Oleku muutus Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks ( aurustumine). Mitu olekut kõrvuti Aine võib eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus, näiteks vesi 0 °C juures.
temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist. Energia hulk, mida vajatakse tahkiste sulatamiseks, sõltub tahkises osakesi kooshoidvate jõudude tugevusest. Tõmbejõud rauas, mis sulab temperatuuril 1535º C, on tugevamad kui hapnikus, mis tahkub temperatuuril -219º C. KEEMISTEMPERATUUR Vedelik keeb, kui vedelikus kasvavad aurumullid tõusevad pinnale ja lõhkevad, moodustades gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures
aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed. Saab jälgida osakeste muundumist ja tuumareaktsioone 4. Emulsioonimeetod Kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel. Osakesed lõhuvad hõbebromiidi molekule, pärast ilmutamist on näha osakese jälg ka tuumarektsioonid
muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist. Energia hulk, mida vajatakse tahkiste sulatamiseks, sõltub tahkises osakesi kooshoidvate jõudude tugevusest. Tõmbejõud rauas, mis sulab temperatuuril 1535º C, on tugevamad kui hapnikus, mis tahkub temperatuuril -219º C. Keemistemperatuur Vedelik keeb, kui vedelikus kasvavad aurumullid tõusevad pinnale ja lõhkevad, moodustades gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures
õhusaaste. D. Erinevate pilvede tekke ja sademete seisukohalt on oluline ka jääkristallide teke. 15. Kuidas on seotud õhu soojenemine/jahtumine suhtelise õhuniiskusega? Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb, soojenemisel väheneb. 16. Millised füüsikalised suurused kirjeldavad pindpinevust? Pindpinevusjõud, pindpinevustegur ja pinnaenergia. 17. Nimeta igapäevaelust, loodusest, tehnikast 10 mullide tekkimise/kasutamise kohta 1. Vee keemine – aurumullid 2. Süsihappegaasimullide eraldumine karastusjoogi pudeli avamisel 3. Õhu segamine kosest langevasse vette 4. Murdlainetusel õhu segamine vette 5. Kõrrega vee/mahla sisse puhumisel tekivad mullid 6. Sukelduja väljahingatava õhu pinnaletõusmine 7. Söögisooda reageerimisel happega tekivad gaasilised saadused, mullid 8. Järvesettest bioloogilisel lagunemisel kerkivad gaasimullid 9. Mullitajaga mängimine, puhud ja tulevad mullid 10
Vertikaalsed torud. Aurustumisel vertikaalses torus, kus leiab aset keskkonna tõusev liikumine, soodustab mullide pinnalt lahtirebimist vooluse poolt aurumullile mõjuv dünaamiline rõhk. Ülespoole tõustes liiguvad mullid ühtlasi toru telje poole. Toru keskosas võib kujuneda välja ketitaoline liikumine. Väikesel aurusisaldustel ja väikeste masskiiruste juures adiabaatsetes tingimustes liiguvad üksikud väikeste mõõtmetega aurumullid (läbimõõduga ühest kuni mõne millimeetrini), ning selline struktuuri on saanud nimetuse väikeste aurumullidega struktuur. (joonis 12-1 a). Aurusisalduse suurenedes küllalt suurte masskiiruste (w) juures sisaldab töökeskkond suurel hulgal suhteliselt väikesed aurumulle ning kujuneb välja nn emulsiooniline struktuur (joonis 12-1 b). a) b) c) d) e) Joonis 12-1. Vertikaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid
Aine sulatamiseks on tarvis juurde anda lisasoojust. See kulub kristallvõre lõhkumiseks. Soojushulka, mis on tarvis aine sulatamiseks sulamistemp. leitakse valemist Q=×m, - sulamissoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks sulamistemp.-il (J/kg). Sulamisele vastupidine protsess on tahkumine, tahkumisel energia eraldub. Eralduv energia on samasuur, mis kulus sulamisel Q=-×m Aurustumine Aurustumine on kõige intensiivsem keemistemp.-l. Keemisel tekivad aurumullid ka vedeliku sees. Keemise jooksul temp. ei muutu. Keemisel juurdeantav energia kulub siseenergia ja molekuli vaheliste kauguste suurendamiseks. Aurustumiseks kuluv energia leitakse valemist Q=L×m, L-keemissoojus, aurustumissoojus keemis temp.-l. Ohmi seadus G.S.Ohm. Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhiotstel ja pöördvõrdeline takistusega. I= U/R U=I×R R= U/I
