Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala
ametiisikule järgmised dokumendid: liiklusseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid, rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus. Hinnad ja tariifid Autoveo hinnad ja tariifid veose kohaletoimetamiseks määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Sõidukile esitatavad nõuded Autoveol kasutatava sõiduki tehnoseisund peab vastama liiklusseaduses sätestatud korrale. Autoveol kasutatav auto peab olema kehtestatud korras registreeritud kas Eesti Vabariigis või kuskil mujal, näiteks mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis. Autoveol võib kasutada haagist, mis on kantud liiklusregistrisse või on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. EL-i ja EMP liikmesriikide vahelisel tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol
(1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu. (5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust. Selliste vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. [RT I 2002, 102, 601 jõust. 1. 01. 2003]
keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu. Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlike veoste autoveo eeskiri ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Määruses on toodud mõisted, rahvusvahelise ja riigisisese autoveo korraldus, ohutusalased ja turvalisuse tagamise kohustused, vajalikud dokumendid. Nõuded on toodud laadimisele ja puhastamisele, veole ja nende märgistamisele ning veokitele ja autojuhtide koolitusele. Määruse neljandas peatükis räägitakse ohtlike veoste nõuete täitmise kontrollist ja seda teeb peamiselt politsei
(1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu. (5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust. Selliste vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
1. Sissejuhatus Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid:
§244.Mootorsõiduki- või trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine eest karistatakse mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 252. Mootorsõidukijuhi töögraafiku koostamise nõuete rikkumine sõiduki valdaja poolt karistatakse teda rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 255. Juhi mõjutamine töö- ja puhkeaja nõudeid rikkuma karistatakse seda kuni 200 trahviühikut. § 256. Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveol inimese elule, tervisele või keskkonnale kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teeseadus: § 40,2.Mootorsõiduki mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega mootorsõidukiga liigelda lubamise eest, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Välismaalaste seadus: § 300
1) avaldus; 2) mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri; 3) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingupoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber. Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. (3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise
autorongiga, mille täismass ei ületa 6000 kilogrammi - Riigisisene tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada riigisisest autovedu tasu eest. - Riigisisese autoveo sõidukikaart on dokument, mis tõendab riigisisese tegevusloa omaja õigust kasutada riigisisese autoveo sõidukikaardile kantud sõidukit riigisisese tegevusloaga lubatud autoveol. - Ühenduse tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest autovedu tasu eest ning taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigisisese autoveo sõidukikaarti. - Ühenduse ja riigisisese tegevusloata (edaspidi mõlemad koos tasulise autoveo tegevusluba) ning ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata ja riigisisese autoveo sõidukikaardita (edaspidi mõlemad koos sõidukikaart)
10. Autoveoseadus(RT I 2000, 54, 346) 11. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri (RTL 2001, 69, 941) 12. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6) 13. Mootorsõidukijuhi terviseseisundi ja kutsesobivuse nõuded (RTL 2001, 90, 1257) 14. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord (RT I 2001, 19, 106) 15.Liikluseeskiri (RT I 2001, 15, 66) 16. Nõuded mootorsõidukijuhi esmaabialasele väljaõppele (RTL, 2001, 77, 1041) 17. Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri (RTL 2000, 106, 1647)
Selle saamine eeldab tegevusloa olemasolu, mille saamine on pikem protsess, kuid mis peab olemas olema igal tasulist veosevedu korraldaval ettevõttel. Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. Ärakirja nõue kehtib autole või autorongile, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Vedaja peab vastama finantssuutlikkuse nõudele., s.t. tema käsutuses peab olema igal aastal omakapitali ühe kasutatava sõiduki kohta vähemalt 9000 euro ulatuses ning 5000 eurot iga järgmise kasutatava sõiduki kohta. Kui äriregistri teabesüsteemis avaldatud majandusaasta aruanne ei ole kehtiv või omakapital ei ole piisav, siis esitatakse vajaliku
