Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"avardatud" - 15 õppematerjali

ISO standard
2
docx

ISO standard

Standardi eesmärk on anda juhiseid, mis ulatuvad standardis ISO 9001 esitatud nõuetest kaugemale, eriti organisatsiooni üldise toimivuse, tõhususe ja ka selle mõjususe pideva parendamise osas. Standardit ISO 9004 soovitatakse juhendiks neile organisatsioonidele, kelle tippjuhtkond soovib toimimise pideva parendamise taotluses ISO 9001 nõudeid ületada Standard baseerub ISO 9001 standardi struktuuril, kuid võrreldes ISO 9001-ga on kliendi rahulolu ja toote kvaliteedialaseid eesmärke avardatud, et hõlmata ka huvipoolte rahulolu ning organisatsiooni toimivust. 4. Millised etapid tuleb selleks läbida? Taotlemise protsess näeb üldiselt välja järgmine: 1. Kõigepealt esitab standarditaotleja avalduse ISO sandardi saamiseks. 2. Taotluse esitajale vastatakse hinnapakkumisega. 3. Hinnapakkumise nõustumisega lepitakse kokku visiit, millal vaadatakse üle ettevõtte tegevus. Tavaliselt küsitakse dokumentatsiooniga varem tutvuda. 4

Tehnoloogia → Tehnoloogia
42 allalaadimist
Virtuaalreaalsus
30
pdf

Virtuaalreaalsus

osalejad tajuvad end interaktiivsete osadena. MÄRKUS 1. Iga osaleja peab tajuma vähemalt kolmemõõtmelist maailma. MÄRKUS 2. Mitme osalejaga virtuaalmaailmas peavad osalejad suutma tajuda oma vastavaid sümboleid. MÄRKUS 3. Virtuaalmaailmades saavad osalejad olla interaktsioonis spetsialiseeritud välisseadmete, nt andmekinnaste ja visiirkuvarite abil.  Virtuaalreaalsus – Virtuaalilmas osaleja tajumused ja kogetav.  Literaalsus – Avardatud taju, mille puhul isik toetub reaalilmale kui võrdlusalusele, kuid kasutab reaalsustaju avardamiseks läbipaistvat kuva või mingit sekkumatut vahendit.  Projektsioonreaalsus – Liikuva kasutaja kujutis, mis koos muude kujutistega projitseeritakse suurele ekraanile, kus kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana.  Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik tõlgendab mingit kujundlikku sensoorset muljet ruumilise objektina.

Informaatika → Infosüsteemide projektid ja...
10 allalaadimist
Erki Sven Tüür
14
doc

Erki Sven Tüür

Ooper ,,Wallenberg" 4.mail 2001 aastal oli Erkki-Sven Tüüri ooperi ,,Wallenberg" esietendus Saksamaal Dortmundis.Libretto autoriks on Lutz Hübner ja lavastajaks Philipp Kochheim.Ooperi peategelaseks on rootslasest diplomaat Raoul Wallenberg kes pääsatb juute natside käest,kuid langeb ise punaarmeelaste kätte vangi ning tema saatus Venemaal pole senini õnnestunud välja selgitada.Vaaatamata sellele,et teos on ajaloolis-poliitiline on seda tunduvalt avardatud ja see on ka lugu kollektiivest teadvusest ja müütidest. Ooperi idee pärines Dortmundi pealvastajalt John Dew'lt. Tüüri huvitas selle teose loomine sest Wallenberg oli reaalselt elanud inimene ja siin on vastandatud natsism ja stalinism. Ooperist kannab dramaatilist joont mitmekihiline ja põnev orkestri partii.Paiguti kõlab ka elektroonilistmuusikat,mis oli eelnevalt CD-le lindistatud.Tüüri vokaalpartiides on erinevaid

Muusika → Muusika
28 allalaadimist
Tootmistehnika alused
14
doc

Tootmistehnika alused

puhas Zmin = 100 µm Puurimine: Zmin = 200 µm Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm puhas Zmin = 100 µm Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm puhas Zmin = 80 µm peen Zmin = 50 µm Sele 1. Avade nr 1 jaoks tuleb jätta töötlusvaru pärast avardamist: 100 µm(eelnev lihvimine) + 50 µm(peen lihvimine) = 150 µm. Avardi mõõt(avardatud ava) peab olema 24,65±0,1 mm. Valmis detaili ava mõõt on 24,8±0,1 mm. Pärast pinna nr 2 freesimist peab mõõt t=60±0,04 mm. Pärast pinna nr 2 lihvimist peab mõõt t=60,1±0,04 mm, sest pinna nr 5 lihvimise(eelnev) jaoks peab jätma töötlusvaru 100 µm. Valmis detaili mõõt t=60±0,04 mm. Pinna nr 3 jaoks tuleb jätta töötlemisvaru pärast freesimist: 100 µm(eelnev lihvimine) + 50 µm(peen lihvimine) = 150 µm. See tähendab, et ava(tasku) tuleb freesida mõõduga Ød=80-150+720

Tehnika → Tootmistehnika alused
200 allalaadimist
Küpros
14
doc

Küpros

Üks neist on Cyprus Airways. Põhja-Küprosel tegutseb oma kompanii, milleks on Cyprus-Turkish Airlines. Saarel on kolm rahvusvahelist lennujaama, mis asuvad Larnacas, Paphoses ja viimane põhjasektoris Ercani lähedal. Pealinnast 50 kilomeetri kaugune Larnaca lennujaam osutus suurimaks pärast seda, kui 1947. aastal suleti Nikosia vana lennujaam. Paphose ümbrus on muutunud tähtsaks turismipaigaks ning tänu sellele on seda viimase viie aasta jooksul rohkesti avardatud. Jaam asetseb linnast umbes 10 kilomeetri kaugusel. 11 8. MAJANDUS 8.1. Kaubandus Küprosel on päris mitmeid kaubanduspartnereid Euroopa Liidus, millega ühineti 2004. aastal. Paaegu 55 protsenti kogu ekspordist läheb Suurbritanniasse, Itaaliasse, Kreekasse ja Saksamaale. Kõige tähtsamaks Küprose ekspordiartikkel on tekstiilitooted. Sellele järgnevad kartul, jalatsid, betoon ja mitmesugused muud toormed

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine
34
docx

hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine

kvaliteet, kavandada ressursid, suurendada Tööturukonkurentsis nõrgematele suunatud toetusskeemide koostoime, samuti suurendada tööandjate ja töötajate vastutust ning valikuvabadust, panna paika ministeeriumite ja teiste asutuste vastutus ning vajadusel muuta õigusakte, korraldada paremat ja sihistatumat rahastamist, teha valitsusele ettepanekuid programmide kavandamiseks ja muutmiseks. (Randma, 2012) 2.4 Mõju Kui kutsesüsteemi termin oleks avardatud ning kutseasutuste koordinatsioonisüsteem loodud ning ka arendatud, oleks kutsete eristamine ning kutse andjate tegutsemise reeglid palju lihtsamad ja arusaadavamad. (Kaubandus-Tööstuskoda, 2014, 14) 13 Väga oluline on täpselt hinnata sotsiaalset mõju, mõju majandusele ning avaliku sektori töökorraldusele ja kuludele. Mõju analüüsimiseks ja uurimiseks tuleb korraldada avalik

Haldus → Haldusjuhtimine
4 allalaadimist
Naistemood 60-nendate esimeselpoolel
44
docx

Naistemood 60-nendate esimeselpoolel

Põhisiluettideks on nooruslikule tüübile kerge printsessilige ja redingot, mis mõlemad näitavad pehmet taljejoont. Kuid moes püsis edasi ka endiselt sirgejooneline kleit vööga puusakõrgusel. Pikendati kleidi pihaosa, arendati edasi dzemperkleiti. Särkpluuskleidid hoiti ka siiski moes, kuigi taheti toonitada naiste vöökohta. Ümmargune või ovaalne kraeta kaelus domineeris enim. Seelikud püsivad põlvekõrguseni, napid ja kehaleliibuvad. Allapoole puusi on nad sageli avardatud vahelepandud ja mitmeti jaotatud kiludega, mis võivad olla volditud ,plisseeritud, asetatud vastandvolitidega. Taldrikseelik esineb õhtukleitidel vaid. Trompetseelikud on peaaegu põlvini sirgelt liibuvad ja alles sealt kurvitaoliselt välja kaarduvad. Lehterseelik on pehmest villasest materjalist tavaliselt,kuid vähe avarduvalt laiust. Kõige avaram on seitsmes vahelepandud kiilust kujundatud sirmseelik, mis langeb rikkalikult lainetava kellukesena

