terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde Halb toitumus Tõsised hingamisraskused mis arenevad päevadega v nädalate peale sündi ( Cheni.a)
teede tuberkul oos U Auskultatsioonil Vaatlus Rö kopsud Perkussioonil Auskultatsioon Veri SR Muutused EKG-s, u kiuned, räginad, vaadikujuline hüpertransparentsed karbikõla; nõrgenenud kiirenenud, Lk PaO2 langeb alla 85, r karenenud rindkere hiljem, , diafragmakuplid Auskultatsioonil hingamiskahin, tõusnud, CRV Rö,
Südame kuulatluspunktid on: aordi kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust paremal; pulmonaalarteri kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust vasakul; trikuspidaal- ehk kolmhõlmiklapi kuulatluspunkt asub rinnaku alumise osa paremal serval; mitraal- ehk kakshõlmpeaklapi kuulatluspunkt asub südametipupiirkonnas; Botkini-Erbi kuulatlupunkt asub IV vasakus roidevahemikus parasternaaljoonel. (Uibo jt 2010.) Normoloogia Südame auskultatsioonil kirjeldatakse südame löögisagedust, rütmi, toone ja kahinaid. Mida noorem on laps, seda raskem on määrata kahina maksimaalset kuuldavusala. Lapse ealiste iseärasuste tõttu kostab tugev kahin peaaegu ühtlaselt kogu prekordiaalsel alal. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Kallas jt 1999, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005.) Südame löögisagedus on pöördvõrdeline lapse vanusega. Südame rütmi auskultatsioonil
.. Valige üks Vaevuste asukoht, iseloom, tugevus, ägedus, ajaline areng, soodustavad ja mõjutavad tegurid x Vaevuste asukoht, iseloom, tugevus, ägedus, ajaline areng, soodustavad ja mõjutavad tegurid ning kaasnevad nähud Vaevuste asukoht, iseloom, tugevus, ägedus, soodustavad ja mõjutavad tegurid ning kaasnevad nähud Vaevuste asukoht, iseloom, tugevus, ägedus, ajaline areng, soodustavad tegurid ning kaasnevad nähud Kopsude auskultatsioonil tehakse kindlaks... Valige üks või mitu lk 9 x Hingamiskahina tüüp x Hingamise kõrvalkahinate olemasolu x Hingamiskahina asukoht x Hingamiskahina iseloom Üldseisundi hindamine? Valige üks x Põhineb arsti/õe tähelepanekute kõrval ka oluliselt patsiendi jutul Põhineb patsiendi jutul (kaebusel) Põhineb arsti/õe tähelepanekutel, mitte patsiendi jutul Alumiste hingamisteede osalise sulguse korral esineb tavaliselt... Valige üks või mitu lk 16
Üldine halb enesetunne – nõrkus, peavalu, näost punetavad. Higistamine Torked haiges küljes, eelistab lamada haigel küljel. Tekib köha, mis algul on kuiv, kuid järgnevatel päevadel hakkab erituma ka röga (pruunikas-punane ehk roostekarva, hiljem kollakas, mädasegune). Südamelöögisageduse suurenemine. Mõnevõrra võib langeda vererõhk. Koputluskõla lühenenud (tume kõla). Auskultatsioonil krepitatsioonid, mis vahepeal kaovad ja tekib bronhiaalne hingamiskahin ning seejärel uuesti krepitatsioonid. Veres: SR kiirenemine, leukotsütoos, tugev nihe vasakule. C-reaktiivne valk tõuseb seerumis. Röntgenis: sagara homogeenne varjustus. Rinnavärin positiivne haigel poolel Võib mõnikord kulgeda ka atüüpiliselt. Haiguse kulg on keskmiselt 4 nädalat. Koldeline kopsupõletik Esineb sagedamini kui krupoosne kopsupõletik
Patoloogiaks on rindkere ebaühtlane haaratus hingamisfaasides. Rinnavärin ehk fremitus pectoralis on madala sagedusega helide kandumine rindkerele nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi.
(Nii näiteks lüheneb süstol südame löögisagedusel 150 x/min kuni 0,25 sekundini ja diastol 0,15 sekundini nii tuleb töötsükli pikkuseks 37,5 s.) Seega: südametöö kiirenedes lüheneb diastol! Südametoonid Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka kuulatlemisel kindlakstehtavad võnkumised (sagedusega15-400Hz). Neid on võimalik kuulata vastu rindkeret asetatud kõrvaga või stetoskoobi/fonendoskoobiga. Kuulatlemisel e. auskultatsioonil võime eristada: I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest. See võnkumine kandub ka verele vatsakestest väljuvates veresoontes.
