Missugused on kallimad ja moodsamad. Ja ka kõigest muust ,mis on autodega seotud. Auto ajalugu Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon. Kõrvalisest abist sõltumatuid, iseliikuvaid masinaid on üritatud luua juba ammu. Andekas ja mitmekülgne Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal. Kuid esialgu jäi lahendamata jõuallika probleem. Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal. 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave
(Association Internationale des Automobile Clubs Reconnus; peale teist maailmasõda sai AIACR'ist FIA). EAK sõlmis lepingud triptikutega tegelemiseks paljude autoklubidega: Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Sveitsi, Taani, Inglise, Poola, Belgia, Bulgaaria, Itaalia, Hispaania, Leedu jt. · 1. jaanuari 1928 seisuga olid Tallinnas järgmised autod: 107 Ford, 104 Chevrolet, 66 Renault, 55 Citroen, 49 Fiat, 44 Essex, 25 Dodge, 24 Opel, 18 Aga, 17 Chrysler, 14 Benz ja Berliet, 13 White, 10 Oakland ja Oldsmobile, 9 Buick ja Overland, 8 Graham ja NAG, 7 Daimler, Garford, Horch, Mathis ja Mercedes, 6 Adler ja Steyr, 5 Dux, Hudson, Peerless ja Stoewer, 4 Laurien- Klement, Packard, Pontiac ja Protos, 3 Albion, Cadillac, Hansa-Lloyd, Ley, Metallurgique, Pierce-Arrow, Rover, Star, Studebaker ja Vomag, 2 Audi, Austin, Brennabor, Dixi, Elite, Federal, Grade, GMC, Liberty, Morris-Cowley,
Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see oli ehitatud kaariku põhjale, kahe kohaline ja lahtine. Autol oli ainult kolm ratast ja gaasipedaali
Aastal Enrico Bernardi ühesilindrilise bensiinimootori ja pani selle oma poja kolmerattalise külge. Bernardi sai ka oma mootorile patendi ja 1892 suurendas ta oma sõidukit, et see suudaks kanda kahte täiskasvanut. Inglismaal ehitati esimene neljarattaline bensiinimootoriga auto 1895. Aastal Birminghamis. Auto ehitajaks oli Frederick William Lanchester, kelle nimel on ka ketaspiduri ja elektrilise starteri patent. 2. Veterani ajastu Esimesed autode tootjad oli Karl Benz 1888. Aastal Saksamaal ja tema loal ka Emile Roger Prantsusmaal. 1900. Aastaks oli autode masstootmine hoo sisse saanud nii Prantsusmaal kui ka USA-s. Esimene firma, mis loodi autode tootmiseks oli Panhard et Levassor Prantsusmaal, nende loodud oli ka esimene neljasilindriline mootor. Kahe aasta pärast, 1891. Aastal, järgnes neile ka Peugeot. 20. Sajandi alguseks oli Prantsusmaa autotoodang ligi pool maailma kogutoodangust, kui seal toodeti aastas üle 30 tuhande auto.
sõjamoona trantsport kulgeks kiiresti ja ilma häireteta (2, lk19). Esialgu oli peamisel kohal aurutõlla idee. Ning Richard Trevithick ei saanud enne rahu, kui oli meisterdanud valmis oma mudeli. Tema kõrgrõhuauruga töötava masina väljalasketoru ei suunanud auru kondensaatorisse, vaid õhku. Katla paigutas ta rõhtsalt. Energiamuunduri kolvi jõu kandsid ratastele üle kepsud, vänt ja hammasratasülekanded. Ehkki Trevithick pani sassiile ehtsa postitõlla kere, lõi ta põhimõtteliselt pigem veduri kui auto eelkäija (vt lisa 4.). Oma teise mudeliga, mille Trevithick Inglismaa maanteede halva seisukorra tõttu kaevanduse horburaudteede rööbastele pani, jõudis leidur lõplikult veduri juurde. Uusaja liikumise eelajaloos oleme jõudnud punkti, kus kaks arengujoont kahes suunas rööbassõiduki ja tänavasõiduki suunas liiguvad (2, lk 21). 19. sajandi keskpaiku oli Trvithici kaasmaalasel George Stephensonil õnnestanud saavutada
Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000
jahutamist, seetõttu lisatakse generaatorivõllile ventilaator. Vahelduvvoolugeneraator ja alaldi on tundlikud ülekoormuse ja lühise suhtes st võivad kergesti rikneda. Generaatori klemmipinge sõltub generaatori rootori pöörlemissagedusest ja mida suuremaks see läheb, seda kõrgemale tõuseb pinge. Pinge tõusu elektrisüsteemis piirab pingeregulaator. Pingeregulaator paikneb rootori ergutusmähise vooluringis. Selle regulaatori korrasolekust sõltub generaatori töö. Käiviti, mis on elektrimootor koos juhtimismehhanismiga, on traktori elektrisüsteemis kõige suurem elektrienergia tarbija. Selle alalisvooluelektrimootori tarbimisvõimsus on 4...8 kW. Käivitamise ajal ühendatakse elektrimootori hammasratas hooratta hammasvööga ja pööratakse väntvõlli pöörlemissagedusega 200...300 p/min. Kuna mootori väntvõlli on raske pöörata ja mootoriks on väikese sisetakistusega elektriseade tõuseb vool mootori vooluringis 300..
tel mootoritel hooratta poolsel otsal täiendavalt ka õlitõr- jeäärise ning -keermega. mane suunab kohtuvad küttesegujoad üles, kus need põr- kavad vastu silindrikaant, pöörduvad alla ning tõukavad heitgaasid enda ees välja. Küttesegu selline pikk teekond Gaasijaoiusmehhcmism soodustab silindri tühjenemist heitgaasidest ja vähendab küttesegu segunemist heitgaasidega. On ka läbipuhke sil- Gaasijaotusmehhanism juhib küttesegu õigel ajal silind- mustrassi keskele jääva heitgaasipilve eemaldamist soo-
GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõ
Kõrge heli rõhk on põhjustatud seadme komponentidest või gaasi kiirest liikumisest (näiteks ventilaatorid), või operatsioonidest, mis sisaldavad mehhaanilist mõju (näiteks pressimine, neetimine). Transpordimüra (maantee, raudtee ja õhuliiklus) on peamine keskkonna müra allikas. Üldiselt, suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