6. Milline on suurim veoauto lubatud laius ja kõrgus enamuses EL riikides? 7. Milline on suurim veokite lubatud teljekoormus enamuses EL riikides? 8. Milline on 2-teljelisest veokist ka 3 teljelisest haagisest koosneva autorongi lubatud suurim täismass Eestis? 9. Milline on poolhaagisega autorongi lubatud suurim täismass enamuses EL riikides? 10. Nimeta treilerite (sadulveoki poolhaagiste) liike (vähemalt 5)? 11. Mis on jumbotreiler? 12. Mis on osakoorem autoveol?? 13. Mis on väikesaadetis autoveol? 14. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? 15. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? 16. Mis on süsteemsed veod? 17. Mis on „rumm ja kodarad“ põhimõte, mida selle kasutamine annab? 18. Mis on ristlaadimine, mida selle kasutamine annab? 19. Nimeta kommenteeritult 3 veomarsruutide põhitüüpi? 20. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid tootega seotud tegureid (vähemalt 5)? 21
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendava tähtaja lõpuks on peale laaditud või vedajale üle antud üksnes osa veosest, võib vedaja alustada mittetäieliku veose vedamist ning esitada asjakohased nõuded. (4) Vedajal ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud õigusi, kui mõistlik pealelaadimistähtaeg ületati vedajast tuleneva asjaolu tõttu. 9.05.2010 Transport ETV0120 31 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri · Teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrus nr 81 §8. Veose paigutamine sõidukile (1) Veose mass peab jaotuma võimalikult ühtlaselt sõiduki kere põhjale. Väikesemõõtmelise, kuid raske veose massi ühtlaseks jaotamiseks kere põhjale peab kasutama alusraami. (2) Veos peab olema laaditud sõidukile nii, et tema raskuskese oleks võimalikult madalal ja veos moodustaks ühtse terviku.
kui kaup antakse üle (esimesele) vedajale. Sellest saab alguse tüüpiline Crühma tarneklauslite väärtõlgendus: ostja ning vahel ka müüja arvavad, et vastutus kauba eest läheb müüjalt ostjale alles siis, kui kaup kohale jõuab. Ka siin on oluline veoleping. Kui veoleping on sätestatud kauba mahalaadimine sihtkohas, on see müüja kulu. Kui veoleping mahalaadimist ei kata, on see ostja kulu. Autoveol on tavaline, et vedaja korraldab veoleingu kohaselt ka transiidi tolliklaarimise. Seega on kulud müüja kanda. Ent transiit toimub pärast tarnet veo alguses, ning vastutus kauba eest on läinud müüjalt ostjale üle. Kui seoses transiidi tilliformaalsustega peaks tekkima kaupa kahjustav tõrge, on risk ostja poolele. Professionaalid kasutavad ka laevaveol CRi asemel CPTd, kui on tegu horisontaalselt laaditavate rorolaevadega.
täpsustamine. (4) Määrus on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle sõidukid kuuluvad registreerimisele liiklusregistris. § 2. Mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) ADRsõiduk on ohtlike veoste riigisisesel või rahvusvahelisel autoveol kasutatav sõiduk; 2) ADRsõiduki ülevaatus on sõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 3) alarmsõiduki ülevaatus on alarmsõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 4) ARK büroo on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) allüksus maakonnas/linnas; 5) buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud sõitjate veoks
1. Lepingu dokumendid. 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 1.2. Lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Veokiri - lisa nr.1. 1.2.2. Kauba saatedokumendid - lisa nr.2. 1.2.3. Tasu maksmine ja arveldused - lisa nr.3. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesolev leping reguleerib poolte suhteid kaupade rahvusvahelisel autoveol, samuti veol Eesti Vabariigi piires. Käesolevas lepingus toodut konkretiseeritakse veoste vedamise tellimiskirjadega ning kauba/veose saatedokumentidega (CMR) (lisa nr.2) ja veokirjaga (lisa nr.1). 3. Vedaja kohustused ja õigused. 3.1. Vedaja kohustub saatja kirjaliku tellimiskirja, faksi alusel, tellimuses näidatud ajaks ette andma transpordivahendi, mis on kõlbulik antud kauba, veose veoks saaja asukohta, väljastama
Kasutusel olevad kahju korvamise piirid on erinevad eri veoviiside kasutamisel. Piirmäärana on kasutusel kauba kaalu ja väärtusühikuna rahvusvaheliste vedude puhul eri- line ühik – SDR, mis on tinglik rahaühik. Vedaja vastutus autoveol on piiratud – 8,33 SDR / bruto kg (1,0–1,2 €). Piiratakse ka vedaja vastutust viivituste korral kauba loovutamisel. Maantee- ja raudteevedude korral on vastutus viivituse eest piiratud kokkulepitud veotasu määraga. Selleks, et veoklient saaks nõuda vedajalt vastutust veo ajal aset leidnud kahjujuhtumite
annaabi.ee 
