47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6o
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juu
Prillidega ujuma? Karolin Karbus OP2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Jah, optiliste ujumisprillidega! Toote omadused Reguleeritav silmavahe Polükarbonaat UV kaitse Silikoon (klaasid , rihm) Pakend Varuosad Hind Sobivus Ninasillad Dioptrite vahemik Silmale vastav Tee õige valik Lähtumine tavaretseptist Astigmatismi eripära Kasutatud materjalid http://www.lensexpress.ee/muud/uued-tooted/optilised-ujumisprillid.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&client=firefox- a&hs=vOQ&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1024&bih=575&tbm=isch&tbnid=oYvoV5bCLkDwXM:&imgrefurl=http://www.chacha.co m/gallery/4549/stupid-things-men-complain-about&docid=Pfug8PlyVdAwqM&imgurl=http://web- images.chacha.com/images/Gallery/4549/stupid-things-men-complain-about760876407-aug-30-2012-1- 600x400.jpg&w=600&h=400&ei=4rOFUJyLLqnK0QW1sYGIBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=216&vpy=261&dur=1310&hovh=183&hovw=275&t x=72&ty=94&sig
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused Linn
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi va
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-20341-work.html
The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Her majesty the queen Elizabeth Alexandra Mary
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ja Kärkna
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli vaevalt nelja aastane. Tema isa abiellus u
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõtt.............................................
HAAPSALU By Marika Form 7 HAAPSALU Seaside resort town located on the west coast of Estonia Administrative centre of Lääne County Population - 11,618 Tallinn 100 km away White Lady Western Region Administrative Centre Area - 10,59 km2 HISTORY The German Knights of the Sword conquered this region in 1224, and Haapsalu became the bishop's residence, with a fortress and cathedral built soon afterwards. The Danes took control during the Livonian War then the Swedish had their turn in the 17th century, but they lost it to the Russians during SYMBOLS Flag-blue and white, the flag is confirmed on 27 September 1994 Coat of arms- of the 27th confirmed September 1994 NATURE A few rivers and lakes A lot of deciduous trees and coniferous trees Lakes- Vaikeviik lake Rivers- Asuküla Main Ditch Haapsalu Bay FAMOUS PEOPLE Kaia Kanepi - tennis player Eda-Ines Etti - singer Eia Uus - writer Ly Seppel - poet and translator ATTRACTIONS C
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust saavad eestlased põhilise osa
Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Töökoja seadmed Iseseisevtöö Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, sisseehitatud vesivärvi kuiva
Mehhiko laht Silver Kolde Kevin Liimask 11a Varud, toodang, tootjad Nafta varud 1970 miljonit m3 Nafta tootmises kuues koht maailmas (600 000 m3 päevas) Piirkonnas tegutsevad naftafirmad: PEMEX, Standard Oil Nafta tootmine aastate lõikes Sihtgrupp 41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine läheb väga suureks, suureneb ka t
Autor: Jevgenia Spiljova http://lifeglobe.net/entry/1540 http:// www.showbell.ru/zamki/index.php?st=shenonso http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+%D0%B8%D1%81%D1%82%D wmuseum.ru/uploads/posts/201106/1308655157_schloss_chenonceau.jpg&w=2990&h=1993&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg http://www.justparis.ru/zamkiluari/chateaudeblois http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+ %D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE %D1%80%D0%B8%D1%8F&hl=ru&biw=1680&bih=949&gbv=2&tbm=isch&tbnid=4F Mqfn3QP_U_M:&imgrefurl=http://europeartinvest.webs.com/artofdecoration.htm&docid=gD3ac9Vdz0FBUM&imgurl=h ttp://www.jbiphoto.com/ValDeLoire/Chenonceau/photos Chenonceau/13_Chenonceau.jpg&w=800&h=535&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg&zoom=1&iact=hc&vpx=384&vp y=529&dur=3087&hovh=183&hovw=275&tx=119&ty=107&sig=112837830390354862278&page=2&tbnh=136&tbnw= 193&start=37&ndsp=45&ved=1t:429,r:1,s:37
Lamborghini Kevin Liimask Silver Kolde Ajaloost Algselt tegeles firma traktorite tootmisega. Autotootmist alustas Ferruccio Lamborghini 1963. aastal. Esimeseks autoks Lamborghini 350GT. Miura 1966. aastal. Peale pankroti ostis firma ära Chrysler Corporation 1987 aastal. 1998. aastal müüdi edasi Audile, mis kuulub Wolkswagen Groupi Alates 2000 aastast hakkas Lamborghini tootma arvestatavat kasumit, tipphetkedeks jäid aastad 2007, 2008. Tootlikkus Lamborghini toodab aastas 3000 autot. Lamborghini tulust moodustavad lõviosa kaks autot: Gallardo V10 mootor Murcielago V12 mootor Motosport Lamborghini on osalenud: F1 võidusõidusarjas (1989-1993) FIA GT Championship American Le Mans Series Tuntuim Lamborghini toodetud võidusõiduauto on BMW M1 Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.leenwallpapers.com/images/gallery/Lamborghini.jpg&imgrefurl=http://www.leenwallpapers.com/cars/Lamborghini.ht ml&u
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust.
