Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Baarium". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
baarium, baariumi, metall, grauberg, elektronskeem, leelismuldmetall, aatommass, sulamistemperatuur, mürgised, 1774, scheele, senitundmatu, davy, värvides, baariumsulfaat, baco3, vaakumisISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane
Pärnumaa kutsehariduskeskus PK-12 BAARIUM REFERAAT 2013 Sisukord Sissejuhatus...1 Ajalugu...2 Füüsikalised omadused...3 Keemilised omadused...4 Kasutusalad...5 Huvitavaid fakte...6 Kokkuvõte...7 Kasutatud materjalid...8 1.Sissejuhatus Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall. Tal on 7 stabiilset isotoopi, massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. 2.Ajalugu Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab "rasket", kirjeldades ka mõne laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali.
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II.
Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga.
Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks
Tartu Kutsehariduskeskus Kroom Referaat Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega,
Biotoime: Kõik LM (peale Fr) on eraldatud 19. sajandil. Osa neist (K,Na) on tavalised, kõikjal looduses väga levinud elemendid. Lihtainena on nad kõik väga aktiivsed (kõige aktiivsemad metallid üldse), säilitatakse org. lahustite kihi all, parafiinis või inertgaasi atmosfääris. Metallide pingereas kõige vasakpoolsemad. Järjestus: Li, Cs, Rb, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Be Seega üldse kõige negatiivsema elektroodipotentsiaaliga H suhtes – Li(-3,0 V). Kõige vähemaktiivne metall – Au. Vähemalt 3 kõige kergemat LM (Li, Na, K) on eluslooduses väga olulise tähtsusega, organismide vältimatud koostisosad (Li biol. funktsioon pole päris selge) Na, K – väga olulised kõigi rakkude elutegevuses. Li – väga mitmekülgne biotoime, kuid tema eluline tähtsus tõestati alles 1980.a. Suuremates kogustes mürgine, mõjub ka psüühikale (Li 2CO3 kasutatakse vaimuhaiguste raviks). Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge. Na ja K
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
Caroni menetlusel. Deville'i- Caroni protsessi käigus taandatakse veevaba magneesiumkloriidi ning kaltsiumfluoriidi segu naatriumiga. Inglismaal alustas firma Johnson Matthey 1860. aasta paiku magneesiumi tootmist sarnasel menetlusel. Aga kahjuks need varajased katsed magneesiumi tööstuslikult toota ei tasunud end majanduslikult ära. Magneesiumi olemus Magneesium on keemiline element mille järjekorranumber on 12. Ta tähis on Mg ja tema suhteline aatommass on 24,305. Magneesiumi asukoht perioodilisustabelis on kolmandas perioodis IIA rühmas. Ta on s- element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka. Sellel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium aga vesinikust eespool. Magneesiumi isotoobid jagunevad järgmiselt: magneesium-24 78,6%, magneesium-25 10,11% ja magneesium-26 11,29%
Tartu Kivilinna Gümnaasium Strontsium koostaja: Sander Sepp juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 Sissejuhatus Nagu Hergi Karik kahes oma keemiaalastes teostes mainis, tuli elemendi nimetus Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi. Crawford publitseeris oma uurimistulemused 1790. a. Neist
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja
vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides
..........................................................................................................8 2. Ühendid................................................................................................................................9 2 Valisin keemia referaadi teemaks magneesiumi. Magneesium paistab olevat üks huvitav metall, ta on tuleohtlik, aga samas on ta inimorganismile teatud koguses eluks vajalik. Teen aktiivselt ka sporti, seetõttu olen kokku puutunud magneesiumi puudumise sümptomitega (õnneks on asi piirdunud silmalihaste tõmblusega, kergete lihaskrampidega ja lihasnõrkusega). Seetõttu on antud referaati veelgi põnevam teha ja loodetavasti saan teada palju uut kasulikku informatsiooni. Oma töös annan ülevaate magneesiumi põhilistest omadustest, selle leidumisest looduses, tähtsamatest
Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga
......................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 Kroomi kasutusalad.........................................................................................................................4 Kroom inimorganismis.............................................................................
Tänapäeva automaatfotoaparaat Materjalide füüsikalised omadused Tihedus Sulamistemperatuur Korrosioonikindlus Tihedus Sulamistemperatuur Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Temperatuuri, mil materjal läheb üle
Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga). Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number). Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2).
,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall.
· Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. · Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. · Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. · Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb
Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on
hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall. Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas, saame terase, mis on palju tugevam. Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks. ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED · inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained. · organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks
Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3 Väävelhape H2SO4 Süsihape H2CO3 Ränihape H4SiO4 Fosforhape H3PO4 Hapnikku mittesisaldavad happed: Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Divesiniksulfiidhape H2S Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikuaatomist ja happeanioonist. H2SO4 : H2 vesinikuaatomid; SO4 happeanioon Hapete keemilised omadused Happed reageerivad: 1. Metallidega Vt. pingerida. Kui metall asub pingereas vesinikust vasakul, siis ta tõrjub happest vesiniku välja. (vih. valem 1) 2. Veega (vih. valem 1.2) 3. Alustega Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi. (vih. harjutus) 2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O (vih. valem 1.3) (vih. harjutus) Alused ja hüdroksiidid 1. Ettevaatusabinõud leelistega töötamisel 2. Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised) 3
MITTERAUAMETALLID JA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS 2 KROOM Levimus ja ajalooline aspekt Kroom on keskmise levimusega metall, mis on maakoores 21. kohal. 18. sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit
poloonium ja oli uraanist palju radioaktiivsem. Uue elemendi nimetus radium esineb nende laboripäevikus esmakordselt 18. detsembril 1898. a ja selgi juhul küsimärgiga. Uue 4 keemilise elemendi olemasolu kinnitasid ka M. Demarcay spektroskoopia alased uuringud. Täpset raadiumi avastamise kuupäeva ei ole aga teada. 1902. aastal sai Curie abielupaar esimese detsigrammi raadiumkloriidi ja määrati kindlaks raadiumi aatommass. 1903. said perekond Curie ja H.A. Becquerel Nobeli preemia füüsikas radioaktiivsuse nähtuse avastamise eest. 5 Radioaktiivne lagunemine Radioaktiivsus on aatomi tuuma võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks. Tegu pole keemilise reaktsiooniga, kus üks aine muundub teiseks, sest radioaktiivsel lagunemisel ei muutu aatomitevahelised sidemed, vaid aatomite tuumad ise.
Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone, mida ta uuris, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Ta demonstreeris ka hapniku rolli roostetamises ning loomade ja taimede hingamises. Koos Pierre-Simon Laplace'iga näitas ta, et hingamise käigus seguneb orgaaniline materjal hapnikuga. Need 1774 tehtud katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille järgi põlemise käigus eraldub flogiston. 1780. aastal lõi ta põlemise hapnikuteooria. Ta kordas teiste teadlaste (näiteks Carl Wilhelm Scheele ja Joseph Priestley) katseid, kuid tõlgendas neid uutmoodi, vastavalt põlemise hapnikuteooriale. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)?
CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 di 3 tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 tetra 5 penta SO3 vääveltrioksiid 6 heksa 7 hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 okta 9 nona
........ 10 6. RISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED...................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 13 SISSEJUHATUS 2 Referaadis käsitlen kaadmiumi (Cd) kui üht keemilist elementi, mis on metall ning kuulub perioodilisussüsteemi 12. rühma tsingirühma. Sellesse rühma kuuluvad ka tsink (Zn) ja elavhõbe (Hg), kuid Cd vaba metallina saadi kõige hiljem alles 19. sajandil. Kaadmiumi avastas saksa teadlane Friedrich Stromeyer 1817. aastal Göttingenis, uurides apteekides müüdavat Zn-ühendit, milles kahtlustati kõrget arseenisisaldust. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast kadmeia 'tsingimaak', koostiselt ZnO, mida tunti juba Vana-Kreekas,
muutused. Põlemine •Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg+02=2MGO 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. •Andmete kogumine. •Seoste otsimine andmekogumites. •Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine. •Teooria teostamine: – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal; – mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus, värvus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700- 22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts).
Pärast metalli saamist puhtal kujul nimetati mangaan ümber. Nimetuse aluseks oli kreekakeelne sõna manganese, mis tähendas puhastama (vihje selle kasutamisele minevikus klaasi puhastajana). Mõned uurijad arvavad, et elemendi nimetus tulenes ladinakeelsest sõnast magnes magniit, kuna pürolusiiti, millest toodetakse mangaani, peeti minevikus selle aine teisendiks, mida praegu nimetatakse magnet- rauamaagiks. (5) Rootsi keemik Karl Wilhelm Scheele tunnistas 1774. aastal esimesena mangaani elemendina. Samal aastal eraldas Ghan mangaani maakidest. (7) Pisiomelaan (mangaanimaak) (6) 2. Levik Mangaan looduses üsna levinud element. Elementide levikult on ta maakoores 11. kohal. Sisaldus maakoores 0.09%, merevees 2 ppb, inimorganismis 200 ppb. Teda leidub loduses ainult ühenditena. Suhteliselt hiljuti avastati Vaikse, Atlandi ja India ookeani põhjas suured rauamangaani konkretsioonid, mis kujunevad perspektiivseks Mn tooraineks. (2, 3, 8,)
Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena
puhastamiseks, piirituse valmistamisel puidust, akumulaatorites elektrolüüdina jm. 12. Kalkogeenide rühm. Kalkogeenideks nimetatakse VI rühma peaalarühma elemente: O, S, Se, Te, Po. Kalkogeenide aatomite väliselektronkihil on 6 elektroni, mida iseloomustab järgmine valem: s2p4. Ühendeis on kalkogeenide o.-a. II kuni VI. Kalkogeenide rühmas OPo toimub üleminek mittemetallidelt metallidele. Esimesed kolm elementi (O, S, Se) on mittemetallid, Te on poolmetall ja Po on metall. Kalkogeenide vesinikuühendi valem on H2E. Seejuures muutub vesinikuühendi iseloom rühmas korrapäraselt. H2O on neutraalne aine, H2S, H2Se, H2Te ja H2Po on happelised, kusjuures happelisus kasvab H2OH2Po suunas. Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide
·Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. ·Andmete kogumine. ·Seoste otsimine andmekogumites. ·Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. ·Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles
annaabi.ee 
