Puskini autobiograafiline luule Puskini traagiline elukäik kajastus sügavalt tema luuletustes. Vahel tundub nagu eksistents oleks tema jaoks vaid üks suur agoonia. Ta elas oma elu just nii, nagu tahtis, riskis palju, kaotas, pettus ja võitis taas. Puskini autobiograafiline luule oli sügav ja peaaegu, et kõikidest luuletustest, olgu see siis armastusest, patriootlik või poliitiline, kirjutas ta oma isiklikust elust või vähemalt isiklikest seisukahtadest. Tervet tema luuleloomingut võibki nimetada autobiograafiliseks. Luuletuses ,,Minu hauakiri" Puskin otsib justkui lunastust. Neljas reas on selgelt andeks palutud selle eest, et ta oma eluajal vooruslik polnud olnud. Mitte, et luuletaja püüaks oma käitumisele õigustust otsida vaid rohkem näidata, kuidas ühiskond inimesi kujundab ja muudab, olgu nad südames head või mitte. Kui me läheme kaasa massiarvamusega, siis on kergem võita üldtuntud ja armastatud positsiooni. Nii nagu kõikide diss...
,,Autobiograafia kui ,,tõe" diskursus: Lilli Suburgi ,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus. Terve artikkel põh...
Paul Gauguin Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 ,,Noa-Noa" Paul Gauguin.....................................................................................................................7 Teosed...................................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................
Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Kuu ja aasta Lehekülgede arv 16.2010 17 Referaat Uurimuse eesmärgiks on teada saada, miks mustanahalised on kiiremad kui valged. Selleks selgitasin välja erinevused ja eeldused geneetikas, töökuses ja eluolus. Infot sain erinevatest internetiallikatest kui ka Carl Lewise autobiograafilisest raamatust. Teemavalik tulenes sellest, et olen jälginud kergejõustikut juba aastaid ning jooksualad pakuvad suurt huvi. Kuna mustanahalised on alati olnud jooksualadel tipus, siis valisingi valgetega võrdleva töö. Uurimus tõestas püsitatud väidet, et mustanahalised jooksjad domineerivad valgete üle. Võtmesõnad : mustanahalised, jooks, valgenahalised Töö autor : Jarmo Jagomägi allkiri: Annotation Tallinna Nõmme Gümnaasium Title
...............................6 Õpetus riigist...................................................................................8 Kasutatud materjalid.....................................................................10 Elulugu Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Aastal 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose
Hindrey rõhutab siin ühelt poolt sündmuse pidevat minevikulisust. Kõik oluline on juba sündinud, kuid kujutatava novelliolevikuga ometi veel kuidagi seotud ja ajendab seetõttu mõtlema, meenutama, eritlema, väikest viisi tegutsemagi. Kõige eredamalt ilmneb see novellides ,,Välkvalgus" ja ,,Isa". Viimases arutab kirjanik oma suhteid isaga ning visandab kõrvale õemees Hermann Krugi portree. Hindrey jutustab meelsasti esimeses isikus ning tihti ta novellid lähtuvadki mingist autobiograafilisest seigast, nagu ,,Isas". 2 Novellis ,,Noored baltlased" kujutatud püstoliduelli on Hindrey Münchenis tudengipäevil erapooletuna kaasa teinud. Jutustused koertest rajanevad tõsielule, Abja mõisas oli isegi koerte surnuaed. Koeri oskab Hindrey mõjukalt kujutada ning vastavad lood kuuluvad ta loomingu paremikku. 1933. aastal avaldatud novellis ,,Argus" tegelane Ulrik laseb arguse ja
Sisemine fokalisatsioon - jutustaja ja tegelaskuju teadmised on võrdsed (jutustaja = tegelaskuju) Väline fokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust vähem Homodiegeetiline jutustaja on jutustatava maailma osa Heterodiegeetiline jutustaja ei ole jutustatava maailma osa; Autodiegeetiline (homodiegeetiline) jutustaja on samas peategelane, jutustab otsekui oma lugu. Omaelulooliste tekstide puhul räägib Philippe Lejeune `autobiograafilisest lepingust' , mis põhineb osalt autori ja jutustaja/peategelase samasusel ning asjaolul, et teost on määratletud kui autobiograafiat . Hermann Hesse "Stepihunt" Raamjutustus (ekstradiegeetiline jutustust jutustatakse) Minajutustus (fiktiivne päevik - homodiegeetiline) Tractatus (intradiegetiline n.ö teise astme jutustamine, jutustus jutustuse sees) Kokkuvõttes eristatakse enamasti nelja tüüpi jutustajaid: Ekstradiegeetiline-heterodiegeetiline (1
Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara, andmed näitavad, et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga, samuti tegi ta kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema eemalviibimine Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia linnades, enamasti kulges ta Ateenas
9. (www.apollo.ee) 10. (www.raamatukoi.ee) 11. (www.varrak.ee) 10.Lõppsõna Juba üsna uurimistöö koostamise algusfaasis sain teada, et see autor ei kirjuta sugugi minuealistele suunatud romaane. Sellegi poolest võin öelda, et Tohvri romaanide lugemine pakkus uudse ja huvitava kogemuse, kuigi kohati ei olnud mul autorit kerge mõista. Töö käigus sain Erik Tohvri ehk Hans-Erik Laansalu kui inimese kohta teada eelkõige artiklitest, mis temast kirjutatud, kuid ka tema autobiograafilisest romaanist ,,Majad jõe ääres". 20 21
Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kolmekümne türanni hirmuvalitsuse ajal 403-404 (türannide hulka kuulus ka Platoni sugulasi ja tuttavaid) tõmbus ta peagi poliitikast tagasi ja pühendus filosoofiale. Kui türannide valitsus kukutati, lootis ta, et demokraatide juhtimisel olud paranevad, kuid ta pettus sügavalt ka
surve all püsis tema näol vahelduva intensiivsusega tagasihoidmatu muie. Mõned ostjad punastasid, sh üks vana paks naine. Muide, kõigele lisaks oli tal sügav ja tugev hääl. Võib-olla oli midagi säärast ka Lilli Suburgiga?Milline muide oli tema ilu-kirjandus-kangelannade hääl? Aino Undla-Põldmäe mainib Lilli ema kaunidust ja nobedust, aga ka tema praktilist, tervet mõistust, kuid ta ei maini sõnagagi Lilli enda ilu. Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti haritud Georg Bolzi (kelle vabameelne salong ja eravestlused oli Lillile aken Euroopasse) poja meenutuses (1930ndaist) oli Lilli meeldejääv, pikk kõhn kuju, rätik ümber pea, punase kiviga sõrmus sõrmes. Jakobsoni hinnanguist mainib Undla-Põldmäe Lilli vooruste vaimust rikutust. Kuid toob ära ka Jakobsoni rõõmu hingesugulase-inimesega tutvumise üle.