5. ehitusnuga 6. kirves 7. hari 8. kustutusballoon 9. kuivatuskaabits 10. vuugirull 11. kindad Vastavalt eeltööde mahule ja katusetööde iseloomule võib vaja minna ka teisi ehitustööriistu. 4. ALUSPINNA ETTEVALMISTUS Pind, millele rullmaterjal paigaldatakse peab olema kuiv ja puhas. Suurem vesi tuleb eemaldada kuivatuskaabitsa abil, seejärel kuivatada niiske pind gaasipõletiga. Kuivatatud pind puhastada prahist, tasandada väljaulatuvad konarused. Kui vanal katusel on aurumullid, siis tuleb need lahti lõigata, kuivatada gaasileegiga ja sulgeda spetsiaalse parandusmastiksiga. Parema nakke saavutamiseks võõbatakse vanad, tolmused ja betoonpinnad enne bituumenrullmaterjali paigaldamist üle bituumenkrundiga (bituumenpraimer). Sõltuvalt katusepinna suurusest võib kruntimist teha pihusti-, harja- või pintsliga. Lasta krundil ära kuivada. 5. PAIGALDUSMEETODID 5.1. KEEVITUSMEETOD Kummibituumenmaterjalide(SBS) madalaim lubatud paigaldustemperatuur on 15 C,
(siirdetemperatuur). 2) Aurustumissoojus L () Kui aurav vedelik ei saa väljaspoolt energiat juurde, siis ta jahtub, järelikult auruva vedeliku temperatuuri hoidmiseks jäävana peab talle andma mingi soojushulga. Lihtne on auruva vedeliku temperatuuri hoida jäävana siis, kui vedelik on keema läinud. Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses, kusjuures vedeliku sees tekivad aurumullid, mis paisuvad ja tõusevad kiiresti pinnale. Keemissoojuseks L nimetatakse aurustumissoojust keemistemperatuuril. Vedelik keeb talle omasel keemistemperatuuril. Keemistemperatuur antud vedeliku korral sõltub välisrõhust (mida kõrgem on välisrõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile vedelikukogusele andma, et ta täielikult aurustuks, arvutatakse järgmisel:
Kui aurustuva aine molekule on õhus väga palju, sssb ülekaalu kondenseerumine. Küllastunud auruks nim. auru, kus ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Küllastunud auru rõhuks nim. maksimaalset võimalikku aurustuva aine rõhku, mis vastab küllastunud aurule. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. keemistemperatuur. Vedeliku keemisel ei muutu temperatuur. Keemiseks nim. vedeliku aurustumist keemistempertauuril. Õhuniiskus Absoluutne niiksus näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus(1g/m3). Relatiivne ehk suhteline niiskus: Srel= (pt ptk) 100% (pt-õhus oleva veeauru rõhk, ptk-küllastunud veearuru rõhk.) Relatiivset niiskust saab väljandada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel=
võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis paigutatud pumbakambrisse,mis hoiab ära õhu kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb. Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise
8.11Ülekandenähtused gaasides 8.12.Aine agregaatoleku muutused Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 8.13.Aine oleku diagram Iga aine olekudiagrammil on vedeliku ja aurufaasi tasakaalu kõveral (keemiskõveral) olemas kriitiline punkt, millest kõrgemal algab ülekriitiline piirkond. Kriitilisest punktist edasi on vedelik ja selle aur eraldamatud ning on kadunud erinevus vedela ja gaasilise oleku vahel. Kriitilisest punktist kõrgematel rõhkudel ja temperatuuridel muudab temperatuuri ja rõhu muutus
