Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku
,,sõir"-Lõuna-Eesti asi ,,Kama"-iidne Aasia toit, teistest kultuuridest on pm ära kadunud ,,kilu"-selle kohta võib öelda, et pm meie oma asi. ,,kurk"-pigem läbi Saksamaa tulnud ,,apelsin"-Hiina õun. Kodumaa on Hiinas. Laenatud Saksamaalt, Portugallased olid esimesed, kes hakaksid apelsini äriga tegelema. ,,Kartul" Saksa keelest tuli (Kartoffel)-Kartul ja tuffel. Etnonüüm ehk rahvanimi- eestlane tuleneb arvatavalt sõnast aistid. Aistideks nimetasid germaanlased Visla jõest kirdes elanud rahvaid, kes olid peamiselt balti hõimud. Seda mainitud Tacituse germania teoses 1 sajandil. Alles 19 sajandil hakkasime end ise nimetama eestlasteks. Varasemalt olime maarahvas ja kõnelesime maakeelt. Etnonüüme hakati kasutama siis kui taheti end teistsuguse kultuuri ja keelega naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma identiteediga inimkooslused
annaabi.ee 
