Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja Alarich II :rahulepi
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon
ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa
mis pidi olema range ja vastandiks liiderlikkusele Rõhutati vooruslikkust Prooviti ühiskonnast välja juurida usku ja kiriku mõju vähendada. Peagi mõisteti, et sunniviisiline usuvabastamine toob rohkem kahju ning karmidest usu ja kiriku vastu suunatud meetmetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Eitati endist kultuuripärandit. Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ühiskonnaelu politiseerus
BAROKK korrapäratu pärl, eriskummaline EUROOPAS 16-17 SAJ. Poliitiline taust · Absolutism - riigis üks valitseja · Kaubanduse ja tööstuse areng · Rahvuste väljakujunemine, eriti Prantsusmaal · Arenenud kapitalismi riikides vabaneti feodaalidest Usulised reformatsioonid, protestantismi pealetung · Mitmel pool tegutses inkvisitsioon · Geograafilised avastused olid avardanud maailma · Maailmapildi avardumine mõjus ka kunsti arengule Barokk Kunsti sünnimaa taas Itaalia ·Maalikunst ·Arhitektuuris ·Skulptuur ·Kõige olulisem ·kirikute ehitamine ·Muutub maaliliseks ·Realistlik esmajärguline ·Paraadlike ·järgiti häid ·lossid monumentide eeskujusid püstitamine ·otsiti oma käekirja
tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) · Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. · Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. · Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). c. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
Tööleht: Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Kasuta: tunnikonspekt + uusaja õpik pt 1+ Google Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - kuninga maavaldus. - Paris He de France Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Cite saarel. - Lovre´i loss ning Pariisis Jumalaema kirik. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? - 1066.aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa ja sai Inglismaa kuningaks, sellest sai alguse sajandeid kestev Inglise ja Prantsuse kuningate võitlus valduste pärast. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? - Inglismaa kuningas Henry II. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? - saatis juudid riigist välja ning konfiskeeris nende varanduse. - saatis laiali Templirüütlite
Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid.
Kõik kommentaarid