Kavitatsioon, hüdrauliline löök. o Kavitatsiooniks nimetatakse vedeliku homogeensuse katkemist ja vedelikku tühikute tekkimist järsu rõhulanguse tagajärjel.Vedeliku kiirel liikumisel võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastatud auru rõhu ning vedelik hakkab keema. Vedelik seguneb aurumullidega, ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta ei kehti. Tekib kavitatsioon. Aurumullid kanduvad koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus kondenseeruvad. See toimub väga kiiresti, ümbritsevad vedelikupiisakesed paiskuvad moodustunud tühimikesse ning tekivad löögid. o Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse rõhu järsku muutumist (suurenemist või vähenemist)survetorustikus, mida põhjustab voolukiiruse äkiline muutumine. Hüdrauliline löök on üks muutuva e mittestatsionaarse voolamise olukordi
Vertikaalsed torud. Aurustumisel vertikaalses torus, kus leiab aset keskkonna tõusev liikumine, soodustab mullide pinnalt lahtirebimist vooluse poolt aurumullile mõjuv dünaamiline rõhk. Ülespoole tõustes liiguvad mullid ühtlasi toru telje poole. Toru keskosas võib kujuneda välja ketitaoline liikumine. Väikesel aurusisaldustel ja väikeste masskiiruste juures adiabaatsetes tingimustes liiguvad üksikud väikeste mõõtmetega aurumullid (läbimõõduga ühest kuni mõne millimeetrini), ning selline struktuuri on saanud nimetuse väikeste aurumullidega struktuur. (joonis 12-1 a). Aurusisalduse suurenedes küllalt suurte masskiiruste (w) juures sisaldab töökeskkond suurel hulgal suhteliselt väikeseid aurumulle ning kujuneb välja nn emulsiooniline struktuur (joonis 12-1 b). a) b) c) d) e) Joonis 12-10
Turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, mistõttu neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, mis suurendas reaktori tuumas olevat auru taset. Kuna seal olev jahutaja kuumenes üle, tekkisid nn. aurutaskud jahutusevarrastes. RBMK tüüpi reaktori suure positiivsuse renoo koefitsiendi tõttu suurendasid aurumullid reaktori jõudu. Kohe, kui reaktori jõud suurenes, toimus positiivne reaktsioon ning reaktori jõud - selle asemel, et mõjutada seda negatiivsuse suhtes, hoopis suurenes. Kuna jõud suurenes nii palju, siis Xe-135 mürgid hakkasid põlema kiiremini kui I-135 kõdunes, mis suurendas jõudu, seega veelgi suurendades Xe-135 põlenguprotsessi ning nii edasi. Kuna enamus jahutusvarrastest oli eemaldatud, siis polnud enam midagi, mis saatuslikku katastroofi vältida suutnuks.
Sel juhul räägitakse auru rõhust, mis näitab kui suur oleks gaasi rõhk siis, kui kogu ruumi täidaksid ainult aurustuva aine molekulid. Küllastunud aurule vastab maksimaalne võimalik aurustuva aine rõhk, mida nimetatakse küllastunud auru rõhuks. See suureneb temperatuuri tõustes. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Teisiti öelduna, keemisel saab vedelik auruda üle kogu oma ruumala. Keemisele vastab kindel temperatuur - keemistemperatuur. Vedeliku keemisel tema temperatuur ei muutu nagu ka tahkise sulamisel. Keemiseks nimetatakse vedeliku aurumist keemistemperatuuril. Keemisel nimetatakse aurumissoojust keemissoojuseks. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru. Selle hulka määratakse kahel viisil. Võib mõõta, kui suur on veeauru mass õhu ruumalaühikus
Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu . Veeaumumat soojendatakse alt. Näiteks anum on pandud kumale pliidileKui vedeliku temperatuur on madalam keemistemperatuurist, siis aurumull, mis tekkib harilikult anuma põhjal, liikudes ülespoole väheneb. Seda põhjustab jahedam vedelik mulli ümber. ( vasakpoolne joonis ) Kui vedelik on keemistemperatuuril, siis ülesepoole liikuv aurumull suureneb, sest temaga liituvad väiksemad aurumullid ja rõhk temas kasvab. Kui rõhk aurumullis ületab välisrõhu, siis mull lahkub vedelikust - vedelik keeb. ( parempoolne joonis ) Vedeliku temperatuur on väiksem keemistemperatuurist. Vedeliku temperatuur on keemis - tempertuuril. Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse niiskusega, mis võib väljendada õhus oleva veeauru massiga
soojuskandjana. Veeauru on võimalik saada a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess. b) Auru on võimalik saada vee keemisel. N: aurukateldes ja tavalise aurustumise puhul toimub aurustumine ainult vedeliku pinnal.(aktiivsemad veemolekulid eralduvad pinnalt). Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustumisprotsessi, mis toimub kogu vedeliku ulatuses ( aurumullid eralduvad juba vedeliku massist ning isegi anuma põhjast) Kuivaur nim auru, mis ei sisalda vee tilkasid ehk vesi on täielikult aurustunud ehk vedelat faasi enam pole. Niiskeaur nim auru, mis on kuivauru ja keeva vee mehhaaniline segu ja M ´´ X = niisket küllastunud auru iseloomustatakse kuivusastmega X
Olek sõltub: · Oleku muutus soltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia ule mis tahes agregaatolekusse. · Kui naiteks kristalli temperatuur touseb, muutub molekulide vonkumine umber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. · Kui vedelik kuumutada piisavalt korge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 14. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)? · Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenaitajat reaktsiooni kineetilises vorrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi.
negatiivse laenguga elektronidest. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkisv muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 15.=16.Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. U= q + Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, s.t. teha tööd või anda ära mingi osa soojusest
märgatav madalrõhujaamade puhul. Imitoru väljuv ots peab alati jääma vee alla, et vältida õhu sisseimemist torusse. On oluline silmas pidada, et alumise bjefi nivoo muutub aasta vältel. Seega peab imitoru alumine ots asuma allpool võimalikku madalaimat taset, turbiin aga peab paiknema ülalpool võimalikku kõrgeimat taset. Kasuliku imirõhu suurust piirab kavitatsioon. Nimelt, kui rõhk imitorus antud veetemperatuuril langeb aurustumisrõhust madalamale, siis läheb vesi keema ja aurumullid, kandudes kõrgema rõhu piirkonda, kollapseeruvad järsult, põhjustades lööklaineid ning turbiini labade kiiret kulumist. Kavitatsiooni vältimiseks on limiteeritud turbiini tööratta paigalduskõrgus ülalpool alumise bjefi nivood. Selle annavad turbiinitootjad. 13.Pumpjaamad Hüdroakumulatsioonielektrijaam on hüdroelektrijaam, mis toodab elektrienergiat tema enda poolt akumuleeritud potentsiaalse vee-energia arvel. Hüdroakumulatsioonielektrijaama
Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). Aine võib eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus, näiteks vesi 0 °C juures. Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri.
intensiivsem, samuti on soovitav karastatav detail aktiivselt liigutada veepaagis. Ebaühtlane kõvadus pinnal (täppiline kõvadus) on nagu eelmine defekt seotud madala kuumutustemperatuuriga või lühikese seisustusega. Mõlemal juhul austeniidis on vähe süsiniku ja isegi osaliselt võib säilida ferriit. Paratamatu nendes kohtades, kus on süsiniku vähem, karastamisel kõvadus ei tõuse. Ka vale karastuskeskkond võib olla täppilise kõvaduse põhjuseks, kui aurumullid ei lase jahutusvedeliku detaili pinnale. Defekti parandamisviisiks on termiline eeltöötlemine (normaliseerimine), mis ühtlustab metalli struktuuri enne karastmist, ja detaili aktiivne kontakt jahutusvedelikuga. Kõrgendatud hapruse põhjuseks on reeglina liigne karastustemperatuur, mille tulemusena kasvavad suured austeniidi terad ja tekkib jämeteraline martensiit karastamisel. Mehaanilistel katsetel lõõgiga selline teras näitab madala sitkuse, kuigi staatilistele
