· Taktikaline nõustamine, jooksvad küsimused · Kriisinõustamine, 24h valmisolek kliendi huvides tegutsemiseks Uuringud ja auditid · Ettevõtte maine uuring ja analüüs · Infoliikumise kaardistamine · Kommunikatsioonikeskkonna kaart · Meediakajastuse analüüs · Rahulolu-uuring · Sponsorluse audit Avalike poliitikate kommunikatsioon · Euroopa Liidu fondid ja programmid · Poliitikate ja seadusloome monitooring · Euroopa Liidu avalikkussuhete strateegia koostamine · Euroopa Liidu lobikampaaniad Treeningud · Meediatreening · Sotsiaalmeedia koolitus · Avaliku esinemise koolitus · Kliendikommunikatsiooni koolitus · Tekstikoolitus · Kriisitreening ja -simulatsioon Sündmused ja üritused · Pressikonverentsid ja meediaüritused · Klientide ja partnerite üritused · Konverentsid, koolitused · Seminarid Bränding · Brändikontseptsiooni väljatöötamine
aastat. Sekretäritöö erialal on võimalik õppida järgmistes õppeasutustes: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab majandusõpet, riigiõpetust, kultuurilugu, kutse-eetikat, keelekultuuri, raamatupidamist, arvutikirja, arvutiõpet, dokumendi- ja arhiivihaldust, erialast vene keelt ja võõrkeelt, kiirkirja aluseid, õigusõpet, sekretäritööd, teeninduskultuuri, etiketti, organisatsiooni ja juhtimist, avalikkussuhete aluseid. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Õppeaeg kestab 1 aasta 10 kuud ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab sekretäritööd, asjaajamist ja dokumendihaldust, infotöötlust ja arvutikirja, arhiivindust, personalitööd, raamatupidamist, majanduse ja ettevõtluse aluseid, rahanduse ja panganduse aluseid, statistikat, turundust, suhtlemispsühholoogiat, klienditeenindust, etiketti, juhtimise aluseid, organisatsioonikultuuri
riigil on kohustus luua avalik ruum (n kool, kultuurimaja), kus toimub võrdne avalik arutelu ja vaidlus kõigi inimeste vahe maksumaksja raha eest ei tohi teha varjatud propagandat õigusliku keskkonna määrab avaliku teabe seadus · Valitsuskommunikatsioon 6.7.1 Eesmärgid: · Luua usaldus Tagada sihtgruppidele võrdne võimalus mõjutada otsuseid Vajadus valitsuse avalikkussuhete järele: 2 · demokraatlik valitsus peab kodanikele andma infot oma tegevust efektiivne valitsuse juhtimine vajab kodanike aktiivset osalemist ja toetust · Kommunikatsioon parlamendis 6.7.2 Eesmärk: Kodanike poliitiliste õiguste elluviimine osaluse võimaldamisega seadusandlikus protsessis ning rahvaesinduse tegevuse läbipaistvuse ja avaliku vastutuse tagamine. Kommunikatsiooni keerukus:
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga
AIDAS mudelist. Kommunikatsiooni organiseerija ülesanded: selgitada sihtauditoorium määratleda soovitud vastureaktsioon valida pöördumisvorm valida infolevikanal tagada tagasiside Müügitoetuse kompleks sisaldab ettevõtte poolt turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat meetmete kombinatsiooni, kuhu kuuluvad: reklaam isiklik müük müügi stimuleerimine e. soodustamine avalikkussuhete arendamine Reklaam - mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav (tavaliselt tasuline) sisendava iseloomuga teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaami erisus: sõnumi koostab spetsialist sõnum edastatakse reklaamikanalite kaudu sõnumi kulud tasub tellija peab olema selge, mis tootega tegemist ja kellele see mõeldud Reklaami kuldreeglid: tarbija veenmine reklaam algab sobivast firmanimest
kiireim. 109. Ametisuhtlemise sisu Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111. Eduka suhtlemise eeldused Bolton (1986) väidab, et edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel: · Kuulamine kui tegevus; · Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; · Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; · Koostöö partneriga soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus; · Oskus valida õige
Kui ei ole seatud mõõdetavaid eesmärke, on efektiivsuse mõõtmine problemaatiline. Hindamise võib jagada kahte etappi: protsessi hindamine ja mõju hindamine. Protsessi hindamise käigus vaadatakse, mil määral suutsime ellu viia selle, mida planeerisime. Näiteks kas reklaame nähti nii palju kui planeeritud, kui palju tegelikult jagati infomaterjale, kui palju külastati veebi, helistati infotelefonile, mil määral õnnestus realiseerida avalikkussuhete plaan, kas koostööpartnerid tegid oma osa nagu planeeritud jne. See ei näita küll, kui tõhus oli programm, kuid kui teame, millised programmi viidi planeeritud viisil ellu ja millised mitte, on sellest abi hilisema analüüsi juures selgitamaks õnnestumise või ebaõnnestumise põhjuseid. Ilma protsessi hindamiseta on keeruline teha järeldusi, mida järgmisel korral muuta. Mõju hindamisel mõõdetakse, kuivõrd programmi
