Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski
riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust. - Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära hoida. - Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul. Siin on eriti tähtsal kohal tegevuse 2 planeerimine võimalike õnnetuste ja avariiolukordade puhul ning töötajate regulaarne koolitus. Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas: 1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus; 2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid.
riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust. - Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära hoida. 3 - Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul. Siin on eriti tähtsal kohal tegevuse planeerimine võimalike õnnetuste ja avariiolukordade puhul ning töötajate regulaarne koolitus. Tööülesanded peavad lähtuma ergonoomilistest põhimõtetest selliselt, et töö oleks kohandatud vastavalt inimesele. Töö kohandamine vastavalt inimesele tähendab seda, et oleks tagatud inimese tervis, ohutus ja mugavus. Töö kohandamise all mõistetakse kahte erinevat viisi: 1. Füüsiline kohandamine (Physical match) hõlmab töökoha kavandamist ja töökeskkonda. 2
o tegevuskoha ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ; o tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning muudest tegevustest lähipiirkonnas; o tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastamine, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn (hais); o tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. /3§6(3)/ Otsustaja (kavandatud tegevuseks tegevusloa andja /4:12/) ülesanne on otsustada keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle, informeerida keskkonnamõju hindamise algatamisest ning korraldada selle programmi ja aruande avalikustamist. 2.3. KMH läbiviijale (eksperdile) esitavad nõuded Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab, et keskkonnamõju hindab või hindamist juhib
Vajalike mahtuvuste saamiseks tuleb teha õiged ühendamised. Vahelduvvooluahel sisaldab endas induktiivtakistust ja mahtuvuslikku takistust rööpühenduses, mis töötab keerulises olukorras, sest mõlemad nimetatud osad koguvad endasse energiat ja töötavad seega vooluallikana. Nii võib üksikutes vahelduvvooluahela osades ulatuda voolutugevus lubamatult suureks ning kahjustada vooluringi. Sellepärast peab hästi tundma vahelduvvoolu- ahelaid, et vältida avariiolukordade tekkimist. 29 IL IR U IC Vooluresonantsi tingimus: IL = IC Teha järeldused: 1. Teha kindlaks, millal on tegemist vooluuresonantsiga kas: 2 µF, 10µF, 20µF või 32µF. 2. Millises vooluringis ja millistel millistel tingimustel tekib vooluresonants? 3. Millest on tunda, et vooluring töötab vooluresonantsi olukorras
(3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltuvad) võib kasutada järgmisi lihtsustatud juhiseid: (a) kui koormustulemid kasvavad koormustest kiiremini, rakendatakse osavarutegureid koormuste normsuurustele, (b) kui koormustulemid kasvavad koormustest aeglasemalt, rakendatakse osavarutegureid koormustulemite normsuurustele. Osavarutegurid (1) Ehitiste kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutisteja avariiolukordade jaoks on toodud tabelis. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutustel. (2) Kui koormusjuhtumi puhul alaline koormus suurendab muutuvate koormuste mõju (st alalise koormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne Kombinatsioonitegurid Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsioonitegurite väärtused 39. Dokumentide vormistamine rahvusvahelised nõuded (ISO), dokumendi ülesehitus
kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents
tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba;
01.04.2007] 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 5) käesoleva lõike punktides 141 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest,
hul, kui hälbe mõju võib osutuda kriitiliseks. Arvutuslik kandevõime määratakse järgnevalt Rd = R( ad1,ad2...,Xd1, Xd2...), kus sulgudes on kõikvõimalikud konstruktsiooni iseloomustavad arvutuslikud parameetrid. Kandepiirseisund Tugevuse kontroll Ed Rd. Asendipüsivuse või stabiilsuse kontroll Ed,dst Rd,dst. Osavarutegurid (1) Ehitiste kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutiste- ja avariiolukordade jaoks on toodud tabelis. Nende suurused põhinevad kogemustel ja reali- Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 16 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ seeritud ehitusprojektide kontrollarvutustel. (2) Kui koormusjuhtumi puhul alaline koormus suurendab muutuvate koormuste mõju (s t alalise koormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne), tuleb kasutada