Materjaliteadus → Kiuteadus
15 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu
15
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Ma armastasin sakslast ­ õnnetu armastuslugu, sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud. 6. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese. Olulisim proosateos Tammsaare loomingus, samuti läbi 20.saj olnud esiplaanil. Kriitika oli vastuoluline, 5.osa saabudes oli saavutatud klassikustaatus. I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega, V osa tähistab resignatsiooni. Avardatud iga lapsepõlve mure, rõõm ja hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule. Kohane ka saatuslik motiiv. II osa kinnistab ja V kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis ­ kooliromaani tüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja eri jutustamisviisid. 7. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Pärast Kalevipoega kõige tugevam peategelane. Esimene ja tugev Nipernaadi tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Eesti keskaeg
10
doc

Eesti keskaeg

nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse. 21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne. Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes 6päevane sõda Ordu ja Riia vahel, Ordu okup ka osa ppk-a. 1454 Volmari maapäeval Kirkholmi lpng astus jälle jõusse. Riia pp andis liitlaste saamiseks ppk liivlastepoolses osas vasallidele avardatud pärandiõiguse (nagu varemalt Harju-Virus) nn Silvesteri armuõigus. 1457 Ordum algatusel Liivim seisuste vahel pp osavõtul üldine maarahu. Kuni Mengede surmani 1469 suuremaid avalikke konflikte polnudki-ordum tagasihoidlikkus pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest. 1492 Kirckholmi leping pandi uuesti kehtima-linn langes Ordu ja pp kaksikvõimu alla. Ordum Bernd von der Borch saavutas pp Silvesteri üle võidu, 1479 Silvester ka suri.

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Karistusõigus loengukonspekt II semester
50
docx

Karistusõigus loengukonspekt II semester

siis jur isiku vastutus saab kaasenda nt osavõtu kaudu st kui koosseisu on täitnud lihttöötaja kuid teinud seda juh liikme heakskiidul siis ta on vähemalt osavõtja või kaastäideviija seetõttu ka kuriteo toimepanija ja tegu on üle kantav juriidilisele isikule. Kui konkreetset kaasust lahendades nähtub, et teo paneb toime lihttöötaja siis tuleb täiendavalt alati kontrollida milline oli juhtkonna seotus või kaasatus. Eestis lähtume indetifikatsiooniteoorias on isikute ringi on avardatud. Viimane oluine muudatus kui lisati § 37 prim – jur isikul puudub süü kui pädeva isiku tegu on jur isiku jaoks olnud vältimatu. Milal mingi tegu on vältimatu- sellele peab kohtupraktika aja jooksul selgust andma. Kas on ka selline asi võimalik et jur isiku töötaja paneb toime kuriteo ilma et juhtkond midagi ei tea, siis see on täiesti võimalik. 2) kui see isik on selge, siis millistel juhtudel see vastutus kaasneb (ehk milliste tegudega vastutus kaasneb- milline peab olema

Õigus → Karistusõigus
74 allalaadimist
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
58
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus. Leiti, et Tylori mõtted on liiga lihtsakoelised. White : kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest. Kultuur sisaldab seadmeid, ornamente, rituaale, mäne, kunstiteoseid jne. Sümboliseerimine tähendab, et kultuuri osaks on see, millele me omistame sümboolse tähenduse. Näitab, kuidas kultuurimõiste on antropoloogias avardatud. Melville Herskovits püüdis kultuuri defineerida teisel viisil. Püüda esitada lühikese definitsiooni, kus tabatakse selle olemus. Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. Kui me anname mingitele nähtustele tähenduse, siis ta võib olla kultuuri osa. Segaseks jääb see, et mida tähendab inimese poolt loomine? Omal ajal arvati, et suudetakse välja mõelda kultuuri definitsioon, mis kõiki rahuldab.

