Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aer...
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev j...
Fossiilsed kütused- mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Peamised fossiilkütused: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lä...
Ohtlikud jäätmed RaidoM, Janno Mis on ohtlikud jäätmed? ● Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale ● Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega ● Ohtlike jäätmete näited Ohtlike jäätmete liigitus Ohtlikud jäätmed liigitatakse sadamas kogumisseadme järgi kahte gruppi: ● Tahked ohtlikud jäätmed ● Pumbatavad ohtlikud jäätmed Kogumine ja transport ● Ohtlike jäätmete kogumine ● Tahkete ohtlike jäätmete kogumine ● Pumbatavate ohtlike jäätmete kogumine Ohtlikud jäätmed kodus ● Tooted, mis sisaldavad ohtlikke ja mürgiseid aineid, peavad olema märgistatud vastavate ohutusmärkitega ● Ohutusmärkide nimetused Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ● Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätm...
AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda tai...
Jäätmed Koostas: Carmen Koppel Juhendas: Siret Saarniit 2005 Ääsmäe Sisukord Sissejuhatus lk 3 Mis On jäätmed? lk 4 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid lk 5 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid lk 6 Prügisorteerimine on vajalik lk 7 Prügiveo homne päev lk 8 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus lk 11 3 Sissejuhatus Asjad meie umber muutuvad varem või hiljem kasutuks, s. o. jäätmeiks. Jäätmeidon igasuguseid- tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Neid tekid koduses majapidamises, tööstuses, kaubanduses, maavarade kaevandamisel, ehitamisel ja lammutamise- igas inimtegevuse valdkonnas. Osa neist ladestatakse prügilasse, osa ksutatakse ära, osa pääseb vett, pinnast ja õhku saastama ning osa neist on lausa terviseohtlikud. Kui ini...
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (vä...
Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. ...
Kooli nimi Prügimajandus Ees- ja perekonna Klass 2017 Sisukord Sisukord……………………………………………………………….2 Sissejuhatus…………………………………………………………...3 Töö sisu……………………………………………………………….4 Kasutatud kirjndus…………………………………………………….5 2 Sissejuhatus Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest...
Üldiselt keskkonnas saatamisest jäätmetega.... Eesti ühinenemisel Euroopa Liiduga jõustus uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende aluselt kehtestatud alamad õigusaktid, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Ainuüksi viie aastaga vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6ni. Mis kõige olulisem, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava põhieesmärgiks on säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Praeguse jäätmekäitluse prioriteetideks on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmevaeste tehnoloogiate rakendamine. Kauba oleluse pikendamine, jäätmete korduskasutus. Jäätmete taaskasutus, ümbertöötamine teiseks toormeks. Jäätmete biokäitlus (s.o kompostimine), jäätmete põletamine ning soojusenergia ärakasutamine. S...
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samut...