· Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja viinamarjades · Tekib viinamarjamahla käärimisel · Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena, naha parkimisel · Peeglitööstus- hõbedaga katmisel Sidrunhape 2-hüdrkosü-1,2,3-propaantrikarbkosüülhape HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH
KAALIUM Marii Rikken Mis on kaalium? · Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. · Kaalium on ka väga tähtis bioelement Kaaliumi on vaja: · Vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: · oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, · rohke higistamise korral, · diureetikumide kasutamisel, · kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: · - ülemäärasest naatriumi, · - kohvi, · - suhkru ja/või, · - alkoholi tarbimisest ja · - madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja ·...
kaltsiumi. Naatriumi tähtsus organismis: 1) Närviimpullside edasikandja, 2) Happe tasakaalu säilitamiseks organismis vajalik, 3) Vee hulga reguleerija kudedes, 4) Vererõhu mõjutaja, 5) Rakuvälise vedeliku põhikatioon. 4 Kaalium Kaaliumi leidub taimse päritoluga toiduainetes. Kaaliumi on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, banaanides jt, puu- ja juurviljades. Leidub teda ka vähesel määral lihas. Teda leidub veel vere erütrotsüütides ja raku protoplasmas. Kaalium mõjub samuti hästi südamele ja närvisüsteemile. Kaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Liigsel kaaliumi tarbimisel võib tekkida neerupuudulikkus või probleemid neerudega. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg. Kaaliumi tähtsus: 1) Aitab neerudel eraldada paremini mürke ja muid kahjulikke aineid,
· närvisüsteemi häired, · raskused hingamisel. Liigtarbimine Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Allikad Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. Vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks. Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19
- madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks: * 270 g kuivatatud virsikutes, * 350 g läätsedes, * 450 g mandlites, * 500 g rosinates, * 660 g keedetud kartulites, * 1,4 kg banaanides. Na (Naatrium) Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga. Uuringud on näidanud, et arenenud maades saadakse 12% naatriumit töötlemata toiduainetest nagu näiteks kartul ja köögiviljad. Töödeldud toiduainetest nagu näiteks leivast, konservidest, juustust ja valmistoitudest ning väljaspool kodu süües saadakse 77% naatriumi. Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne
tumdadamad laigud. Banaan muutub järjest pehmemaks ning enamasti meelitab magus lõhn kohale ka äädikakärbseid, kes banaane noolima hakkavad. Kui selline, pruunistunud banaan lahti koorida, tuleb nähtavale tumenenud ning veidi kleepjaks ja limaseks muutunud ollus, mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad. Teadlased aga ütlevad, et just pruunide täppidega banaanid on kõige maitsvamad ja kasulikumad. Küpsetes banaanides on rohkem vitamiine, mineraalaineid, need aitavad seedimist ning sisaldavad vähirakkudega võitlevaid aineid. Kas see vastab tõele ja üleküpsenud banaanid on tõesti efektiivsemad vähivastases võitluses kui heledad banaanid või on see lihtsalt üks suur väljamõeldis, et vähendada toidu raiskamist ja anda inimestele lootust, et vähki on võimalik ennetada? Uurimisalune probleem on, kas ja kuidas banaanide küpsusaste
-hapukoor), millesse lisaks tavalistele piimhappebakteritele on lisatud ka spetsiaalseid probiootilisi (kreeka keeles "elu jaoks") ehk tervist edendavaid piimhappebaktereid. Samuti võiks süüa toite, mis soodustavad heade mikroobide arengut. Probiootiliste bakterite võidukäiku edendavaid baktereid nimetatakse prebiootilisteks ja neid leidub artisokis, täisteraleivas, kaerahelvestes, sibulates, küüslaugus, porrulaugus, banaanides, sparglis, ubades ja läätsedes. (www.ateena) Bakterid kui meie pisikesed sõbrad. Alates sellest hetkest kui teadlased vastasid mikroobid ja bakterid on nendega võideldud kui pisikeste pahalastega. Viimased uurimised on aga toonud päevavalgele, et mikroobid mis elutsevad meie nahal on eluks pea sama vajalikud ja olulised kui vitamiinid mida sisse sööme. Bakterid hoiavad paljud haigused kontrolli all. Nende
