kui millestki jutustatakse ilma otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st. ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus (117-118) "Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad
Poststrukturalism väärtustab teksti kulgemise ajas, lugeja ja teksti koosmõju kerkib lugemise ajas. Vaidlustavad Saussure’i idee märgist kui stabiilsest ühtumist, toimub nihe tähistatavalt tähistajale; järgneb ühtse subjekti kriitika, autori autoriteet kahtluse alla. “Autori surm” (1968). Strukt kriitika seadis kahtluse alla struktuursuse, märgilisuse, kommunikatiivsuse ja struktuuri terviklikkuse, deklareerides tähistaja ja tähistatava eraldatust. Tendents ilmneb selgelt nt Barthesi töös “Teosest tekstini”(1971) Milline on dekonstruktsiooni ja poststrukturalismi suhe. On täpselt määratlemata. Poststrukt on laiem mõiste, dek on paremini määratletud. Derrida ütleb strukt. kultuurimaastiku kohta, et see on nagu linn, kus veel või enam ei elata. Üldiselt – pigem hüljatud paik, subjekti ei ole, kes seda linna v maastikku elustaks. Väidab et tähendusliku struktuuri väljatoomine on mõrv, teksti surmamine.
kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on “teise kõnes teise keeles”, selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad žanrid (kirjanduse ž-d, kunstiteosed, filosoofia jne.) on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väited, mille allikas ei ole kõneleja. R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. “Autori surm” (1968, e.k. 2002) “...kui millestki jutustatakse ilma otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st. ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus (117-118) “Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad
1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe
annaabi.ee 
