vaatas. 4. Teose põhiline sõnum. Arvan, et teose idee oli näidata toonast võimu nii nagu see oli ja et lapsed uskusid tõsimeeli, et see oli hea võim ning nii peavadki asjad maailmas olema. 5. Teose kunstilised iseärasused: jooni alla selles esinevad jooned. Ekspressionistlik kirjandusmeetod, tegelase sisemonoloog, tegevusaegade vaheldumine, täpne ajastu ja olustiku kirjeldamine, iseäralik keelekasutus, autobiograafilisus. 6. Kõige mõjuvamad kohad, mis tundeid ja mõtteid teos tekitas. See oli minu arvates mõjuv koht, kui minategelane küsis vanaemalt, miks ta metsavendasid üles ei anna. Teine mõjuv koht minu jaoks oli see, kui minategelane leidis pildiraamatu, kus ülistatakse Stalinit. (Hiljuti oli ka ajaloos see teema, seega läks see kuidagi eriti hinge). Üldiselt raamat alguses mulle ei meeldinud, venis mingil moel, kuid hiljem süüvisin
NB! Tuletorn Loomingule iseloomulikku:-Jäämäe printsiip-olulisim on see, mille viitab kutsungile-teekonnale, millele asumine on tähtsam kui ütlemata jätab, kui see, mida ütleb. Pearõhk alltekstil. päralejõudmine! -Autobiograafilisus-Kadunud põlvkonna autor. Sõjas saadud JAMES JOYCE hingehaavad ei paranenud.-Humanism- vihkab sõda ja fasismi. Valmis Uudne tehnika-teadvusvoolu meetod tapmise vastu relvaga võitlema.-Kõikumine piirsituatsioonides- Elu on Traditsioonilise romaani eiraja võitlus. Olulisim on lõpuni võidelda. Biheivoristlik meetod- kirjeldab
hulgas 1837. aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Huvitava faktina tasuks märkida sedagi, et ehkki Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus: · Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem
Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus. Terve artikkel põhineb suures osas autorist lähtuval meetodil, kuna ilma Suburgi raske minevikuta poleks tema loomingut nagu meie seda teame, sündinudki. Tema feministliku võitluse aluseks on samuti isiklikud kogemused, mis häälestasid teda kriitiliselt suhtuma meestesse. Näiteid, miks ja
suutnud kirjutada · Sooritas enesetapu Ketchumis ( enesetapp oli perekonnaviga, sest isa/õde/vend tegid samuti enesetapu) · Haud on kõrvuti Mary hauaga Hemingway macholik imidz · Mehed ei ole monogaamiaks loodud-naistemees ( 4abielu, 3 poega, lugematud armulood) · Andis alust kuulujuttudele · Jahimees, kalamees, sõjamees, poksija · Kinnisideeks härjavõitlus looming: · autobiograafilisus · läbivad teemad: 1)võitlus 2)armastus 3)surm · Humanisminõue: võitlus tapmise ja sõja vastu, relv käes Võtmeteosed: 1)Romaan ''Ja päike tõuseb'' · kuulsuse algus · isikupärase stiili saavutamine 2)romaan ''Hüvasti, relvad'' · rahvusvahelise tuntuse algus 3) romaan ''Kellega lüüakse hingekella'' · menukaim teos
Ernest Hemingway 1899-1961 Ta oli USA kodanik. Sõdades - kiirabiauto juht I MS-s Itaalia rindel; sõjakorrespondant Hispaania kodusõjas. Kirjanikest mõjutasid teda S.Anderson, G.Stein, E.Pound, S.Fitzgerald. Teoste ainestikku ammutas Pariisi, Aafrika ja Hispaania reisidelt. Nobeli preemia sai "Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa
1839 - Shakespear`i ainetel dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia" 1846 Goethe ainetel oratoorium ,,Fausti needmine" 1854 - oratoorium "Kristuse lapsepõli" 1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased" Ta võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). Romantism üldiselt eelistaski looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseeris sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta
Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Mari Saat („Võlu ja vaim I. Loomade ränded“). 70.-te proosas olulisim naisautor. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. 20
Konflikt tegelikkusega (ei leitud õiget kohta, oli moes olla õnnetu). Kunstnik oli kõrgel positsioonil 9 Põgenemine loodusesse, eksootilistesse maadesse, fantaasiamaailma. Keskaja idealiseerimine (gooti stiil). Vastuseis mõistuse kummardamisele. Looduse hingestamine. Subjektivism (isikust lähtuv, enda autobiograafilisus) Romantismi periodiseering: Vararomantism 1800(15)-1830. Tähtsaimad heliloojad: Carl Maria von Weber (1786-1826) ooper ,,Nõidkütt", kirjutas ka laule ja laulis ise, end klaveril saates. Gioacchino Rossini (1792-1868) ooperid ,,Sevilla habemeajaja", ,,Wilhelm Tell" Franz Schubert (1797-1830) Viinis, geniaalne meloodia meister, oli olemas meelelahutus muusika. Soololaul, kunstide sünteesi poole püüdlemine, ühendati lauluga. Kirjutati sageli vokaaltsüklitena
Veel üks asi, mis kõiki neid raamatuid läbib: toimub mingi kuritegu või näeme seal tahet tappa või on üks või teine tegelane seotud mingi süüga. Süütunde analüüsi kaasatakse ka religioossed arusaamad kuriteost ja süüst. Loodus olulisem ruum kui kultuuriline ümber või linn. Peatähtis pole siiski loodus ise, vaid tung kuulatada olemist, ükskõikset ja sõnastamatult Teist. Tugev intertekstuaalne kihistus kõigis. Uue sajandi esimesel kümnendil suur nihe autobiograafilisus. Oma mineviku ja mõtetega tegelemine. Anton Nigov ,,Harjutused" ,,Piiririigi" saamislugu seal. Tagasivaade ajale Pariisis, mälestused. Kirjelduse objektiks on salajased tunded, isiklikud harjumused. Oma keha eluloo paneb kirja (traumad, vigastused) muide ju keha tabu. Üks oluline osa seostub selle päevikuosaga: ta arendab päevikusissekanded üsna traditsioonilisteks esseedeks. Seal on üks läbivaid teemasid pettumine-kahtlemine kultuuris ja loomingu mõttekuses. Siin on üsna
autorit geeniuseks, otsiti teosest sõnumit; 20.saj hakatakse tähelepanu pöörama ka muudele asjadele nt keel, stiil, vorm, lugeja vastuvõtt, mis ajastus kirjutatud jne. Eluloo kirjeldused, eurokirjandus (teistesse riikidess laienenud), reisikirjad. Väga tugevaks mõjutajaks on aeg, mida võib võtta mitmel tasandil: teos valmib (autor) teost käsitletakse (lugeja) ajastu, mida teoses kirjeldatakse (teos) Tähtis on autobiograafilisus, et teost mõista- prototüübid (Andrus-Tammsaare isa, Pearu- naaber jne). Tänuavaldused (välismaal populaarne, tuleb ka Eestisse). Romaanide jagunemine "ismideks": vt pilet nr 20. Miks on eepika tähtis? Meelelahutus, eneseväljendus, elu ja inimese mõistmine, sõnavara, rääkimisoskus, aine teistele kunstiliikidele Proosateoste tegelased jagunevad pea-, kõrval- ja episoodilisteks tegelasteks. Tüüpilised tegelased omavad teatud sarnaseid jooni, eriti realismis.