I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5
üldkirurgilised, ortopeedilised, onkoloogilised ja günekoloogilised operatsioonihaiged. 10.Potsentsiaalne oht paralüütilise iileuse tekkeks. Paralüütiline iileus võib avalduda seoses üldanesteesia ja kõhuõõneoperatsioonidega kui on pärsitud soolemotoorika. Seni kuni ei ole taastunud sooletegevus on haige nasogastraalaspiratsiooniga ja totaalsel parenteraalsel toitmisel. Sooleperistaltika taastumist on võimalik kontrollida kõhuõõne auskultatsioonil või ka haige küsitlusel: kas ta tunneb gaasi liikumist ning kas gaasid on väljunud iseeneslikult? Kui gaaside väljutamine on takistatud tuleb haigele paigaldada gaasitoru. 11. Potentsiaalne oht eventratsiooniks/evistseratsiooniks. Evistseratsioon on haavatüsistus, mis võib tekkida kõhuõõneoperatsioonide järgselt, kus haav avaneb täies ulatuses ning kõhuõõneorganid satuvad kõhu eesseinale. Ohustatud on korduvalt
Vastuseid subjektiivsete haigustunnuste kohta mõjutab küsitluse käigus mitte ainult küsimuste sõnastus, vaid ka küsitleja ehk intervjueerija isik ja küsitlusasjaolud. Objektiivsete haigustunnuste all mõistetakse neid nähte, nt ohatis või paistetus, mida saab kindlaks teha uurija. Nende sümptoomide kindlakstegemist mõjutab ühe uurija isiklik otsustusvõime. Isiklikule arvamusele tuginetakse ühtviisi nii südame ja kopsude auskultatsioonil kui ka kõhu palpatsioonil. Laboritevaheline hajuvus testitulemustes selgub, et on suhteliselt suur. See hajuvus võib mõjutada epidemioloogiliste uuringute tulemusi, kui analüüsid on tehtud eri laborites. Tulemuste lahknevus tuleneb omakorda aparaatide, analüüsimeetodite ja töövõtete erinevusest. Selliste erinevuste suurust on vaadeldud mitmetes teadusuuringutes, milles leitut saab kasutada mitmekesiste abinõude rakendamisel vähendamaks laborivahelist hajuvust. Vastavate paranduste
Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis - pinguldusfaas ja väljutusfaas Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas 1. Pinguldusfaas 2. Väljutusfaas 3. Lõõgastusfaas 4. Täitumisfaas Südametoonid: Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka võnkumised (sagedusega 15-400Hz); neid on võimalik kuulata kõrvaga või stetoskoobiga Kuulatlemisel ehk auskultatsioonil võib eristada: I tooni - süstoli alguses; AV-klaapide sulgemisest + müokardi võnkumine II toon - diastoli alguses; aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest III toon - lastel; vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis IV toon - kodade kokkutõmbest Südamelihast iseloomustavad: 1) Erutuvus - südamelihase võime erutuda 2) Automaatsus - südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul
inhalatsioon (nt aur) Vabastada laps pitsitavatest riietest, avada võimalusel aken, helistada kiirabisse. Nimeta alumiste hingamisteede põletikke lapseeas. ● bonhiit ● bronhioliit ● kopsupõletik Kirjelda alumiste hingamisteede infektsioonile iseloomulikke tunnuseid lapseeas. ● palavik ● köha ● ekspiratoore düspnoe ● leid auskultatsioonil Milles seisneb ägeda obstruktiivse bronhiidi olemus? Äge obstruktiivne bronhiit ehk kopsutorupõletik. Olemus: bronhide ahenemise sündroom ehk bronhiospasm, kopsutorude limaskest on turses, esineb põletikulist sekreeti. Põhjuseks viirusinfektsioon või ärritavad gaasid. Süptomiteks on: ekspiratoorne düspnoe, köha, palavik, auskultatoorne leid. Kirjelda hingamisteede põletike ravipõhimõtteid.
I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5
ka haiglatingimustes keeruline ning sündmuskohal seega lausa võimatu. FUO – fever of unknown origin ehk teadmata põhjusega palavik Näidisjuhtum 70-aastane patsient, kes on juba nädal aega palaviku ja kuiva köha tõttu voodis. Perearsti välja kirjutatud antibiootikumid märgatavat ravitulemust ei ole andnud. Kiirabi kutsub ta puhkeasendis esineva tõsise düspnoe ning tsüanoosi tõttu. Kiirabi saabumisel hüpotensioon, tahhükardia, tahhüpnoe. Patsient on hirmul, palavik 38,8 °C, auskultatsioonil on kuulda pleura hõõrdumist. Kas tegemist on kopsupõletiku või kopsuembooliaga, ei ole prekliinilistes tingimustes võimalik kindlaks teha. Puhkeasendi düspnoe – raskendatud hingamine ka puhkeasendis Tsüanoos – naha sinakakstõmbumine Hüpotensioon – madal vererõhk Tahhüpnoe – kiirendatud hingamistegevus Pleura hõõrdumine – kopsukelmete üksteise vastu hõõrdumine Määratlus
annaabi.ee 
