ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk. Ka muud tuled peavad põlema (lähi-, ääre- ja numbrituled). Soovitatakse ka vedaval autol sisse lülitada ohutuled. MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h. · Pukseerimine on keelatud: 1
ARK KÜSIMUSED-VASTUSED · Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m
Ühelgi sõiduteel, kus pärisuunas on kolm või enam tähistatud sõidurada, ei tohi "C" kategoo- ria sõidukiga sõita kaugemal teisest sõidurajast, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti. Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h või mis liiklusvoolust sõltumata ei saa sõita nimetatust kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti. Mootorsõidukil või autorongil, mis ei tohi või mis ei saa sõita kiiremini, kui 40 km/h, peab olema taga vasakul äärel või keskel käesoleva määruse lisa 4 kohane aeglase sõiduki tunnusmärk: Kattega teel tohib sõita ainult mootorsõidukiga, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta sõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal
parkinud sõidukile, mis asub: - teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha; - väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart /teepeenral - asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku; - õuealal. § 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. § 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud Armatuurlaual olevad näidikud ja märgutuled Näidikud: 1.Temperatuur Click to edit Master text styles 2. Kütus Second level 3. Kiirus ja läbisõit
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. P...
pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%. · 11) piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt ettenähtust. Piduriseade · Rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatel ratastel; · Rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 70%; · Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude ja sõiduki kaalu suhe olla väiksem kui: a) kõigil sõidukitel 16%; b) autorongil 12%. Rehvid ja veljed · M1, N1 ja O2 kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel: · sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; · teises riigis registreeritud sõidukil; · paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt; · autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;
25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong täishaage on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28. Mis on veosõlm (hub)?
25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28.Mis on veosõlm (hub)?
·täiteavast väljavoolav kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks ·kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhu tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork ·Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis ·kütusepaak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt ·800...1000l mahutavusega paakide korral peab autol või autorongil olema vähemalt 2kg pulber- või sellele samaväärset tulekustutit, sädet mitteandvast materjalist labidas, ämber ja matt tulekustutuseks ·autol või autorongil üle 1000l mahutavusega paak/paagid on keelatud ·heitgaasi väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütusetorudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaasi torudele ·N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaasi toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima
kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid Muudatused liiklusreeglite osas
valmistatud kork; 7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis. Paak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt; 9) pliivabal kütusel töötava sõiduki kütusepaagi täiteava läbimõõt peab olema väiksem kui 23,6 mm; 10) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus autol või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks sellele ei tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites (näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust; 11) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või põhjale.
Miinus: Kõrged veotariifid, suur sõltuvus ilmastikutingimustest, maapealsete talitluste aeglus, kõrged turvanõuded Multimodaalne vähemalt kahe transpordiliigi kasutamine, veoks kehtib dokumendi välja Intermodaalne ei toimu kauba käitlemist (konteinerivedu), multimodaalne kaubavedu ühes ja samas laadimisühikus kaupade töötlemiseta veoliigi muutmise ajal, kauba lastiruum on koguaeg sama. Erinevad kombinatsioonid - konteinerlaevad, rongid auod, treilerrongil või autorongil, roll on roll off, rongpraamid. Intermodaalsest transpordist saavad kasu kliendid(paindlikkus kiirus ja toote kaitstus), veofirmad (kiirus, efektiivsus), teenused(lühem summaarne veoaeg)
.................................................. 32 57.MIS ON LAADIMISMEETER (LDM), MILLEKS SEDA KASUTATAKSE?.....32 58.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS PÕHIVEDUDE ALL? ........................................................................................................ 32 59.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS JAOTUSVEDUDE ALL?................................................................................................. 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?...............
(paranduste direktiiv 2000/74/EÜ) metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 jõust. 01.01.2003] Kood 220. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M 1 või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema autorongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2001, 135, 1953 jõust. 24.12.2001] Kood 221. Punaste tulede nähtavus ette ja valgete tulede nähtavus taha Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli (v.a tagurdustuli)
Kui ohukolmnurga kasutamine оn kohustuslik, tuleb see paigutada nii, et see oleks nähtav vähemalt 100 m kauguselt. Lisaks ohutuledele lülitama sisse ääretuled. 19. Milline on lubatud suurim kaugus sõidutee äärest asu¬lateel parkival autol? 0,2 m. 0,3 m. 0,1 m. 20. Kuhu tohib sõita mootorrattur? Otse. Tagasi. Vasakule. 26. Kas ristmikul võib olla rohkem kui üks sõiduteede lõikumisala? Jah. Ei. 31. Kas autorongil, mille veduk on B- kategooria auto, peab olema autorongi tunnusmärk? Jah. Ei. 33. Milline tegevus оn õige? Jään seisma, kui see оn vajalik tee andmiseks. Мöödun takistusest, andmata teed veoautole. Vähendan sõidukiirust, et mitte takistada vastusõitva sõiduki ümberpõiget takistusest. 35. Kiirteel ei tohi B-kategooria sõidukiga ... sõita kolmandal sõidurajal; pöörata tagasi; sõita eraldusriba katkestuskohale; 40
mi pikkuse suurendamisega. Veoki ja haagise vahel olev liigend (tiisel) on lühem ja kasulik lastiruum selle arvel pikem. Hea näide on siinkohal uut tüüpi gigalainerid, mille puhul on muutunud auto- rongi esimese ja tagumise osa vahe praktiliselt olematuks. Seejuures on pikal autorongil (25,25 m) pöörderaadius isegi väiksem kui vedukil ja poolhaagisel. Tänu väiksemale teljekoormusele aitavad pikad autorongid vähendada teede amortiseerumist. Pikkade autorongide kasutuselevõtt kõikjal Eu- roopas aitaks vähendada kütusetarbimist (18%), veokulusid (20%) ja süsinikdioksiidi emissiooni.
annaabi.ee 