peegeldussuhet. 1970ndate alguses tuleb noores proosas esile psühhoanalüüsiga seotud laine (psühholoogiline modernism), mille eesotsas on jõuline ja isikupärane autor Vaino Vahing. Tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Koos Madis Kõivuga ka biograafiline näidend ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1982), mus pöördub traditsiooni ja rahvusliku ajaloo juurde. Vahing kirjutas peamiselt lühiproosat. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Keskendus Freudile. Püüab totaalsusesse, milles eraelu ja looming omavahel kokku sulavad. Tema sisekaemuslikku proosat nim autopsühhograafiliseks. ,,Lugu" (1970) ja ,,Sina" (1973) raamatuna avaldatud pikemad tekstid. Enese- ja ajaanalüüsi metateos ,,Endspiel
Tahab mõistukõne kaudu midagi öelda ka ühiskonna kohta. 4) Süveneb tendents, mida võiks nim omamütoloogiliseks tendentsiks. Tekib pikemaid narratiivse põhjaga sarju, aga need ei ole klassikalised ballaadid v poeemid, mis olid 1930ndatel, vaid need on keerulisemad ja neid iseloomustab see, et ta võtab selgemalt mängu mingi autobiograafilise ainese. Omamütoloogilisus tähendab ka seda, et mitte ainult autobiograafilisus, vaid sellele kõigele antakse ka mütoloogiline mõõde. Sesmõttes on huvitav vaadata Kangro ja Alveri paralleele: Kangrol, kes tegutses paguluses, tuleb ka mütoloogilisi ja lüroeepilisi lahendusi. Seda oludega paljalt ei seletagi. V-o ealised iseärasused v kirjandusse puutuvad asjad. 5) Kui ta 1960ndatel luulesse tuleb, siis on seal näha ka senisest rohkem optimistliku siiruse kõlasid, tumedust on vähem. Seda ei saa ka väga suureks tunnuseks üldistada,
2000 ja 2001 aastal ilmuvad talt kaks jutukogu: ,,Pilved asfaltile" ja ,,Kaval kuuldavus". Selle sama viimase pealkiri juba viitab helide maailma olemasolule ja selle maailma ambivalentsusele. Need kaks on sellised raamatud, kus üks noor autor üritab suhteliselt jõuliselt luua oma individuaalset käekirja. Selle kaudu püüab ta esitada ainulaadset maailma tegelikkuse kogemust. Berk Vaher ise on öelnud, et nendes tekstides on teatud osa autobiograafilisust, kuid see on sellist tüüpi autobiograafilisus, mis lähtub aistingute ja tõdede mälust, st väga paljud tema lood baseeruvad unenägudel. See on mingisugune lähtekontekst omamoodi tegelikkuse väljakujundamisel. Sellist tüüpi unenäolise maailma väljendamine nõuab ka hoopis teistsugust kirjanduslikku keelt. Just esimese raamatu puhul torkab silma äärmiselt mänguline sõnakasutus ja stiliseeritud keelekasutus, mille üks väljundeid on näiteks tavapärasest erinev lause kirjutamise viis
Kadunud põlvkond (I MS üle elamnud inimesed). Osales I MS. Ta oli humanist. Kirjanduses jäämäe meetod s.t. suurem sõnum on peidetud ridade vahele. Lausete lakoonilisus. Iroona. Teosed: jutustus ,,Vanamees ja meri" (Nobeli preemia), ,,Ja päike tõuseb", ,,Hüvasti, relvad" , ,,Kellele lüüakse hingekella", ,,Aafrika haljad künkad", ,,Pidu sinus eneses". Tema tunnused kirjanduses: 1) jäämäe printsiip, 2) vihjeliseks, sümbolistlikult viitamine, 3) autobiograafilisus, 4) saatuseiroonia, 5) eksistentsialistlik, 6) piirsituatsioon, 7) humanism. Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega. See on loomingu sees. Tal on kaks põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega-sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks). On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö ajalehes reporterina I MS vabatahtlike armees, aga rindele e läinud oli ühest silmast
Kirjutab kadunud põlvkonnast otse koolipingist I maailmasõtta ja peab osalema ka II maailmasõjas. Väidab , et noorus ja minevik võeti ära ja kriips tõmmati peale ka tulevikule. Suur osa ei saanud aru, ,mille nimel sõdivad. Tavaliseist sõdureist ei hoolita. Kirjeldab lõhestunud hingega inimest. Stiil - kasutab jäämäe meetodit( autor jätab osa asju välja ütlemata , lugeja peab ise mötlema ) , stiil lakooniline, kirjutab kiretult , autobiograafilisus,mõlemad MS-d on teostele jälje jätnud , kadunud põlvkonna esinaja.Humanism, sõjavastane,kaitseb humanismi relvaga, omane on iroonia(eneseiroonia,saatuseiroonia). Inimese käitumine piirsituatsioonides. 1) "Meie päevil" -Peategelane sarnane Hemingway endaga tahtmine võidelda pahede vastu ei leia õiget väljundit. Läbimõeldud sõnakasutus, kirjeldusi pole. Keelega tehtud tõsist tööd. Tihti kordub üks ja sama motiiv, et selle olulisust rõhutada.
annaabi.ee 