segaks teisi, oleks tõesti kõik suurepärane. (Meie riigis aga segab näiteks Mart Laar küll pidevalt teisi, käies alailma igal pool kõiki oma lõputu lobisemisega tüütamas!) Platoni ideaalriigis pidid kõige raskemaid ja kindlasti ka kõige ebapopulaarsemaid töid tegema orjad, kelle arv pidi ilmselt aga vähenema - nimelt võis barbaritest orje saada üksnes sõja käigus, aga sõda oli Platonile vastunäidustatud. Siinkohal meenub aga üks koht Viktor Suvorovi autobiograafilisest raamatust "Vabastaja", kus ta muuhulgas kirjeldab eluolu Nõukogude Armees. Nimelt sattus ta kord ühe saatusekaaslasega mingi objekti (saatuse irooniana kandis see nime "Kommunism") kuivkäimlat puhastama, töö käigus tekkis neil väike sõnavahetus ning ideoloogia juurde jõudes tegi kaaslane Suvorovile selgeks, miks kommunism võimalik pole ja miks seda kunagi ei tule. Võimalik pole kommunism nimelt muuhulgas seepärast, et kuna kommunismi ajal võivat igaüks ise valida,
- Vabanevad endogeensed kannabinoidid, kappa opioidid - Seega need kogemused annavad võimaluse moduleerida akuutset stressireaktsiooni, aga kui need sümptomid püsivad, siis muutuvad aja jooksul häirivaks PTSD dissotsiatiivne alatüüp - Traumaatilisele kogemusele saab reageerida kolmel dissosiatiivsel viisil: - Eemalduda (depersonalisatsioon, derealisatsioon), unustada (amneesia), eraldada traumamälu autobiograafilisest mälust/identiteedist (taaskogemise sümptomid, dissotsiatiivne identiteedi häire) Tardumine, immobilisatsioon - Keha kaitseb end trauma nt vägivalla eest sellega, et lülitab end välja. F60 Spetsiifilised isiksushäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline:
- ajaline distants ja spontaanne meenutamine - täpsus vs personaalse värvinguga tegevus - kavatsus vs mittekavatsetud meeldejätmine - instruktsioon vs motivatsioon Autobiograafiline mälu - Ei ole sama mis episoodiline mälu - Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku tähendust ja seal võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - Autobiograafiline mälu on inimese identiteedi aluseks - Meenutamine autobiograafilisest mälust võtab keskmiselt rohkem aega mis viitab sellele et mälestusi rekonstrueeritakse, need ei ole hetkega kättesaadavad Struktureeritud? Autobiograafilises mälus eristatavad hierarhilised tasemed mis põhinevad erineva pikkusega perioodidel: - Eluperioodid – meeles kõige paremini kuna kattuvus on väike; põhiteema või põhiemotsioon igal perioodil - Korduvad v kestvad sündmused, kuni kuu - Spetsiifilised sündmused, kuni tunde
Teine katse oma lugu ära kirjutada oli edukam. "Nelikümmend küünalt" (1966) oli kohe ilmudes bestseller, see avaldati peagi Soomes ja väliseestlaste tarvis isegi Roomas. Tõsi, Eestis korjati nimetatud teos pärast ilmumist kiiresti raamatulettidelt jälle ära ning lohakas tsensor, kes sellisel romaanil ilmuda lubas, lasti lahti. Ja selleks, et sellisel teemal kirjutatud romaan üldse ilmuda saakski, tegi Kaugver äratuntavalt autobiograafilisest peategelasest negatiivse ja tahtejõuetu tegelase, sest nii "patune" mees ei saanud ju positiivne kangelane olla! "Naiste poolehoiu võitmiseks ei näinud ta ise mingit vaeva ilusa mehe ja sarmika suhtlejana ajas ta neil käigupealt pea segi," meenutab kirjaniku tütar Katrin. Tolle elujanu nahka läks ka kirjaniku esimene abielu. Oma kolmanda abikaasa Aavega tutvus Kaugver 40aastaselt (Aave oli 33). "Isal oli kolm ametlikku naist
annaabi.ee 