( ühiskondlik korduv väljendusrikas ebaisiklik) 2. Isiklik müük- kauba vahetu esitlemine ühele või mitmele ostjale ostu välja kutsumise eesmärgiga ( isikulik iseloom , vahetud suhted ja tugev ärgitus vastureaktsioonile) 3. müügi stimu-leerimine e soodustamine- tarbijate mõjutamine vahetu ostuimpulsi välja kutsumiseks mitmete stiimulite abil (ligi-tõmbav ja informatiivne tugev ärgitus, otsene kutse ostule) 4.propageerimine e avalikkussuhete avalikusta-mine- info levitamine EV ja tema toodete kohta võimalikult mitte tasustavas vormis (usaldatav lai haaratud ja silmatorkav) 40. müügitoetuste eelarve kujundamine: võimaluste piires, % käibest, konkurentsi pariteedi alusel, ülesannetest lähtudes. 41.Reklaam: definitsioon, eesmärgid, nõuded reklaamiteatele. Reklaamikulude ja müügikäibe seos. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav sisendava iseloomuga teave, mille eesmark on
realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 538. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid 539. - ametivestlus 540. - koosolek ja nõupidamine 541. - avalikkussuhete kujundamine 542. - läbirääkimised 543. - ametikirjad 544. 545. 111. Eduka suhtlemise eeldused 546. Eduka verbaalse suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb 4 komponendist: 547. · SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 548. · MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 549
• Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. • Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid • Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111. Eduka suhtlemise eeldused Bolton (1986) väidab, et edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel: • Kuulamine kui tegevus; • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; • Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; • Koostöö partneriga – soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus;
tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing korrald. instrueerim. ja informeerim. (nt. antakse nõu). 4. Avalikkussuhete kujund. Org.-d peavad arvest., et üldsus kui üks ümbrits. keskk. teguritest on muutunud üha mõjusamaks. Mõju on vahetu või vahendatud klientide, hankijate, valitsusasut. ja oman. kaudu. E/v pos. tuntus võib olla olul. ress. Ametisuhtlus eeldab oskust tutvust. org-i. Oskusl tutvust. on üheks mõjutamise võtteks. Maine on seot. hinnangutega ja seda tajut. hea või halvana. Avalikkussuhted hõlmavad org-i olul. aval. suhete juhtim. ja korrald. Põimuv. org. sisesed ja -väli-
võrdselt. Kui võrrelda ametisuhtlemist tavasuhtlemisega, siis viimases võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. Organisatsiooni igapäevases tegevuses kombineeritakse ametisuhtlemise võtteid omavahel, mis muudab asjaajamise paindlikumaks ning säästab aega. Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on intervjuu (ametivestlus), koosolek ja nõupidamine, avalikkussuhete kujundamine, läbirääkimised ja ametikirjad. Intervjuu on ühe või mitme inimese poolt algatatud vestlus, milles kogutakse ja tõlgendatakse sihipäraselt teavet. Vestlus on vahetu suhtlemissituatsioon, kus kasutatakse suulist kõnet. Seetõttu on suur tähtsus sõnalistel ja mittesõnalistel suhtlemisvahenditel ning nende kooskõlal. Tulem kujuneb sellest, kuidas osalised oskavad oma sõnumit teisele poolele mõistetavatesse märkidesse kodeerida ja
Kui ei ole seatud mõõdetavaid eesmärke, on efektiivsuse mõõtmine problemaatiline. Hindamise võib jagada kahte etappi: protsessi hindamine ja mõju hindamine. Protsessi hindamise käigus vaadatakse, mil määral suutsime ellu viia selle, mida planeerisime. Näiteks kas reklaame nähti nii palju kui planeeritud, kui palju tegelikult jagati infomaterjale, kui palju külastati veebi, helistati infotelefonile, mil määral õnnestus realiseerida avalikkussuhete plaan, kas koostööpartnerid tegid oma osa nagu planeeritud jne. See ei näita küll, kui tõhus oli programm, kuid kui teame, millised programmi viidi planeeritud viisil ellu ja millised mitte, on sellest abi hilisema analüüsi juures selgitamaks õnnestumise või ebaõnnestumise põhjuseid. Ilma protsessi hindamiseta on keeruline teha järeldusi, mida järgmisel korral muuta. Mõju hindamisel mõõdetakse, kuivõrd programmi käigus muutusid eesmärgiks seatud