koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja vilka ühistegevuse traditsiooni kujult. 5. 20.PTK 1. Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane: Mõlemad rõhutasid eestlust, kritiseerisid baltisakslasi. Erinev: Jakobson oli julgem, ei kartnud öelda karmilt, Jakobson ründas luteri usku mis Hurdale ei meeldinud 2. Mis viis rahvusliku liikumise lõhenemiseni? (Rahvusliku
välja, Võnnu lahingus purustati baltisaksa väed, kes olid Riias võimu haaranud. 23. juuni 1919 võidupüha ( Võnnu lahing) 5. Millal ja miks sõlmiti Tartu rahu? Mida sellega otsustati? 2. veebruar 1920, Eesti ja Venemaa vahel, Eesti vabariiki tunnustati Venemaa poolt 6. Kuidas ja kelle poolt juhiti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Parlamentaarne demokraatia, riigikogu juhib, peaminister riigivanem 7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine. Mõisad võeti riigi poolt baltisakslastelt ning anti eestlastele. 8. Milles seisnes kriis 1930ndate algul? Parlamentarismi kriis kord polnud piisavalt demokraatne. 9. Vabadussõjalased kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vpaisd, tahtsid tugevamat korda riigis. Tulid välja põhiseaduse eelnõuga, mis võeti vastu 1934 jaanuar. 10. Pätsi-Laidoneri riigipööre millal ja miks toimus? 12. märts 1934, et ära hoida vapside riigipööret, algas vaikiv ajastu, vapsid vangi. 11
ülikool. Samuti loodi sajandi alguses kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Korralik koolide võrgustik kujunes välja alles sajandi lõpupoolel. 19. sajandi esimene pool oli eestlastele muudatusterikas. Mõningad muudatused ei olnud esmalt talurahvale soodsad. Näiteks pärisorjuse kaotamisega suurenesid teokoormised. Samas paranes olukord aja vältel, talupojad said vähehaaval hakata endale oma talusid lubama ja sõltusid aina vähem mõisast. Ilma baltisakslastelt ja haritlastelt saadud ideedeta poleks ilmselt Eestis toimunud rahvuslikku ärkamist. Need muudatused mängisid olulist rolli Eesti majanduse arengus 19. sajandil ja Eesti riigi loomisel 20. sajandil.
võimalus pöörduda kodumaale eesti vababastati kohustustest venemaa ja tsaari venemaa võlgade tagastamisest eesti sai 15. mil kuldrubla, tagastati kultuuromand 7. millal toimus: bermont-avalovi väeüksuste pealetung riiale 08.10.1919 eesti vabariigi väljakuulutamine 24.02. 1918 eesti sai ühtseks rahvuskubermanguks 30.03.1917 vabadussõja algus 28.11.1918 paju lahing 31.01.1919 8. miks oli maaseaduse vastuvõtmine asutava kogu poolt strateegilise tähtsusega, kurjelda seaduse sisu: baltisakslastelt võeti mõisad ära, riigistati, nende võim vähenes jagati maid vabadussõjas olnud talupoegadele, selle tõttu tuli murrang sõjas, motivatsioon 9. miks eesti vabariik võitis vabadussõja? lääneriikidest saadud ralvastus, parem kui punaarmeel rahvavägi suurem, 80000 sõdurit, 120000 kaitseliitlast abisaadetised läänest rahva võitlustahe 10. anna seletus manifest kõigile eestimaa rahvastele - dokument millega kuulutati välja eesti demokraatlik riik
Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis otseselt saksa kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda
aastal Johann Voldemar Jannsen eeskäel. Seltsitegevuse algvormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud, millele hiljem lisandus ka näitemängud.Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste draamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eks teose lavastamise inspiratsioon tulenes baltisakslastelt, nemad selle kultuuri osa esmalt meile tõid -"Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks kirjutas ta etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril, peale selle muretses veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia
Ravimseep Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. 4 Arenenud maades tarvitatakse tänapäeval aastas ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seebi ajalugu Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal baltisakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutamaseebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale Teist maailmasõda. Kodune seebivalmistamine Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg,
