Autism Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. Aspergeri sündroom on üks autismi vorme. Aspergeri sündroomiga inimeste intellekti tase on sageli keskmisest kõrgem. Neil esineb vähem kõnehäireid, kuid keele mõistmine ja töötlemine võib nende jaoks siiski keeruline olla. Autism on ravimatu arenguhäire. Häire iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter” seetõttu, et kuigi kõik autistliku...
Teemad: Aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Autismispektri häired. Neurokognitiivsed häired ja vaimne alaareng. Obsessiiv-kompulsiivne häire. Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksusehäire. Kliiniline psühholoogia II eksami küsimused.
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele.
Reumaatilisele artriidile on iseloomulik valu, paistetus ühes või mitmes liigeses/kõhredes ning punased laigud. Ravi eesmärgiks on eelkõige füüsilise funktsiooni säilitamine. Võib juhtuda ka haiguse tagajärjel liigeste deformeerumist. Samuti esineb tagajärjena ka pimedaks jäämist, sest haigusega võib kaasneda ka põletik silmades. Ennetamiseks oleks vajalik regulaarne silmade läbivaatus. (Smart, 2012, lk 247) Autismihäirete spekter Autismispektri häired on klass pervasiivseid arenguhäireid, mis puudutavad peaaegu igat lapse elu aspekti. Autismispektri häired diagnoositakse lapsepõlves, kuigi autism on kindlaks määratud juba sündides. Autismihäirete iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter“, sest autismil on mitmed erinevad jooned, spektri ühes otsas ühesugused, teises otsas teistsugused ja keskel hoopiski erinevad. Neid jooni nimetatakse just arenguhäireteks, sest need avalduvad lapsepõlves, siiski kestes terve elu
ebamugavalt ja käitumine on veider ja korduvad rutiinsed tegevused, liigutused. Viie aastaselt olin juba üli jutukas tüdrukuke. Rääkisin huvitavalt ja ladusalt muinasjutte ja fakte elust enesest. Aga ma ei olnud, ja siiani ei ole valmis kõikide inimestega suhtlema. Olen oma käitumiselt kummaline, mis teeb mind minu arust üsna põnevaks ja ainulaadseks inimeseks maamuna peal üleüldse. Regressive autismispektri häire Autismiga sarnane, ainult, et laps areneb normaalselt kuni 18-24 elukuuni, siis hakkab vaimne taandareng.. Seda esineb umbes 20 kuni 30 protsenti laste autismist. Õnneks minu arengus sellist ei olnud, et järsku peale18-24 elukuud hakkab taandareng. nbvjhvjhvkv Pervasiivne arenguhäire -teisiti täpsustamata Lapsel on mõni autistlikud tunnused, kuid mis ei vasta täielikult kriteeriumitele autism diagnoosis.
........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?....................................................................................................5 f.Autistlik laps peres on vanematele nagu viis last korraga........................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i
kord, 2011) Rühmad Laste erivajadused Tavarühm Puuduvad või ei sega tavarühmas osalemist Sobitusrühm Keha-, kõne-, meele-, intellektipuue, raske somaatiline haigus, psüühika- ja/või autismispektri häire Tasandusrühm Kõnepuue või häire, spetsiifilised arenguhäired Kehapuuetega laste rühm Füüsilised erivajadused Meelepuudega laste rühm Nägemis- või kuulmispuue Arendusrühm Mõõdukas, raske või sügav intellektipuue Pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm Autismispektri häired
ja intiimsuhete loomist. Enesehooldus, kodused toimingud kannatavad eelkõige toiminguid reguleeriva planeeriva kõne mõtemisfunktsiooni puudulikkuse tõttu. Tegutsemises ja osaluses on ennekõike piirangud teadmiste rakendamisel, eriti abstraktsel mõtlemisel, probleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel. Ülesannete ja nõuete täitmine kannatab eelkõige reguleerivate planeerivate mehhanismide kombineeritud rakendamise tõttu (igapäevatoimingud, stressi ja muude koormustega toimetulek autismispektri häiretega inimestel väga keeruline saada ning säilitada oma töökohta, isegi kui nende intellekt on normilähedane.( http://autismeesti.ee/upload/dok/magistrito__776_o__776__ursula_valgur.pdf; Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö, 2012) Millised sotsiaalmajanduslikud probleemid sihtgrupil võivad ilmneda kui nad ei saa rehabilitatsiooni.