Antropoloogia → Antropoloogia
49 allalaadimist
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
26
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

mõtisklema Tylori vaimus. Püüdis parandada Tylori definitsiooni: ,,Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest, kultuur sisaldab esemeid, seadmeid, tööriistasid, riideid jne. KEHAVÄLINE, AJUTINE, SÕLTUB SÜMBOLISEETIMISEST. See viimane on oluline, kultuuri osaks on see, millele me omandame kultuuri tähenduse, kui me tähtsustame neid ja anname neile mingi oma tähenduse. Näitavad ilmekalt, kuidas kultuuri mõiste on avardatud. Melville Herskovits, defineeris kultuuri teisel viisil, püüdis esitada lühikese def, et tabada kultuuri olemus: ,,kultuur on inimese loodud osa keskkonnast". Toimiks, kuid oleneb kuidas me suhtume sellesse. Nt puu, mis kasvab ei ole inimese osa, kuid inimesed, kes seal ümber palvetavad, siis kas see puu pole kultuuri osa. Oluline, et mida tähendab loomine, kõik sõltub sümboliseerimisest, millele me anname tähenduse, seega võib olla kõik kultuuri osa, nt päike.

Kultuur-Kunst → Kultuur
11 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

"Tõde ja õigus" + saab olulisimaks proosateoseks ka edaspidi + kõige rohkem ja selgemalt läbi 20. saj esiplaanil olnud proosateos + kriitika oli vastuoluline. Kui V osa oli ilmunud, siis klassikustaatus oli selle ajaga saavutatud. + I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega ja V osa tähistab resignatsiooni. + imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks. Baudelaire + saatuslikkus ­ võib rääkida saatuslikest motiividest läbi sarja ajalookirjutise ambitsioon ­ hakkab olema ka ajalookirjutus II osa kinnistab v kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis ­ kooliromaani eritüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja kaasnevad eri jutustamisviisid (Maurus vs Paunvere)

Kirjandus → Kirjandus
253 allalaadimist
Klassikaline saksa filosoofia
64
docx

Klassikaline saksa filosoofia

Metafüüsika küsimused on aga inimloomusesse kätketud ja sellest ei saa loobuda. Põhiline on transtsendentaalne käsitlus ja see seostab metafüüsikat tunnetesvõimetega. Tunnetusvõimed on väljatoodud – skeem, 6. erinevat. Need on omakorda seisunditeadvus ja teadvus üldse. Metafüüsika peaks suhestuma saavutatud tulemustega, milline on teaduse struktuur. Selleks on kaks sammu: see, mis on juba tehtud, annab võimaluse analüüsida olemasolevat metafüüsikat(inimloomusele avardatud). See pole leidnud aga teaduslikku vormi. Meil on 6 tunnetusvõimet, millest vaadelda veel mõistus kitsamas tähenduses ja sellest tuleb analüüsida jätkata, et metafüüsika olemust avada. Prg. 32. Tagasi minna metafüüsika juurde ja vaadata, mis saab öelda metafüüsika kohta. Tuuakse sisse „nähtumus“ ja „asi iseeneses“. Nähtumus ehk näivus-phaenomena ning asi iseeneses ehk noumena ehk mõistuse asi(nous). Metafüüsika mõiste toodi sisse Platoni

Filosoofia → Filosoofia
7 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Tammsaarele endale ei istu kriitikute tõlgendused ning tõlgendas ise: I osa teemaks võitlus maaga, II võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV võitlus iseendaga ja õnne püüdega, V märgib resignatsioon. Kõige selgem seos on I ja V osa vahel. Algab tegevus Vargamäel, siis kolib tegevus linna ning lõpuks tuleb tagasi maale Vargamäele. Romaanisarjal peategeleast pole, aga kõige lähemal sellele positsioonile on Indrek Paas. MOTO: ,,Imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks," Baudlaire. Hilisemad tõlgendajad on rõhutanud, et romaan projitseerub taaskord piiblile. Psühholoogiline realism, psühholoogilisus tuleb selgemalt välja armastuslugudes, eriti II ja IV osas. Tegemist liikuvate ja muutuvate tegelaskujudega, nt Indrek enda kolimistega. Armastuslood on ikka haiged, ja ei ole küsimus mitte ainult

Kirjandus → Kirjandus
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun