Seda süvendas tugevalt 1054. aastal toimunud kirikulõhe. Ida õigeusklik kirik arvavat esindavat praeguses kristlikus maailmas kõige puhtamal kujul vanima kristluse pärandit. Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal.
Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepanu müstikaga seotud vagadusele ja kloostrielule
külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4. Oluliste mõistete definitsioonid Kriitiline ratsionalism uurida teiste teooriaid ja oletusi ning kritiseerida enda omasid. Viimase mitte tegemise puhul on võimalus, et seda teevad teised. Allikas- avastus, mis täiendab meie teadmisi Veenvad põhjendused põhjendused, mis meie teadmisi või arusaami kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust
kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Palga tõustes toidu osakaal sõltub vaatluse tingimustest, toetudes teeme järeldusi-võivad vaja finantse. korvis suureneb-Maslow mõõtmise täiuslikkusest ja osutuda petlikeks c)küsime nõu 8. Teadus ja ühisk. Mood. hierarhia. vaatlusobjektist. Faktid fiksee- autoriteedilt-võib eksida d) terviku. Teadus on kui ühisk. 12. Maailma tunnetus ritakse, klassifitseeritakse, teeme uurimuse. tööriist, mille abil lahend. kaemuslik-meeleorganitega kõrvutatakse ning lõpuks 2. Uurimuse vajadus- järg.ül.d a)rahuld.ühisk.vajadusi vahetult vastuv. Info, mis oletuste hüpoteeside kontroll. probl.lahend. ei laabu b)tagada ühisk
Autoriteetsus on propaganda aluseks olev põhimõte, mis seisneb propaganda subjekti volitatusesedastada propagandasõnumit. Autoriteetsus võib olla kahetine: 1.formaalne 2. miteformaalne Formaalse autoriteetsuse määrab fikseeritud volituste ulatus (ametijuhend, volikiri) Mitteformaalse autoriteetsuse omistab propaganda subjektile publik. Autoriteetsus ei saa pärineda sõnumi edastajalt endalt ( olla omistatud, usurpeeritud), vaid peab olema saadud mingilt kõrgemalt instantsilt, autoriteedilt (ideelt, valitsejalt, rahvalt, Jumalalt). Nõnda välditakse monoloogsuse printsiibi rikkumist ja publikuga dialoogi sattumist propaganda subjekti isikliku volituse teemal (argumentum ad hominem - Propagandavõte, millega seatakse kahtluse alla propaganda subjekti (PS) autoriteetsus. Apelleerib vastase varasematele vastupidistele väidetele.) Autoriteet on propaganda subjekti propagandasõnumit edastama volitanud kõrgem instants
üleeuroopaliste ja kohati globaalsegi leviga identiteetide ja kultuuristandardite palavikuline omandamine ja seega uute kontekstide loomine sotsiokultuurilise praktika jaoks (Aarelaid 1999, 1352). Kooliõpikute üheks ülesandeks on aidata last orienteeruda uuenenud väärtuste maailmas. Laps võtab täiskasvanu või lemmikkangelase arvamusi ja käitumist täiesti tõsiselt. Kui puudub võimalus saada oma arvamusele kinnitust mõnelt autoriteedilt, võib mingi väärkäitumise ilming muutuda lapse jaoks oluliseks väärtuseks, sest tal puudub võime kriitiliselt olukordi ja sündmusi analüüsida. Kindlate käitumismallide pakkumine ei tähenda samas, et laps need automaatselt oma käitumisse ja suhtlemisse üle kannaks. Selleks, et õpitud väärtusnormid muutuksid lapse enese sisemisteks väärtushinnanguteks, on vaja täiskasvanupoolset positiivset tagasisidet ja võimalust oma kogemuste najal neid väärtusi õppida.
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda. b) Meie teadmistes on lünki. c) Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni. d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist.
pärit lapsed. Uks eriti tähtis erinevus kultuuride vahel oli majapidamistööde jaotuses, eriti nooremate laste puhul. Prosotsiaalsemad olid need kultuurid, kus naiste panus perekonna ettevõtlusesse oli suurim. Seetõttu delegeerisid nad rohkem tegevusi oma lastele, andes neile võimalusi arendada oma prosotsiaalset käitumist. Esimeses (kuni 4. või 5. eluaastani) ei saadud reeglitest aru. Teises staadiumis (vanuses 4-5 kuni 9-10 aastat) arvati, et reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt (nt täiskasvanud, jumal, linnavolikogu) ja neid ei saa muuta. Kolmandas staadiumis (alates vanusest 9-10 aastat) arvati, et mängijad olid reeglid kokku leppinud ja seega sai neid muuta, kui kõik mängijad olid nõus. PIAGET' MORAALSE ORTSUSTAMISE TASEMED: Eelmoraalne otsustamine Reeglitest ei ole aru saadud Moraalne realism (Heteronoomne moraalsus) Reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt Ja neid ei saa muuta Tegevuste hindamine tulemuste põhjaI
otsesem tee on väidetu, väidetavate faktide eneste kriitiline kontrollimine” [seals.]. Popper osutab laiemale tagapõhjale, millest tema oletusel kasvab välja teadmise ülima allika otsimine: “Küsimus teadmise allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmiste sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis on saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt … need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga” [seals., lk. 1846]. 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Samas on näiteks teadmiste empiiriliste algallikateni jõudmine – välja arvatud triviaalsetel juhtudel – loogiliselt võimatu. Kui meil on tegemist väidetega, mis tõepoolest väärivad
Piaget moraalse arutlemise teooria Kuni 4 või 5. aastat Alates 4.-5. a kuni 9.-10 a. Pärast 9. või 10. a Eelmoraalne otsustamine Moraalne realism (heteronoomne Moraalne subjektivism moraalsus) (koostöö autonoomne moraalsus) Reeglitest ei ole aru saadud Reeglid tulevad kõrgemalt Reegleid teevad inimesed ja autoriteedilt ja neid ei saa muuta. neid saab muuta vastastikusel Tegevuse hindamine tulemuste kokkuleppel. põhjal. Tegevuse hindamine kavatsuste Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle.
järgmised põhialused, mis on omased kõikidele holistlilis-humaninistlikele suundadele. Need on: (1) Igal inimesel on õigus oma unikaalse identideedi ja eluviisi sügavaimale arengule. (2) Igal inimesel on õigus saada kõikide inimeste pool tunnustatud oma unikaalsuse eest. (3) Iga inimene on julgustatud ühinema teiste inimestega, et jagada oma eesmärke, huvisi, ideid, takistusi ja eluviise. (4) Igal inimesel on õigus saada igalt autoriteedilt ja institutsioonilt positiivset tunnustust oma unikaalsele idenditeedile. (5) Iga inimene on julgustatud avastama sisemist täiust ehk harmoonilist tasakaalu keha, mõistuse ja hinge vahel ning välimist täiust ehk terviklikku sidet teiste inimestega mikrokosmoses ja makrokosmoses. On huvitav märkida fakti, et need viis põhimõtet on alati olnud omaks võetud humanistlike psühholoogide ja terapeutide poolt (Houston, 1982; Hubbard, 1982).
Õdede-vendadega (samaealistega) samastutakse, vanematest eristutakse. Lapsel peaks olema vähemalt 4-5 omavanust, kellega samastuda/ kellest eristuda. Omavaheliste suhete regulatsioon: lapsed on üksteise suhtes peegeldava minaregulatsiooniga (heakskiit/ kriitika). Aitab arendada jälgivat ego. Korrektuure on lihtsam vastu võtta eakaaslastelt kui autoriteedilt. Otsene abi – õpetatakse üksteist mingeid asju tegema; tutvusringkondade kaasamise kaudu areneb suhtlemisoskus; samuti kaitstakse üksteist maailma eest (kindlam tunne, kui nt vanem õde/ vend kaitseb); teenete vahetamine („Laena kleiti, teen su mata ära“). - Kaksikutel võib olla raskusi diferentsiooniga kramplik soov erineda, raske leida oma mina (nt teismeeas).
Kreekast toodi hulgaliselt sõjasaaki ja Rooma nobiilid tahtsid Kreeka kujukesi. Neist tehti ka kõvasti koopiaid. Levisid ka kreeka kombed ja keel, mis oli ka prestiizne. Kujunesid kaks suundumist. · Philhellenism. Välispoliitliliselt liberaalne, Aemilianus oli juht, nobiliteet, Kartaago vallutaja. Ta koondas enda ümber hellenlikku kogukonda. · Cato esindas konservatiive. Ta oli karm, ta oli ka kirjanik ja ajaloolane. Rooma nobiliteedi võim oli tipus nii autoriteedilt kui ka rikkuselt. Samal ajal toimusid ka asjad, mis hakkasid seda süsteemi õõnestama. Toimus Itaalia talupoegade laostumine. Põhjus pole otseselt teada, aga algus oli ilmselt Hannibali röövimine ja laastamine, ehk ka orjanduse leviku tõttu, kuna palgatöö asemel kasutati orjatööd. Põhipõhjus oli sõjaväe teenistus. Sõjavägi koosnes ju kodanikest ja liitlastest. Leegionid olid üle impeeriumi pikalt. Aga seal olid ju Itaalia talupojad
(Featherstone 1991: 93) 7 Lisaks sellele antakse läbi õppeasutustest saadud legitiimsusega teatav vorm ka kunsti ja filmi kritiseerimisele. Fetaherstone räägib koolist, aga siia võib kindlasti lisada ka riigi (kultuuriministeerium). Firth ja Savage (1993) leiavad, et selline sõdimine akadeemiisej a popkultuuri vahel (näiteks) lihtsalt vastandumise pärast on naeruväärne. Kuid nad leiavad, et on toimunud teadmiste edasiandmisel ja hindamisel liikumine ,,intellekti autoriteedilt" ,,eksperdi autoriteedini" - ehk reportaaze annavad inimesed, kes on asja ,,sees" (Võsa?) Nende arvates võitlus ei toimu mitte klassi sees, vaid kommerts ja intellektuaalkultuuride sees. Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised, vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised. Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud
annaabi.ee 