Varese-Barbaruse nukuvalitsuse vastu. 3. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940-1941 muudatused: · Valitsemiskorralduses Said võimule vasakpoolsed. Tehti uus põhiseadus. Opositsioonis olevad haritlased (eelneva võimu vastased ) Saadeti laiali riigikogu. Valimised tehti varem. Võimu saavad kommunistid. · Majanduses Käsumajanduse poliitika. Tsentraliseeritud juhtimine. Eestist lahkunuid inimestelt (baltisakslastelt) võeti vara ära. Talumaad tehakse väiksemaks. Elatustaseme langus. Rahvareform. Tulevad rublad. · Kultuuris Kooliprogrammi täiendati kohustusliku õppeprogrammiga (venekeel, NSV ajalugu). Raamatute hävitamine. Mälestussammaste hävitamine. Teatri lavale tulid ainult vene kirjanike teosed. 1941-44 Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati riigivolikogu ümbernimetamise teel
Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus · Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool. · Johannes Heinrich Rosenplänter esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit. ESIMESED LAULUPÄEVAD · Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saadi baltisakslastelt · Esimesed laulupäevad toimusid Põlvas (1858), Saaremaal Ausekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Hiiumaal (1867) · Lisaks laulukooridele asutati nn. Pillikoore · 19.saj keskpaiku tegutses 2 orkestrit Torma ja Väägvere · Koorilaulu ja pillimängu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar. Seda juhatas lätlane Janis Cimze (1/4 oli seotud muusikaga) ESIMESED EESTIKEELSED MUUSIKAKIRJANDUSE VÄLJAANDED
28. Konstantin Päts ja tema tegevus ,,Teataja" väljaandjana. Pätsi vaadete iseloomustus, nende erinevus Tõnissoni vaadetest. Õhutas ka eestlaste eneseteadvust, isetegutsemise tahet ja seltsiliikumist. Taunis venestamist ja baltisakslaste eesõigusi. Teataja pööras tähelepanu vaesematele kihtidele. Äärmuslikum. 29. Jaan Poska saamine Tallinna linnapeaks 1904 ,,Teataja" tegevuse tulemusel. 1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja moodustas valimisliidu Venemaaga. 30. 1905. aasta revolutsioon mis see oli, mis olid selle põhjused? Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda. Valvurid avasid tule, mille järel algas revolutsioon. 31. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed. Toimusid streigid ja ülestõusud üle terve riigi. Revolutsioon suruti jõuga maha 1906. aasta oktoobriks, tsaar pidi vastu võtma 17. oktoobri manifesti
Muudatused: · Enamlaste kätte koondus võim. · Viktor Kingissepp võttis Poskalt võimu üle. · Maapäev aeti laiali. · Punakaardi relvastatud salkade laialisaatmine. · Suurte ettevõtete riigistamine nt tööstusettevõtted ja pangad. · Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõndadest kirikutest tehti punased rahvamajad. · Eestist pidi saama Venemaa osa. · Mõisad võeti baltisakslastelt ära. e) Iseseisvumine: Maanõukogu kuulutas ennast oma 15. Novembri 1917. aasta otsuses Eestis kõrgeimaks võimukandjaks. Oma volitused anti edasi Maapäeva vanematekogule. Iseseisvusmanifest 24. veebruar 1918 . Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga
Eesti kirjatrüki areng, talurahva hariduses, Tartu ülikooli taasavamine, rahvakunst, talumajandus, maakäsitöö ja eestlaste vabastamine pärisorjusest. Sel ajastul sattus Eesti Põhjasõja tagajärjel Vene impeeriumi koosseisu. Võib arvata, et see tähendas ka vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, ent kultuuris sai näha vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist domineerimist. Seega on mõjutused eelkõige aastatel 1700-1816 pärit baltisakslastelt. Pea kõik puudutatud teemad referaadis on väga olulised Eesti praeguse kultuuri arengule. Me ei oleks ilma ajaloota need, kes me oleme praegu. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti entsüklopeedia. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Vahtre, L. (2000). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Virgela. 13