10c Laura Tumala Canon on maailma juhtiv, Jaapani päritoluga digitaalsete kujutislahenduste tootja nii kodu- kui kontoriseadmete osas. Firma nimeks oli algselt Goro Yoshida poolt pandud Kwanon , budistliku bodhisattva Guan Yin´i järgi, kes oli Jaapanis tuntud kui Kannon.Aja jooksul kujunes Kwanonist välja Canon. Canoni tunnuslause Tooted: ·Laserprinterid ·Digitaalsed koopiamasinad ·Tindiprinterid ·Digitaalkaamerad ·Skannerid ·Arvutid Sponsorlus · Euroopas Jalgpall Mood Punane rist WWF World press photo Formula One · Canadas Canon oli ametlik kaamera sponsor Montrea olümpiamängudel 1976. · USA-s · Okeaanias Canon Eestis Overall on Canoni ametlik maaletooja ja partner alates asutamisest 1990. aastal.Eestis on Canon eelkõige tuntud kvaliteetsete väljastus- ja skaneerimisseadmete ning fototehnika kaubamärgina, kuid ettevõtte tootevalik on oluliselt laiem ning lisaks kodu- ja kontorikeskkonda mõeldud toodetele pakub Canon mitmeid teaduse, medi
Tabasalu Ühisgümnaasium Sahhariidid referaat Koostaja: Aiki Sats Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2013 Sisukord 1 Glükoos 1.1 Saamine 1.2 Tootmine 1.3 Kasutamine 1.4 Keemilised omadused 1.5 Fakte elus 2 Fruktoos 2.1 Saamine 2.2 Tootmine 2.3 Kasutamine 2.4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur. Glükoosi sisaldub veres ja kõik
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli
Salme Põhikool Uurimustöö Soome keel Mirge Arge 9.klass Läätsa 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. L
Kooli nimi nt Paju Gümnaasium Dieedid Uurimistöö Koostaja:........... Juhendaja: .......... kus töö tehtud nt: Tallinn 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Mis on dieet?.................................................................................................................4 2.1. Mis on dietoloogia?................................................................................................4 3. Kuulsaimad dieedid.......................................................................................................5 3.1. Atkinsi dieet...........................................................................................................5 3.2. Sheltoni dieet.................................................................................
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajandus............................................
Ameerika Ameerika asukad: Esimesed asukad Ameerikas olid pärit Aasiast. Nad saabusid sinna 20000-10000. Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja-Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, mullel alguses kütidi küll loomi toiduks ja riieteks aga mille kaudu jõutigi lõpuks Ameerikasse. Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. Maajad Kesk-Ameerikas: Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites. Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidan
ESSEE Kuidas arendada Pärnu Rüütli tänav esimeseks heaolutänavaks Eestis? Pärnu on tuntud kui suvepealinn, siin on nii palju teha ja näha, eriti suvel. Pärnu linna südames on ajalooline Rüütli tänav. Rüütli tänav on tuntud oma kaunite ajalooliste hoonete poolest ning omapäraste istmepinkide poolest. Suvel on tänav rahvast täis kuid ülejäänud aja on tänav inimtühi. Äriliselt pole tänav just kõige paremas seisus. Suvel on kohvikud rahvast täis ja kõik hästi, aga ülejäänud aja püüavad kõik allesjäänud ettevõtted hoida igat klienti ja kutsuda teda uuesti antud ettevõtet külastama, sest muidu ei elaks need ettevõtted talve üle. Meile vaatavad vastu igavad ja tühjad vaateaknad. Rahvast käib üha vähem tänaval ja eelistatakse aega veeta ennekõike suurtes kaubanduskeskustes, sest seal on midagi teha ja vaadata. Kuid miks on muutunud ajalooline ja kaunis tänav selliseks? Milline võiks välja näha Rüüt
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni. Ühena oma esimestest tegemistest klubi standardiseeris reeglid, tehes need sobivaks inglaslikule mõtteviisile. See tollal väljatöötatud eeskiri on siiani sulgpalli a
EDA-INES ETTI MUUSIKA REFERAAT 2 SISUKORD: BIOGRAAFIA.....................................................................................................................3 ELULUGU...........................................................................................................................3 MUUSIKALINE KARJÄÄR.............................................................................................. 3 TELEVISIOON JA RAADIO............................................................................................. 4 SAAVUTUSED...................................................................................................................5 DISKOGFRAAFIA............................................................................................................. 6 Albumid:.......................................................
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level Kunsti eesmärk inimesi shokeerida Püüe kujutada ebareaalsust ja igavikku http://echishala.blogspot.com/2011/
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasa
Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ühiskondlike
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis aadresseid ta meile pakub