Saadakse toiduga. 3. Vesinik biomolekulides, moodustab vesiniksidemeid. Saadakse joogiveega. 4. Lämmastik aminohapete ja valkude koostises, nukleiinhapetes. Saadakse valgurikka toiduga. 5. Fosfor energiakandja molekuli ATP koostises, aminohapetes, rakumembraani ehituses. Leidub lihas ja munas. 6. Väävel esineb aminohapetes ja vitamiinides, leidub hernestes ja kalas Mesoelemendid 1. Kaalium rakusisene ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub banaanides ja piimas. 2. Naatrium rakuväline ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub soolas ja petersellis Na- ja K- ioonide tasakaal toob teadvusele, sest närviimpulss tekib tänu neile 3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6
Toidutööstuses leiab sorbitool laialdaselt kasutamist emulgaatorina ja paksendajana. Kuna sorbitooli tarbimisel üle 50g päevas on lahtistav toime, kasutatakse sorbitooli lahtistajana kõhukinnisuse all kannatavatel vanuritel. Samal ajal põhjustab sorbitooliga liialdamine (mõnel juhul isegi närimiskummi liigtarbimisel) liigset kõhulahtisust, kaalukadu, vedelikupuudust. 3.3 Ksülitooli (E967) leidub ka looduses, näiteks kasemahlas, seentes, banaanides, vaarikates, ploomides, mistõttu ksülitool ei ole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooli magusus on võrdne suhkruga, kuid energiat annab ta ligi kolmandiku vähem. Kuna ksülitooli glükeemiline indeks (veresuhkrut tõstev näitaja) on vaid 13 (glükoosil aga 100), siis kasutatakse ksülitooli diabeetikute dieedis. Laialdaselt kasutatakse ksülitooli ka närimiskummides, sest see pärsib hamba kaariest põhjustavate bakterite kasvu.
valkude lõhustamiseks ja * 115 g hautatud maksas, kasutamiseks, * 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas, ·normaalseks kasvamiseks, * 130 g soolalõhes, ·glükogeenist energia * 220 g kanas, tootmiseks, * 440 g banaanides. ·antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks, ·veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks, ·tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, ·B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, ·soolhappe tootmiseks, ·linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja
samuti kasulik, sest siis ei suudeta süüa teisi vajalikke toiduaineid (piim, liha, kala, leib jm). Nii võib tekkida valkude, asendamatute rasvhapete ja mõne vitamiini ja mineraalaine vaegus. Süües palju magusaid puuvilju (banaan, viinamarjad), saadakse liialt süsivesikuid. · Puu- ja köögiviljades leidub peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka Hiina kapsas, lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. · Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige
Isegi tugeva vaeguse korral võib veresisaldus veel normis olla. Kui kaaliumisisaldus veres on 4 mekv/l piires, on kahtlus defitsiidile, alla 3,8 mekv/l aga viitab juba kaaliumivaegusele. Spordiga tegelemisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Kaaliumi sisaldavad preparaadid on olulise tähtsusega südamelihase düstroofia ennetamisel ja ravil, mis sageli tekib just kroonilise kehalise ülepingutuse korral. Kaaliumit leidub palju banaanides, kartulites, kapsas, porgandites ja rosinates. 2.4 RAUD Tähtsus sportlastele on suur. Raud osaleb organismi paljudes funktsioonides, mis on seotud kehalise pingutusega. Organismi rauavajadus kasvab eriti vastupidavusaladel, kus võib sageli esineda ka rauavaegust ja aneemiat. Sageli on sportlike tulemuste languse põhjuseks (eriti naistel) just organismi madal rauasisaldus. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, fermentides ja transferriinis
Vitamiin B7 ehk biotiin omab soodsat toimet nahale, juustele ja küüntele. Foolhape omab väga suurt tähtsust rakkude jagunemise protsessis, suurenenud vajadus rasedatel. Suurimad B vitamiini allikad: B vitamiine leidub kõikides värsketes töötlemata toitudes. Töötlemine vähendab oluliselt selle vitamiini sisaldust toidus. Eriti palju B vitamiini leidub loomsetes toitudes nagu maks, kalkun ja tuunikala. Taimsetest toitudest leidub seda vitamiini rohkesti kartulites, banaanides, läätsetes, tsillipipras, oades ja pärmis. Meeles tuleb pidada, et B12 vitamiini ei leidu taimses toidus. See võib probleemiks osutuda taimetoitlastele.(http://karimasfood.blogspot.com/2010/02/vitamiinid.html) (http://www.balscand.ee/htdocs/?urlid=nahk) 1.2.3. Vitamiin C On vesilahustuv vitamiin, antioksüdandina kaitseb C vitamiin rakkude ja kudede lagundamise eest. Osaleb sidekudude ülesehituses ja alahoidmises. Eriti oluline on see luukudedele, hammastele ja kõhredele.
