loogika alusel korralikult sätitud teema sisu vahetu edasiandmine õppijale. Enam on kooskõla leitud konstruktivistlikel õppimiskujutlustel Bruneri arusaamadega. Näiteks õpitava materjali omandamine ühiste keskpunktide ehk kontsentritena. Küll aga ei lähe konstruktivistliku mõtteviisiga kokku Bruneri ideega õpetamisest kui teadusdistsipliini loogika vahendamisest 4 õppijatele avastusliku õppeviisi edastamise teel. Nimelt arvavad konstruktivistid, et see mõtteviis ei vasta laste normaalsele arenguloogikale. (Krull, 2000) Hoolimata sellest, et konsruktivismi võetakse kui uut õppimiskäsitlust, pole ühtset konstruktivistliku käsitluse mudelit loodud. See on tingitud tihti erinevatest teguritest: millele on suuna esindajad rõhku pannud, õppijate vanuseastmest ja ka õpitavast ainest. Nõnda on
deduktiivne; fookus hüpoteeside kontrollimisel Protsessile suunatud Tulemustele suunatud Terviklik perspektiiv Üksikasjalik ja analüütiline Üldistamine individuaalse organismi Üldistamine populatsiooni liikmeskonnale omaduste ja kontekstide võrdluse teel Allikas: aluseks Reichardt ja Cook (1979). Üldiselt on tunnustatud, et induktiivse ja avastusliku uurimistöö jaoks on kvalitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Selle vaate kohaselt on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed meetodid sobivad uurimistöö eri staadiumides või tasemetel. Esimesel tasemel on probleem struktureerimata iseloomuga ja sobivad on kvalitatiivsed meetodid. Teisel tasemel on kvantitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna tahetakse kontrollida hüpoteese, milleni jõuti esimesel tasemel.
algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. 32. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe konstruktivistlike õppimisteooriate rakendusena. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. (5.2) Bruner oli seisukohal, et vaid õpilase uurimuslik tegevus tagab tõelise huvi ja pühendumise õpitavatele probleemidele
See taas viitab sellele, et inimesed interpreteerivad nende poolt tajutut. Inimeste puhul on küll interpreteerimise ilmingud keerulised, kuna tõlgendamine sõltub sellest, millises kontekstis ärritaja toimib. Näiteks õpetajale, kes on järjest lugenud palju kehvasid kirjandeid, tundub keskpärane kirjand üle keskmise olevat (Krull, 2001). 2.4 Õppimine avastuse teel Gestaltpsühholoogide teine suur panus õppimise uurimisse on seotud avastusliku õppimisega. Uurimiseks kasutati katseloomi. Näiteks võib tuua Köhleri ahvidega korraldatud eksperimendi. Näljane ahv lastakse ruumi, kus ripub laes kimp banaane, mida ahv otse kätte ei saa. Ahv üritab küll algul neid niisama kätte saada, kuid loobub peagi. Seejärel jalutab ta sihitult ringi, tehes rahulolematuid häälitsusi.Üks hetk märkab ahv banaanide rippumiskoha lähedal keppi ja puukasti. Ta üritab kepiga banaane alla saada, kuid ei ulata. Seejärel kõnnib
· Uurija on pigem ratsionaalne ja analüütiline kui intuitiivse mõtlemistüübiga · Uuringu sihiks on ennemini midagi tõestada kui uut avastada · Püütakse esile tuua põhjus-tagajärje laadis seoseid · Uurija soovib ja oskab olla oma materjalki suhtes erapooletult objektiivne · Uurija leiab statistilisteks analüüsiks piisavalt suure valimi. (Kidron 2008: 34). KOKKUVÕTE Uurimismeetodi valik peaks sõltuma eelkõige uuringu eesmärgist. Induktiivse ja avastusliku uurimistöö jaoks on sobilikumad kvalitatiivsed meetodid, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Kvantitatiivsed meetodid sobivad kõige paremini üldistamiseks ning probleemi kirjeldamiseks. Neid kahte meetodit võiks näha pigem teineteist täiendavatena, mitte võistlevate suundadena. Kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimismeetodit saab kasutada kõrvuti või võib kvantitatiivne etapp eelneda kvalitatiivsele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laherand, M-L. 2008
