Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid
Sobib kasutamiseks nii sees kui väljas. · Plastiku värskendusgeel välispindadele geeljas, eriti efektiivne auto pleekinud plast- ja vinüülosade renoveerimisaine. · Seemisnahast lapp loodusliu õliga töödeldud nahast lapp märgade pindade kuivatamiseks. Taastab värvpindade ja peeglite läike. · Vahatamiskäsn sobib vahade, plastiku hooldusvahendite jne pealekandmiseks. · Pesukäsn vormitud multifunktsionaalne autopesukäsn. Pehme osa värvpinna pesuks ja karedam osa raskesti eemaldatava mustuse eemaldamiseks. · Kuivatusspaatel kuivatab auto pinnad õrnalt ja kriimustamata. 2. Miks autot pesta? Autot tuleb pesta, et see näeks ilus välja. Auto reguraalne pesemine aitab vähendada roostetamise ohtu ja kaitseb auto pinda ilmastiku kahjustuste eest. Auto reguraalsel pesemisel ei määrdu auto nii kergelt kui muidu. Talvisel ajal tuleks autot pesta 1-2x nädalas, et vähendada tänavasoola mõjutusi auto metallpindadele
puhastama niiske lapiga, samuti võiks neid värskendada mati vinüüliga. Sõidukit kasutades on autosisu materjali vananemine ja kulumine paratamatu. Auto vananemise peatamiseks võib kasutada ka kasutada professionaalseid teenuseid. Keemiline puhastus ei ole lihtsalt auto puhastamine - see on autosalongi tõhus kaitse kõikide kahjulike keskkonna tegurite vastu. Mida enam edasi lükata puhastust, seda raskem on mustust eemaldada! Isegi regulaarne oma jõududega teostatud hooldus ei taga täielikku puhtust. Mustus sööb ennast materjali tekstuuri sisse, mis kaotab oma esialgsed omadused, tekivad teadmata päritoluga täpid, värv tuhmub, tugevnevad lõhnad. Rahva hulgas levinud salongi keemiline puhastuse asemel oleks õigem kasutada terminit salongi märgpesu. Salongi märgpesu on põhjalikeim sisepuhastuteenus. Selle teenuse käigus töödeldakse kõik pinnad. Soovitusi. Eriti heleda sisuga autodele riidekaitset nii põrandale kui ka teksiiliga istmetele.
Põltsamaa Ametikool Referaat Auto hooldus- põhjapesu A1 Koostaja: Margo Pukki Juhendaja: Mati Sula Kaarlimõisa 2008 Sissejuhatus Milleks üldse autot pesta? * Regulaarne auto pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest * Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kiirest * Reklaamkleebistega auto puhtus väljendab ka ettevõtte hoolikust ja korrektsust * Hoolitsetud auto on ilusam ja endal tuju rõõmsam Millal autot pesta? * Talvel vähemalt 1-2x nädalas, vähendamaks tänavasoola mõjusid auto metallpindadele * Muul ajal pese autot nii tihti, et ei peaks musta autot häbenema
5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS........................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust
• koristusaineid ja koristusmeetodeid; • koristustarvikute ja masinate liike, omadusi ja puhastamist; • ehitusjärgse koristustööde ja suurpuhastuse korraldamist.. Selgitab ja rakendab: • efektiivseid koristusmeetodeid ehitusjärgses koristuses, kasutuselevõtukoristuses ja suurpuhastuses; • põrandapinade süvapesu, vaha eemaldamist, aurupuhastust ja hoolduspesu; • pindade kaitsemeetodeid: vahatamine, õlitamine, tekstiilpinna kaitse, kristalliseerimine; • keskkonnasäästlikke töömetodeid ja tööohutusnõudeid. Kursuse ülesehitus: Kursus koosneb 4 põhiteemast: • Ehitusaegnejärgne koristamine, kasutuselevõtupuhastus • Koristustehnoloogia: pinnakatete töötlus ja omadused; • Suurpuhastus: erinevate objektide koristammine; • Pindade kaitsemeetodid: vahatamine, õlitamine, kristalliseerimine.
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub
Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine
Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt Puhtusaste mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.
hobuse nahk ja karvkate, ergutada vereringet, masseerida lihaseid ja hoida nahk elastsena. Hobust peab harjama vähemalt kord päevas, soovitavalt siiski tihedamini. Eriti tähtis on harjamine enne treeninguid. Kui sadula ja valjaste alla jääb palju mustust, võib see hobuse nahka vigastada. Puhastusvahendid · Igal hobusel peavad olema isiklikud puhastusvahendid ja neid peab hoidma kuivas ning soojas kohas, et need püsiksid kuivadena. · Kummikammiga hõõrutakse nahalt mustus ja higi ümmarguste liigutustega, sellega masseerime samaaegselt lihaseid. · Pehme harjaga tehakse lõplik harjamine. · Tolmuharjaga eemaldatakse nahalt tolm ja kergem mustus. · Metallkammi kasutatakse teiste harjade puhastamiseks. · Kabjakonks on vajalik kapjade puhastamiseks. · Higikammi kasutatakse vee ja higi eemaldamiseks. · Svamm on vajalik silmade, sõõrmete ja sabaaluse puhastamiseks. · Rätikuid kasutatakse tolmu pühkimiseks ja jalgade kuivatamiseks.
ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära hoida või vähendada mikroobide sattumist haava ja seal nende arengut pidurdada või nad hävitada. Eeskätt peetakse silmas keemiliste vahendite abil patogeensete mikroobide hävitamist või arengu pidurdamist. Antiseptikas eristatakse nelja meetodit:
Täitematerjali fraktsioon on kuni 10 mm. Tarnitakse kuivseguna 25 kg ja 1000 kg pakendites. Valmis betoonisegu survetugevus 20 MPa. Silikaat kuivbetoon C20 sobib mahukamateks betoneerimistöödeks. Soovituslik betoonikihi paksus on üle 30mm. C20 sobib vundamentide, põrandate, silluste, kandepostide jms. valmistamiseks. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Eemaldada naket takistavad ained – mustus, tolm, rasv jms. 25 kg kuivsegust saab 12…13 l valmissegu . Tööde teostamisel kasutada samu töövõtteid, mis valmisbetooniga töötamisel (latiga silumine, tihendamine jne.). Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5…+30 C. Värskelt valatud betoonikihti tuleb kaitsta vihma, läbikülmumise jt. ohustavate mõjutuste eest. Järelhooldusena kastetakse betooni, vältimaks pinna kiiret kuivamist. Varuda piisav hulk samast partiist pärinevat kuivbetooni, et vältida võimalikke värvitooni
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