E vitamiini täpne päevane tarve täiskasvanul on 10 mg. H vitamiin ehk "nahavitamiin". Vitamiin H on vajalik naha normaalseks talitluseks, samuti organismi ainevahetuses rasvade ja teatud valkainete kasutamisel. Vitamiin H puudus tekitab teatud haiguslikke muutusi nahas ja mõnesuguseid ainevahetusehäireid. Kuna H vitamiin salvestub maksas ja neerudes, on viimased eriti rikkad H vitamiini poolest. Vähem rikkalikult leidub teda pärmis, piimas, kartulijahus, ajus, banaanides, riisikliides ja mujal. Lihastes, põrnas, nahas, nisujahus ja riisis teda ei leidu. K-vitamiin ehk ka vere koagulatsiooni faktor, millest on oma nime saanud. K- vitamiini tähtsus seisneb eelkige selles, et ta on ensüümisüsteemi koostisosaks, mis fermenteerib protrombiini ja osaleb hüübimisfaktorite VII, IX ja X tekkel, samuti osaleb K-vitamiin samuti luustumisprotsessides, transportides kaltsiumi luustumiskeskustesse
puudulikkust. Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Tuleb olla teadlik, et neerukahjustuste korral ei tohi süüa kaaliumi rikast toitu. Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. JOOD (I) Jood on abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Jood on oluline ainevahetuse kiiruse ja erksuse puhul ja aju arengus. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Joodi on võimalik saada mereandidest, meretaimedest ja jodeeritud sooladest. JOOD
tarbitud valgukoguse suurenemisega, nt sportlastel. Parimateks B6-vitamiini allikateks on kala, linnuliha, taine veiseliha, banaanid, kuivatatud ploomid ja oad, täisteratooted ning maks. B6–vitamiini päevane soovitatava kogus on 1,2–1,6 mg, 1,5 mg B6-vitamiini sisaldub umbes: 60 g keedetud jõevähis; 115 g hautatud maksas; 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas; 130 g soolalõhes; 220 g kanas; 440 g banaanides. ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/puuviljad ) 2.6 Vitamiin H Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, samas rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel. H-vitamiin (ehk biotiini) on vaja: toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks; valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini tootmiseks;
puhastatud poest ostetud vett. * Teie juuksetüübile ebasobiv kosmeetika, mis võib põhjustada kõõma. * Tsingi puudus. Muuta oma toitumisharjumusi ja kasutada tsinki sisaldavaid juuksehooldusvahendeid. * Stress, hormonaalsed muutused teid aitab arst. Vitamiinid ja dieet: * Vitamiin 6 aktiivne võitlus kõõma ja peanaha kuivuse vastu, sisaldub kalas, banaanides, porgandis, avokaado, kreeka pähklites * Vitamiin võitleb kõõma ja peanaha sügelemise vastu, sisaldub kapsas, juustus, maapähklites, tomatites Tihti tekib kõõm pärast juuste värvimist, kui juuksed on nõrgad. Neile, kes harrastavad juuste sagedast värvimist, soovitaks
· 6 suurt porgandit · ½ dl musti sõstraid · 1 ½ dl · 2-3 suurt banaani hapukapsasalatit · 100 g kapsast · väikese klaasi apelsinimahla Milliseid mineraalaineid puu- ja köögiviljadest saab ja milleks need kasulikud on? Puu- ja köögiviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamisteks allikateks on piimatooted, leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja brokkolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Miks on kiudained vajalikud ja millistes toiduainetes neid leidub?
Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 31003500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks: * 270 g kuivatatud virsikutes, * 350 g läätsedes, * 450 g mandlites, * 500 g rosinates, * 660 g keedetud kartulites, * 1,4 kg banaanides. Fosfor Fosfor- vajalik energiamajanduses Fosfor kuulub energiat salvestava ATP molekuli koostisesse Mineraalsoolade koostises koos kaltsiumiga kuulub luukoe ehitusse Nukleiinhapete struktuuris on ehitusmolekulide koosseisus Negatiivse laenguga vormis osaleb vere pH regulatsioonis (fosfaatpuhver hoiab vere pH stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja
Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks: * 270 g kuivatatud virsikutes, * 350 g läätsedes, * 450 g mandlites, * 500 g rosinates, * 660 g keedetud kartulites, * 1,4 kg banaanides. 4. Fosfor- vajalik energiamajanduses Fosfor kuulub energiat salvestava ATP molekuli koostisesse Mineraalsoolade koostises koos kaltsiumiga kuulub luukoe ehitusse Nukleiinhapete struktuuris on ehitusmolekulide koosseisus Negatiivse laenguga vormis osaleb vere pH regulatsioonis (fosfaatpuhver hoiab vere pH stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja
annaabi.ee 