arendustegevus", "teadmistepõhine majandus" ning "innovatsioon", ei saada tegelikkuses neist päris hästi aru. Paberil kasutab neid nii mõnigi teadlane ja ametnik, ka kõikvõimalike riiklike arengukavade kokkupanemisel ja prioriteetide määramisel on lähtutud just nimelt neist, näiliselt moodsaist mõisteist. Et nende mõistete kasutamine on langenud teatava moe ja pinnapealsuse ohvriks, tõendab asjaolu, kui tihti ja millise avastusliku õhinaga kasutatakse nt mõistet "teadmistepõhine majandus" ka arenenud maailmas (Freeman, Louçã 2001; innovatsiooni leiutamisest Landes 1998, 45-59). 3 Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tegelik poliitika ja suuresti ka ühiskonnateadus ei suuda aga sisuliselt käsitleda kapitalistlikule ehk vabaturumajandusele omast arengudünaamikat ja eelkõige sellest tulenevaid võite ja kaotusi. A
Läänemeres ohus olevad isendid Hülged ELFi töö hüljestega on suunatud hüljeste seisundi ja elukäigu selgitamisele. Jälgitakse ka, et rakendatavad looduskaitse ja -kasutuse meetmed täidaksid tõhusalt püstitatud eesmärki - kindlustada Läänemere hüljestele tulevik tänasest tervislikumas elukeskkonnas. Hüljeste juures käimine sai võimalikuks siis, kui rannikumeri 1989. aastal vabanes nõukogudeaegsetest keelutsoonidest. Üheksakümnendate aastate alguse avastusliku loomuga retkedest on saanud tänapäevaks süstemaatiline ja mitmekülgne looduskaitse- ja teadusprojekt. Tähtsamad tööd on läbi viidud 9 rahvusvahelises koostöös. Esimestel aastatel said välitööd võimalikuks peamiselt tänu Soome WWFi hülgetöörühma mehisele ja tehnilisele osalusele, hilisematel aastatel on partneriteks olnud Rootsi ja Norra teaduskeskused
ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise
Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. R. Gagne õppeühiku mudel. Defineerib õppetundi õppeühikuna ja õppetöö põhifaase, mis tuleb läbida iga teema õpetamisel. Õppetunni põhietapid 1. Tähelepanu haaramine 2. eesmärgid õpil. motiveerimine 3. varem õpitu meelde tuletus 4. uue mater. õppimine 5. õppimise suunamine 6. õpitu kontrollimine 7. tagasiside kindlust. 8. õpilasele hinnangu andmine 9
eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas
Avastuslik õppimine on võrreldes vahetu õppematerjali õpetamisega ebakindel ja väheefektiivne. Avastuslik õppimine seab õpetaja ebaloomulikku olukorda, kus ta peab probleemi lahenduse jätma oma teada ka juhul, kui õpilastel ülesannete lahendamine ebaõnnestub või kui nad loovad õppematerjalist väärtõlgendusi, millest tuleb hilisema õppimise käigus vabaneda. Avastusliku ja uurimusliku õppimise korraldamine eeldab cäga hoolikat õppetegevuse planeerimist ja metoodilist ettevalmistamist – õpilastele tuleb seada selged eesmärgid ja varustada neid vajaliku informatsiooni ning oskustega, uurimistegevust tuleb suunata osutuste ja küsimustega ning õppetegevus lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi
Hiljem väljendas sarnaseid seisukohti Jean Piaget. Jerome Bruneri jaoks on õpilane õpetamises osaleja ja õpetamine on teadmiste hankimise protsess. Teadmised ise kujutavad endast protsessi, mitte produkti, ning nende hankimise käigus on kõikvõimsaks teguriks tagasiside. Enne lahenduse katsetamist antavat tagasisidet pidas Bruner kasutuks või isegi segavaks. Bruneri lähenemist õppimispraktikale nimetatakse avastuslikuks (leiutuslikuks) õppimiseks. Avastusliku õppimise puhul on tegemist induktiivse lähenemisega konkreetsemailt arusaamadelt (teadmistelt) liigutakse üldisemale mõistmisele. See on vastupidine protsess traditsioonilisele koolis toimuvale õpetamisele ja õppimisele, kus õpilaselt sagedamini eeldatakse ja talle pakutakse üldisemalt üksikule liikumise teed ehk deduktsiooni. Traditsiooniline õpetamine lähtub keskaja teaduse skolastilistest traditsioonidest, kus õppijate (ehk
arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga: väikelastel domineerib tegevuslik ehk enaktiline mõtteviis, algklassiõpilastel kujundlik ehk ikooniline mõtteviis ja keskkoolis muutub valdavaks verbaalne ehk sümboolne mõtlemine. Kindlustamaks õppimine nende põhimõtete kohaselt, soovitas BRUNER kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilaste tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. Sotsiaalne interaktsioon mõjutab õppimist positiivselt vähemalt kolmel asjaolul:
annaabi.ee 