üle Rootslastelt kinnitati bs ak eriõigused. Balti Erikord : oli tollipiir ja maks. Baltisaksa aadlike eriõigused, talurahvale aeg raske. Mõtted orjusest vabanemiseks võis peast heita. 1739. Roseni deklaratsioon talupoeg kuulub mõisnikule, kuulub talle ka tp vara. Sajandi lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku
dokumendid) dokumendid (Must 2000:12). Genealoogiaalaste uurimuste kõrgaeg oli 19. saj: arendati uurimismetoodikat, pöörati suurt tähelepanu allikate kriitilisele kasutamisele, rajati seltse ja ajakirju, aadlike põlvnemislugudele lisaks hakati koostama ka kodanlaste omi (ENE 3:131). 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis Eestis alustasid genealoogia-uuringuid baltisaksa aadlikud Saksamaa eeskujul. Baltisakslastelt said omakorda innustust eestlased (Erelt 2000). Esimesena uuris Eestis sugukondi Nõo pastor Martin Lipp (eluaastad 1854-1923) (Vitkin 2001:51). Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemise tutvustamist (Erelt 2000). Esimese maailmasõja-aastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks plaanikindel töö eesti suguvõsade uurimisel, kuid mõned eraviisilised uurijad, näiteks arhivaar T. Laur (eluaastad
Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) kikkis majad paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi. Herbert Johanson puitfunktsionalism esindustraditsionalism - mis peab näitama riigi võimsust ja ajaloolist vägevust, fassaadi arhitektuur. Esindus muutub tähtsamaks kui funktsionaalsus. talutraditsionalism - toimus maareform, maa riigistati, võeti ära baltisakslastelt. Anti maad neile kes ei teadnud midagi maa elust. kasutati palju tüüpprojekte, rikkamad talud kasutasid eriprojekte. velbri maja - Loeng idk mitmes? Frank Lloyd Wright - mängis vormiga ja lisas lintaknaid. Horisontaalsus on tähtis. Majanduslikud kaalutlused sundisid Wrighti kahtlema traditsiooniliste materjalide ja ehitusviiside otstarbekuses ning loobuma preeriastiili maalähedasest vormikõnest. Raudbetooni ja klaasi ainulaadsel moel ühendades lõi ta kuubilise, tahulise arhitektuuri
Mängu- ja lauluselts Vanemuine Tartus, millest kasvas hiljem välja teater Vanemuine. Üsna pea oli seltsis 300 liiget, sai eeskujuks teistele lauluseltsidele. 1865 asutati samalaadne selts ka Tallinnas, lauluselts Estonia. Vanemuise selts harrastas koorilaulu, aga oli ühiskondliku seltsitegevuse keskuseks, seal peeti ettekandeõhtuid, kõnesid. C.R.Jakobson pidas seal oma kuulsad isamaakõned, esimene 1868, kaks järgmist 1870. Seltside loomisel võeti eeskuju baltisakslastelt. Baltisakslastel oli väga palju erinevaid seltse, palju omaalgatuslikku tegevust, mis kõik oli eestlastele heaks eeskujuks. Ajakirjandus ja seltsid hakaksid mängima väga olulist rolli, muutusid suhtlusvõrgustikuks, mis levis üle Eesti ala, mille kaudu uued ideed levisid suure osani rahvast. Uute ideede levitamiseks oli vajalik uute rahvuslikust liikumisest meelestatud isikute tegevus, patrioodid, äratajad. Uus põlvkond
oli tavaliselt umbes 600 rubla aastas. Jannsen sai veel raha ja toetust Liivimaa rüütelkonnalt, kuid sellele ei ole kinnitust leitud. Kui rahavood olid EP kätte jõudnud, ilmnes, et baltisaksa tellijatel oli oma täiendavaid nõudmisi. Üheks oli, et Jakob Hurt tuleb kõrvaldada lehetegijate ringist ja veerud temale sulgeda. Jannsen sellega esialgu nõus ei olnud, kuna Hurt oli olnud üks aktiivsematest kaastegijatest. Siiski oli tal lihtsam Hurt kõrvaldada, kuna raha baltisakslastelt oli vaja. See tekitas pingeid rahvusliku liikumise tegelaste vahel. Nii Hurta kui Jakobsoni mõistnud tegelased ei mõista Jannsenit. Isa tegevuse mõistab hukka ka Lydia Koidula. 1873. aastal Lydia lahkub Eestimaalt, abiellub ja asub Kroonlinna elama. 1873. aastaga läheb ka Lydia Jannsen Koidula eesti rahvuslikule liikumisele aktiivse tegelasena kaduma. Seoses dotatsioonidega, mis Jannsen sai, hakkas ka EP sisu muutuma tunduvalt rahumeelsemaks
annaabi.ee 