aurustub,s.t. hakkab keema.) Vedeliku aurustumine alarõhu osas toimub normaalsest keemistemperatuurist palju madalamal temperatuuril. Vedelikus tekivad auru mullid, mis segunevad vedelikuga. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Vedeliku homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Vedeliku voolu pidevus katkeb, tekib nn. kavitatsioon. Kavitatsiooni tingimustes võivad õhu- ja aurumullid kanduda koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus need kondenseeruvad. Kondenseerumisel tekivad tühikud. Ümbritsevad vedelikuosakesed paiskuvad moodustuvatesse tühikutesse (lad.cavitas 'õõs') ning tekivad löögid. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega kuni kümnete tuhandeteni sekundis. Põrkepunktides vastu pumba detailide pindu võib rõhk mulli täitva vedeliku servas tõusta 104 kuni 105 bar
Tegelikus olukorras ükski pump ei suuda tekitada absoluutset vaakumit ja vedelik torustikus voolab teatud kiirusega imitorus ja imitorus esinevad rõhukaod , selle tulemusena pumba imikõrgus on alati väiksem kui 10,33 m . Pump töötab normaalselt , kui absoluutrõhk (vaakum) pumbas ei lange pumpamistemperatuuril alla vedeliku küllastunud auru rõhu (pka) . Madalama rõhu puhul tekib kavitatsioon . Kavitatsioon tähendab ,et vedelik hakkab pumba madala rõhu piirkonnas keema. Aurumullid võivad kanduda koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda , kus kondenseeruvad . See toimub äkki. Ümbritsevad vedelikuosakesed paiskuvad mullikeste kondenseerumisel tekkinud tühikutesse ning tekivad löögid. Põrkepunktides vastu pumba detailide pindu võib rõhk tõusta kuni 30MPa -ni ning löökide sagedus ulatuda kümnete tuhandetani sekundis . Kavitatsiooniga kaasneb müra pumbas , pump vibreerib , jõudlus ja surve väheneb , kasutegur langeb. Tugev kavitatsioon murendab kiiresti
Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nim küllastunud aururõhuks. Tahkumine- vedeliku üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks on näiteks temp langemine). Keemine kui küllastunud aururõhk on võrdne välisrõhuga või ületab selle, siis aurumullid vedelikus paisuvad pinnale. (vedelik võib aurustuda mitte ainult oma pinnalt vaid kogu oma ruumala ulatuses). Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse. Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus ühel ja samal temp sõltub nende vedelike
Rõhk servomootori silindris langeb, tagastusvedru viib sulguri suletud asendisse ja lõpliku tiheduse tagab auru surve sulgurile. Kaudse toimega kaitseklapid võimaldavad avanemisrõhu täpselt välja reguleerida, sõltumata auru rõhust ja katla aurutootlikkusest. VIII – 7 Kollektorisisesed seadmed. Vee aurustumisprotsessis vee-auru segu väljumisel tsirkulatsioonitorudest veeruumi sattuvad vee-auru kollektorisse aurumullid, mis tõusevad veepinnale ja väljuvad aururuumi. Sellega kaasneb pinnale ujuvate mullide kineetilise energia arvel ja mulle ümbritseva veekile lõhkemise tulemusena teatud veekoguse pihustumine ja tilkade sattumine aururuumi Osa aurumulle sattub aururuumi tsirkulatsioonikontuuri vaurustus torudestsuubuvad auruga, seljuhul toimub vee pihustumine väljuva joa löögist vastu kollektori seina, kollektorisiseseid konstruktsioone või veepinda
Sel juhul räägitakse auru rõhust, mis näitab kui suur oleks gaasi rõhk siis, kui kogu ruumi täidaksid ainult aurustuva aine molekulid. Küllastunud aurule vastab maksimaalne võimalik aurustuva aine rõhk, mida nimetatakse küllastunud auru rõhuks. See suureneb temperatuuri tõustes. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Teisiti öelduna, keemisel saab vedelik auruda üle kogu oma ruumala. Keemisele vastab kindel temperatuur - keemistemperatuur. Vedeliku keemisel tema temperatuur ei muutu nagu ka tahkise sulamisel. Keemiseks nimetatakse vedeliku aurumist keemistemperatuuril. Keemisel nimetatakse aurumissoojust keemissoojuseks. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru. Selle hulka määratakse kahel viisil. Võib mõõta, kui suur on veeauru mass õhu ruumalaühikus
annaabi.ee 
