Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
) määras kunsti õukonna maitse. Seda võib lugeda ka klassitsismiks, vana-klassitsism. 3. Hollandis, Skandinaavias, Põhja-Saksamaal ja Inglismaal (peale revoluts) oli kunsti tellijaks kodanlus. Sealne kunst pole nii ülespuhutud ja uhke. Seda loetakse realismiks, vana-realism. Mõiste barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut pärli. Sealt on tulnud ka tähendus iseäralik, korrapäratu. See iseloomustabki barokkkunsti. Pööratakse rohkem tähelepanu meelelisele maaimale, kõik on ülepaisutatud, detailirohke, lopsakas, maaliline. Hakkab muutuma ka looduslähedasemaks. On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR
Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad Maalikunst Itaalias 1) naturalistlik suund 2) idealistlik ehk akadeemiline suund keldriluugivalgus heletumedus Caravaggio "poiss puuviljakorviga" natüürmort- vaikelu, kompositsioon elututest asjadest Artemisia Gentileschi esimene kuulus naiskunstnik Venemaa barokk Peeter I tõi venemaale barokkkunsti Eesti barokk Kadrioru loss- Niccolo Michetti Flandria ja Hollandi barokk Peter Paul Rubens Vermeer van Delft Rembrandt Harmensz van Rijn KLASSITSISM Jacques Louis David Jean Auguste Dominique Ingres Eesti klassitsism tartu- emajõe ateena 1803 asutati TÜ joonistuskool Johann Wilhelm Krause- TÜ peahoone, Vana Anatoomikum, Tartu tähetorn
Isaac Newton.......................................... c) Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse. .Karl von Linne................................... d) Sõnastas liikumise kolm seadust. .....Isaac Newton................................. e) Talle kuulub lause: ,,Ta liigub siiski" ..Galileo Galilei.................................. 3. Millises piirkonnas tekkis barokk-kunst?maades kus valitses katoliiklus ja tugev kuningavõim(1punkt) 4. Iseloomusta barokkkunsti (vähemalt neli lauset). (2 punkti) ....Suurejooneline,mänguline,kontraste armastav stiil. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Kirjandusteoste raskepärases sõnastuses põimuvad ilus ja inetu. Barkkkunst armastab välist hiilgust ja suuri mõõtmeid, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. ......................................................................................... 5. Milles seisneb El Greco maalide omapära? (1 punkt) .
kohata Narvas,kuid kahjuks hävis kõik (teise) maailmasõja ajal. Barokkstiili võidutsemine arhitektuuris andis rohkelt tööd maalikunstnikele ja skulptoritele.Nõudsid ju uhked lossid ja kirikud seina ja laemaale,kuid ka tahvlimaale ja skulptuure.Barokiajastu suurim skulptor oli LORENZO BERNINI,kes oli tuntud ka arhitektina.Tema suurim meistriteos "Apollon ja Daphne" asub praegu Roomas Bernisi Teresa ekstaas.Väljendab oma tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väga selgelt barokkkunsti taotlusi. Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ja ning maalisid sujuvate värviüleminekutega ilma teravate piirjoonteta.Nad kujutasid pingelisi hoosaid stseene,milles on ebatavalisi poose,ägedaid liigutusi,taevasse tõstetud pilke.Palju kujutati igasuguseid hukkamis,võitlus ja röövimisstseene.Loomulikkuse poole püüdles ainsana itaallane CARAVAGGIO (1573-1610).Tema maalide ainestik on võetud elust,sündmustik hargneb
1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus? Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon, muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund.
Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. 16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid vallutajad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse. Nii kaugele pole levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk
Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks
hooneosadel eelduda ja taanduda, kasut. Sambaid ja poolsambaid. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid. Nissidesse oli paigutatud skulptuure.fassaadi külgedel keerdusid spiraalsed valuudid. Giacomo da Vignola II Gesu kirik Roomas.u.1575a. Kõige fantaasiarikkamaks arhitektiks oli Francesco Borromini(1599-1667) San Carlo alle Quattre Fantane kirik (seal justkui kõik liigub 1667.a) Lorenzo Bernini(1598-1680; itaalia barokkkunsti peaesindaja. Tema kujundas Vatikani Peetri kiriku suure väljaku koos kolonaadiga) Barokk skulptuur Skulptuuris viljeldi peamiselt dekoratiiv plastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade,interjööre ja parke, Skulptuuris kasutati arhitektuurile omaseid detaile(järsud rakusrsid,põimumised, teravad valguse ja varjumängud. Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile e. Daphnele.
ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali
Peter Paul Rubens Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks
Barokkkunst armastab välist hiilgust ja suuri mõõtmeid, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. Barokk oli eelkõige õukondade ja kuningate kunst.Baroki eesmärk oli väljendada absolutismi ja katoliku kiriku vägevust.Sellepärast võib barokkkunsti teoseid leida sellistes maades, kus oli katoliiklus ja tugev kuningvõim.Sellised maad on Itaalia, Hispaania, Portugal, Flandria, osalt Prantsusmaa.Rahulikum ja tasakaalukam barokk oli maades, kus oli tugev kodanlus Holland ja Inglismaa.Barokk ulatus ka Ameerikasse. Arhitektuur Barokkarhitektuur sai alguse Itaalias.Ehitisi kaunistasid keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused.Ruumides oli
ülesehituse tasakaal ja taimestiku dünaamiline liikumine ühinevad ülimalt elusaks lineaarseks pildiks. 9 PÄEVALILLED Päevalilled saavutasid 19. sajandi lõpul lõikelilledena suure populaarsuse. Nad sümboliseerisid elurõõmu ja idealismi ning neid kasutati palju ka maalikunstis. Van Gogh võis päevalilleteemaliste maalidega tutvuda juba Antwerpenis, mil ta uuris flaami barokkkunsti. Ta maalis ainuüksi 1888. aasta augustis kuus päevalillepilti, millest mitmeid kordas ta järgmise aasta jaanuaris. Päevalillepiltidel on tavaliselt kaksteist kuni neliteist erinevas kasvustaadiumis õit. Lilled seisavad enamasti ümaras kahevärvilises vaasis, mis asub kitsal, maali alumise servani ulatuval pinnal, ning täpsemalt määratlemata taust on lillekimbule väga lähedal. ,,Päevalill" on maalitud tasapinnaliselt ja pastoosse värvikasutusega
moekunsti.18.saj ühiskondlikus elus suurt osa mängima hakanud salongikultuur nõudis teistsugust ruumikujundust.Ruumid muutusid väiksemaks,mugavamaks,tekkisid koridorid.Seinad kaeti puupannoodega,lillelise tapeediga,peeglitega.Kasutati elegantset ornamenti.Baroki tugevad ja tumedad värvid taandusid heledate ees.Kõige enam kohtas roosat,kollast,helesinist,hõbehalli rõivastel,maalikunstis,mööblikatetel. 19.Maalikunst Barokkkunsti üldiseloomustus- kompositsioon muutus väga mitmekesiseks, renessansi sümmeetrilise paigutuse asendas diagonaalne. Esmakordselt kujunes oluliseks väljendusvahendiks valgus. Valguslaigud tumedal taustal lõid äreva meeleolu, muutsid maali salapäraseks, pöörasid tähelepanu olulisele detailile. Tõusis koloriidi väljendusrikkus, värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks. Kõik uued väljendusvahendid muutsid barokkmaali rahutuks, dünaamiliseks ja ekspressiivseks.
(Härmson 1984) Väljaku põhiplaan laseb sellel mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. Prantsuse barokk kaldus seega algsetest itaalia klassikaliste teemade mõjutustest oluliselt kõrvale - eriti selgelt on see näha ehituskunstis, millega seoses räägitakse klassikalisest barokist ning mõeldakse selle all prantsuse barokki. Plaanipärane linnakujundamine tõusis ausse, suurte ansamblite rajamist mõjutas barokilik terviku loomine, silma torkas barokkkunsti "fassaadlik" iseloom. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on barokiaja arhitektide üks lemmikvõtteid. BAROKK JA SELLE JÄRELLAINETUS ITAALIA LINNAVÄLJAKUTEL Hispaania astmed (Scala di Spagna), Rooma: Alessandro Specchi ja Francesco de Santis, 1721-1725. Maksimaalselt teatraalne asetus. Ruumi omadused: - 137 astet tekitavad ruumi,
annaabi.ee 