võib tekkida küsimus, miks nad teistest erinevad. Kolm peamist probleemset valdkonda Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: - sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; - sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; - sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused Autismispektri häiretega inimeste jaoks võib kehakeel olla sama võõras ja arusaamatu kui klassikaline kreeka keel. Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad, et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista: - näoilmeid või hääletoone - nalju ja sarkasmi
probleeme, kuid häire mõjutab igat inimesel eri viisil. Kui osad autistlikud inimesed on võimelised elama võrdlemisi iseseisvat elu, siis mõned vajavad terve elu jooksul spetsialistide abi. Autismi põdevad inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. (Autismist, 2014) Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata ka teiste nimede all nagu näiteks autismispektri häire (ASD), Kanneri autism, pervasiisvse arenguhäire (PDD) (Autismist, 2014). Kõik autistid kogevad häireid põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Nendeks valdkondadeks on: sotsiaalse suhtlusega seotus raskused; sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused (Autismist, 2014). Lapse autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste
(2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. § 3. Erivajadusega lapse erilasteaeda, lasteaia sobitus- ja erirühma vastuvõtmise kord (1) Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- ja autismispektri häirega lapsi. (2) Erilasteaeda ja lasteaia erirühma võetakse erivajadustega lapsi vastu järgmiselt: 1) kehapuudega laste rühma füüsilise erivajadusega lapsi; 2) tasandusrühma kõnepuude ja -häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi; 3) meelepuudega laste rühma nägemis- ja kuulmispuudega lapsi; 4) arendusrühma mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lapsi; 5) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühma autismispektri häirega lapsi.
negatiivne mõju) *info jagamine: mitmete agentide poolt (hindamise sisu ja konfidentsiaalsus seoses info jagamisega, kindlasti meditsiiniline ja kriminaalne), kui infot jagatakse, siis lapsevanem peab teadma (professionaalidevahelise info jagamine on hädavajalik); juba valdkonnasiseselt ei saada koostööga alati hakkama. Hindamisvahendid Eestis: *The Modifies Checklist For Autism in Toddles Revised (M-CHAT R/F)- autismispektri häirete esinemise riski hindamiseks *Parenting Sense of Competence (PSOC)- vanema toimetuleku hindamiseks *Gibaud-Wallston ja Wandersman- imikute vanemate enesekohane meetod *Modifitseeritud Johnston & Mash- erinevas vanuses laste vanemate tajutud vanemliku kompetentsuse uurimiseks (sellega saab mõõta vanemlikku enesetõhusust ja lapsevanemate rahulolu oma vanemlike oskustega. Haridusvaldkonnas kasutatavad hindamismeetodid: Õpetajad ei kasuta oma igapäevatöös
Suhteliselt uus ja üks raskemini käsitletavaid erivajaduste liike. Raske mõista häire olemust ja põhjusi. Iseloomulik on kontakti häiritus ümbritseva maailmaga (eriti sotsiaalsest aspektist) ja maailmas toimuva mõtestamise raskused. Sümptomid ilmnevad varases lapseeas. Terminid o Autism (Kanner, 1943) o Pervasiivsed arenguhäired (autistlike seisundite kohta diagnoosina kasutusel alates 1980), kasutusel Eestis. Pervasiivne ehk läbiv (läbib kogu psüühikat) o Autismispektri häired (diagnoosina alates 2013), kasutusel USAs, DSM-5 Diagnostilised tunnused, RHK-10 - Vastastikuse sotsiaalse mõjutamise hälve sotsiaalne suhe teiste inimestega, soov olla kontaktis, ei huvita mida teised tunnevad ja mõtlevad ja ei tunne vajadust teistega jagada oma tundeid ja mõtteid - Suhtlemise kvalitatiivne kahjustus lapsel ei olegi soovi suhtlemiseks, kõne võib olla aga ei pruugi olla
· Delinkventne käitumine: puudub süütunne, halb seltskond (kamp), valetamine, põgeneb kodust Pervasiivsed arenguhäired (autism, Aspergeri sündroom) Autism. Epidemioloogia. Usa 40:10 000, inglismaa 16,8 : 10 000. 60%-70% pervasiivsete arengu häiretega jäävad raske puudega ja ei saavuta kunagi iseseiva sotsiaalse toimetuleku taset. Fenotüüp. Sotsiaalne defitsiit, kõne- ja kommunikatsioonihäire ning stereotüüpne ja rigiidne käitumine. Autismispektri häirete uurimine. 1) diagnostiline hindamine üldine meditsiiniline ja neuroloogiline hinnang, - psühholoogiline hinnang, - kõne ja keele/kommunikatsiooni hinnang, - motoorsed oskused ja areng. 2) laboratoorsed testid geneetilised testid, metaboolsed testid, neurovisualisatsioon, EEG uuring. Etiopatogenees. Geneetilised faktorid, viirusinfektsioonid, biokeemilised ajupatoloogiad.
- Meestel 2x suurem rsk mõhnkeha mahu vähenemiseks; tekib sagedamini hülgamise tagajärjel Võrgustiku arhitektuur - ACC – Väärkoheldud/väärkohtlemata Ökofenotüüp – milline sümptomaatika/psühhopatoloogia tekib Kokkuvõte - Väärkohtlemine toob kaasa aju struktuuri muutuse. Muutub ka aju funktsioon (kuidas toimetab) teatud piirkondades - …. AUTISM Eestis u 1/100 autismispektri häirega, USAs 1/68; poistel 4x sagedamini kui tüdrukutel, sarnaselt ka ATHl. Komorbiidsus - ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired, uneprobleemid, ennastkahjustav käitumine, OCD, bipolaarne, psühhootilised väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia ASH etioloogilised faktorid - Prenataalne keskkond - Üsasisesed infektsioonid - Enneaegsus
annaabi.ee 