teha vahet alaliste koormuste koormustulemite Osavarutegurid. Ehitiste soodsate ja ebasoodsate normsuurustele. Materjalide kandekonstruktsioonide mõjude vahel, kasutatakse omaduste arvutusväärtused. arvutustes kasutatavad kahte erinevat Materjali või toote mingi osavarutegurid alaliste-, osavarutegurit. omaduse arvutusväärtus ajutiste- ja avariiolukordade Koormustulemite leitakse valemiga Xd = Xk / jaoks on toodud tabelis. arvutussuurused. M, kus M on materjali või Nende suurused põhinevad Koormustulem E on toote omaduse osavarutegur, kogemustel ja realiseeritud konstruktsiooni reageering mis arvestab ebasoodsaid ehitusprojektide koormustele - näiteks hälbeid normsuurustest. kontrollarvutustel. Kui
tehnosüsteemidesse tulenevalt eelmiste vananemisest. · abivahendiks, et kavandada kulutusi ehitise ekspluatatsioonile pikemaks ajaperioodiks (mis maksab maja-pidamine). 73. Hooldusraamatu põhimõtteline kujundamise mehhanism. 0) siskord ja vahelehed 1) hooldusobjekti põhiandmed 2) kontaktandmed 3) hoolduspäevikud. 4) arvestite näidud 5) põhikonstruktsioonide hooldus 6) tehnosüsteemide hooldus 7) ruumide kasutus- ja hooldusjuhendid 8) avariiolukordade tegevusjuhendid ja evakuatsioonikorraldus 9) hooldustööde kulud 10) hooldusraamatu arhiiv. 74. Eesti hooldusraamatu mudeli põhiosad; nende omavaheline seos. mudeli koostamisel on kasutatud soome kinnisvarahaldajate poolt soovitatavaid metoodilisi materjale, suurt hulka inglisekeelset akadeemilist, metoodilistkui ka praktiliseks kasutamiseks mõeldud erialakirjandust. Lisaks andsid paljud EKHHL-i liikmed tutvumiseks oma firmades kasutusel olevaid hooldusraamatuid. 75. Kasutus- ja
konstruktsioonidesse kui selle tehnosüsteemidesse tulenevalt eelmiste vananemisest. • abivahendiks, et kavandada kulutusi ehitise ekspluatatsioonile pikemaks ajaperioodiks (mis maksab maja-pidamine). 73. Hooldusraamatu põhimõtteline kujundamise mehhanism. – 0) siskord ja vahelehed 1) hooldusobjekti põhiandmed 2) kontaktandmed 3) hoolduspäevikud. 4) arvestite näidud 5) põhikonstruktsioonide hooldus 6) tehnosüsteemide hooldus 7) ruumide kasutus- ja hooldusjuhendid 8) avariiolukordade tegevusjuhendid ja evakuatsioonikorraldus 9) hooldustööde kulud 10) hooldusraamatu arhiiv. 74. Eesti hooldusraamatu mudeli põhiosad; nende omavaheline seos. – mudeli koostamisel on kasutatud soome kinnisvarahaldajate poolt soovitatavaid metoodilisi materjale, suurt hulka inglisekeelset akadeemilist, metoodilistkui ka praktiliseks kasutamiseks mõeldud erialakirjandust. Lisaks andsid paljud EKHHL-i liikmed tutvumiseks oma firmades kasutusel olevaid hooldusraamatuid. 75
kaudse koormuse arvutussuurus. Märkus: Paljudel juhtudel, kus tulekahjust tingitud konstruktsiooni pikenemine ei mängi rolli, võetakse tulekahjuolukorra arvutustes Ad = 0. (5) Vajaduse korral tuleb konstruktsiooni kaudsete koormuste (sunddeformatsioonide) mõju arvesse võtta. Tegurid ja rakendatakse sel juhul koormustulemitele. 9.4.3 Osavarutegurid (1) Kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutiste- ja avariiolukordade jaoks on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 3. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutusel. (Eesti projekteerimisnormides on nad võetud Eurocode 1.1 pakutud suurustega ühesuuruseks.) (2) Nende koormusjuhtumite puhul, kui alaliskoormus suurendab muutuvate koormuste mõju (s.t. alaliskoormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne), tuleb kasutada arvutussuuruse ülemist väärtust Gd,sup; kui alaliskoormus vähendab muutuvate koormuste
tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 4^1) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 5) käesoleva lõike punktides 14^1 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; [RT I 2007, 25, 131 jõust. 1.04.2007] 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 5) käesoleva lõike punktides 141 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008]
pööratavust ning toimet, lähtudes: o tegevuskoha ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; o tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme ja energiamahukus, ning muudest tegevustest lähipiirkonnas; o tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastamine, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn (hais); o tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. /3§6(3)/ Otsustaja (kavandatud tegevuseks tegevusloa andja /4:12/) ülesanne on otsustada keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle, informeerida keskkonnamõju hindamise algatamisest ning korraldada selle programmi ja aruande avalikustamist. 4 KMH läbiviijale (eksperdile) esitavad nõuded Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab, et keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik (ekspert), kellel
Otsustaja lähtub: • 1) Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; • 2) Tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; • 3) Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; • 4) Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; • 5) Punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted • Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus • Optimaalse lahenduse otsimine • Interdistsiplinaarne lähenemine • Ühismõõde • Üldsuse kaasamine
tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba;