saame hea ülevaate, kuidas eestlaste elu ajajooksul muutub. Kirjanik Mats Traat on teinud hea ülevaate, mis 20.sajandil toimuda võis. Kuna Traat isegi sündinud samal ajal, siis oskas ta kirjeldada tolle aja maaelu, inimeste positsioone poliitikas ning eestlaste rolli Teises Maailmasõjas. Teoses on kasutatud vanat Lõuna-Eesti kõnepruuki, mida tänapäeval enam väga kuulda ei ole. Tegevus toimub peamiselt maal, mistõttu on aurukatlal jutus väga tähtis roll. Aurukatelt kasutati tavaliselt viljapõldudel ning sellega töötamine võis olla väga ohtlik. Kuna aurukatelt ei saanud endale iga talu üksi lubada, siis kasutas seda ühte katelt mitu talu korraga. Samuti selle kõrge hinna pärast tuli aurukatlal olla töös mitukümmend aastat. See, et aurukatlaga teevad tööd mitu põlvkonda, ongi teose pealkirja mõte. Niinimetatud tantsud ongi nende erinevate põlvkondade eluajad. Teos on jagatud ära viie tantsu vahel. Esimene tants räägib, kuidas
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants
13.Konflikte esineb Jüri ja ta isa vahel. Jüri tahab kodust ära joosta, kuna ta tunneb end seal orjana. Kuid isa ei taha teda lasta, ta kirj talu Jüri nimele. Jüri tahtis Roosi endale naiseks võtta, kui isa ei olnud sellega nõus. Käo Pauli ja kõigi Aniluige talu omanike vahel. Konflikte põhjustas valitsemine. 14.Teose sõnum:tulgu, mis tuleb, aga kindlaks määratud asjad tuleb ära teha. Antud juhul siis viljapeks. 15.Romaan on omapärane sp, et tavaliselt ei käsitleta peategelasena aurukatelt. 16.Neid kohti, kus kasutati Tartu murrakut, oli raske lugeda, kuid muidu oli lugemismulje hea. Raamat oli üsna huvitav ja tegevuste rohke.
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal pikaajalise töö tulemus kõige käegakatsutavam ning ollakse aastaga kas rahul või mitte. Samuti ühendab aurukatla ümber toimetamine ühe küla inimesi ja paneb paika nende positsioonid, sest
kaasnenud peamised probleemid olid tööpuudus, kuritegevus ning hügieeni puudumine. Suurriikide sooviks oli teiste nõrgestamine ning oma mõju tugevdamine. Eriti tugevad vastuolud olid Inglismaa ning Saksamaa vahel. Titanic, selle uppumise põhjused ja tagajärjed Ehitus algas 31. märtsil 1909. aastal. Laev kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruse 43 km/h. Titanic oli 269 meetrit pikk ja 28 meetrit kõrge ning kaalus 46 328 tonni. Laev mahutas 3547 inimest. Oma aja kohta oli Titanic väga luksuslik. Laeval oli võimla, bassein, türgi saun, raamatukogu ja seinatenniseväljak. Laevas oli kokku 4 lifti, neist kolm esimese klassi ning üks teise klassi reisjatele. Titanicu esmareis algas kolmapäeval, 10. aprillil 1912. Kapten oli Edward John Smith. Algas Southamptonist Inglismaal ning pidi lõppema New Yorkis
Unistused ja väärtused Mats Traadi teoses ,,Tants aurukatla ümber" on lugejale tajutavad mitmed väärtushoiakud läbi terve teose. Mõningad väärtused muutuvad aastatega tähtsamaks või vähemtähtsamaks, olenevalt ümberringi toimuvast. Lisaks üldistele väärtustele on igal tegelasel teoses omad unistused, millest mõni rohkem ja teine vähem räägib. Kõige rohkem väärtustatakse teoses lihtsa eesti talupoja eluga seonduvaid asju aurukatelt, hobuseid, vilja, talutööd ja üldist töökust, lihtsaid eesti nimesid ja talutoitu. Selleks, et olla austatud mees oma külas, piisas eduka talu taluperemeheks või masinistiks olemine. Lugedes teose esimesest lõigust lauset ,, Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis.", mõistame kui palju peeti lugu aurukatlast selles külas. Hobuseid nimetati teoses püha loomadeks: ,, Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele."
Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tuleb enampakkumine, sellepärast, et ta rumala peaga venna(Kaareli) rahahädas sõpru aitas ja vekslile alla kirjutas, nüüd oli ise rahadega jännis.(Käo Paul ja Taavet aasivad üksteist kogu aeg...Paul tõsisemalt ja Taavet naljaga pooleks vastab. Paul arvab, et Taavet liiga uhke olemisega.) Taavet lasi sulasel kodus katust hakata maha võtma, et see asendada uue plekkkatusega. Aurukatelt oodati Aiastele. See jäi savisse kinni ja Käo Paul lükkas selle sealt välja(et eputada oma jõuga). Alustati viljapeksuga, Eesneri Eedi pandi masinistiks. Saabus kohtutäitur, kui Eedi oli masina trumlisse kukkunud(käsi ribadeks), viidi linna arstile. Hakkas oksjon. Paul ostis Taaveti lambad ja hobureha ning tahtis need Taavetile "kinkida". Taavet on vastu võtmiseks liiga uhke, armuande pole vaja. III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla).
Titanicu kommunikatsiooni analüüs Oma analüüsis arutlen „Titanicu“ kommunikatsiooni üle. Püüan välja tuua olulisemad punktid ja põhjused, miks Titanic uppus 15.aprill 1912. Kommunikatsioon on informatsiooni ja selle tähenduse ülekandmine ühelt isikult teisele kasutades selleks varem lepitud sümboleid. „Titanic“ oli 269 meetrit pikk ning 28 meetrit lai ning kaalus 46 328 tonni, oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruseks 43 km/h. Laev mahutas oma pardale 3 547 inimest. „Titanic“ oli 1912a maailma suurim reisilaev ja alusats oma esimest merereisi 14.aprill. Laeva reisijateks olid põhiliselt rikkurid, kes pidutsesid ja nautisid reisi uhkel ookenaihiiglasel. On teada, et sellel päeval oli avastatud mitu triivivat jäämäge, millest oli ka informeeritud „Titanicut“. Viimase info jäämäest saatis teele laev ”Caledoni”, kes märkas oma teel jäämäge.
autor Guido Ilves. 2 Ehitus Ehitus algas 31. märtsil 1909. aastal. Laev kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. Ehitust toetas J.P. Morgan ja tema firma International Mercantile Marine Co. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruse 43 km/h. Titanic oli 269 meetrit pikk ja 28 meetrit kõrge ning kaalus 46 328 tonni. Laev mahutas 3547 inimest. Oma aja kohta oli Titanic väga luksuslik. Laeval oli võimla, bassein, türgi saun, raamatukogu ja seinatenniseväljak. Esimese klassi reisijatele olid 3 lifti ning teise klassi reisijatele üks lift. Reis Reis algas kolmapäeval, 10. aprillil 1912. Kapten oli Edward John Smith. Titanicu esmareis algas Southamptonist Inglismaal ning pidi lõppema New Yorkis
Peterburis enne ilmasõda."). Kolmas tants toimub 1943. okupatsiooniaasta sügisel. Inimjaht on täies hoos ning Eesti poisid kutsutakse jälle sõtta, seekord Saksa sõjaväkke. Kõigis lasub hirm enam mitte koju tagasi jõuda. Neljas tants räägib 1949. kolhoosiaastast. Tantsu algul kõnnivad masinist ning kolhoosi esimees Arvo Saaremägi aurukatla järel. Kui varem toimetasid aurukatelt omad pojad ja peremehed, siis nüüd on see tähtis töö kolhoosi esimehele usaldatud. Kolhoosi ajastu märgiks on kindlasti ühine vili ning töö. Viies tants räägib 1957. aastast. Taavet naaseb koju kaheksa aastat pärast seda, kui ta Siberisse küüditati. Talu ning kõik on räämas. ,,See on viimane tants raugastunud aurukatla ümber." Eesneri Eedi on vallakasaka poeg, kes liugleb läbi elu pidades erinevaid ameteid. Esialgu oli
paigal teine liigub(statsionaalne ei liigu)) Gaasi trubiinid Sarnaneb aurutrubiiniga. Erinevus: auru asemel paneb rootori tööle gaas. Gaasi algrõhk ei ole suur. Temperatuur 900-1000 kraadi. Materjal gaasitrubiinis peavad olema kõrgeltlegeeritud terased. Trubiinist väljuv gaasi temp on 400-500 kraadini. Kasut komplimeeritud õhu eel soendamiseks; saab juhtida utilatsiooni kateldesse Elektri jaamades kasut trubiine võimsusega 400,600 MW. Võrreldes aurutrubiindega on eelised: *aurukatelt pole vaja *puudub vajadus elektri järgi *kiiire käivitus Puudused: *kallimate kuumuskindlate eriteraste kasutamine trubiini põhi detailide valmistamiseks. *suurem maksumus *labade ja läbivooluosade kiirem kulumine *sagadaste regulaarsete hoolsuste vajadus *väiksem eluiga Trubiini võllilt saadav mehaaniline võimsus ulatub max kuni 40%-ni ja see on mõnevõrra madalam kui aurutrubiinide korral. Gaasitrubiine kasut sellistes piirkondades kus on väga vähe vett.
Vaikne ja ehmunud mehike. Töökas. -> Käo Paul: Kõik mustlased kuuluvad likvideerimisele. Edgar: Täna ajad sina mustlast, homme ajavad venelased sind ennast taga. Inimestes ja inimeste vahele on paljastunud hirmuäratav kuristik. NELJAS TANTS Perpetuum mobile igimasin, mis liigub või teeb tööd igavesti. Lusiksepa Elmar kühmuvajunud mõtlik vanamees , ajal käekõrval jalgratast, sõjas surmasaanud poja pärandust. Leiab katlakoldest revolvri. Ainuke mees, kes tunneb aurukatelt. Vilma on Elmari meelest ninakas. On teda endale miniaks kujutlenud, kuid leidnud ta liiga räpaka. Rohkem oleks meele järgi vaiksem ja leplikum, muidugi, kui pojad oleks sõjast tagasi tulnud.. Lööb Arvole labidaga pähe, löök on mõeldud Eesnerile. Lk 140 Arvo Saaremägi kolhoosi esimeheks valitud tugev maapoiss, harjumus käia pea maas. Tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Palju
kroonprints Karl Gustav, kes kroonimistseremoonial just seda tõlda kasutas. Peagi aga tõdeti, et vankri kestvamaks käitamiseks ei piisa ei lihaste ega vedruajami jõust. Eesmärgiga muuta soojusenergia liikumisenergiaks, hakkas aurujõudu uurima ka füüsika rajaja inglane Isaac Newton. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. Aastal 1680 kujutas ta joonisel ratastele asetatud aurukatelt koos küttekoldega. Katlast peent toru kaudu väljuv aur pani sõiduki vastassuunas liikuma, seega oli Newton 4 vähemalt paberil konstrueerinud reaktiivmootori eelkäija, milleta oleksid mõeldamatud nii tänapäevased ülehelikuuruselised lennukid kui ka kosmoselaevad. Pärast aurujõu kasutamist, püüti arendada püssirohumootorit. Esialgse idee peale hollandlasest
minemine mõnele muule kütuseliigile ei ole otstarbekas. Lisaks leiti, et kõige vähekulukam oleks aurukatelde ümberrekonstrueerimine veesoojenduskateldeks.47 Tööde algus oli esialgselt kavandatud 1996. aasta kevadeks ja suveks, kuid kuna EBRD poolt taotletud laenu saamine venis, siis sai alustada alles kütteperioodi alguses ehk 1996. aasta septembris.48 Renoveerimistööde käigus ehitati kaks DKVR 6,5-13 aurukatelt ümber Petro õlipõletitega veesoojenduskateldeks, vahetati tsirkulatsioonipumbad, soojusvahetid ja renoveeriti kaugküttetrass pikkuses 284 m. Lisaks paigaldati katlamajja AS-i TERMEST poolt 1,9 MW võimsusega katel K-110, mis tegi võimalikuks anda Tamsalu elanikele suvel sooja vett, mis eelnevalt kasutatud DKVR aurukateldega oli liialt kulukas.49 Ajapikku muutusid aga ümberehitatud DKVR 6,5-13 aurukatlad ebatõhusateks kütteallikateks. Sellel põhjusel lammutati 2001
teenistusse võtta. . 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. Nagu veendusite, annab loodus inimesele oma materjalid ja jõud kasutada. Sellest materjali ja jõutagavarast peab inimene enesele kõike seda muretsema, mida ta oma eluülalpidamiseks tarvitab. Kuidas see sünnib? Töö kaudu. Tuul ei anna inimesele seni kasu, kuni viimane ei võta vaevaks omale tuuleveskit ehitada. Aurujõust (soojuspaisumisest) ei ole kasu kui aurukatelt või (sisepõlemismootorit) loodud ei ole. Rauast ja puust on seni vähe kasu, kuni sellest ei ole mingit tarbeasja valmistatud. Peaaegu kõik loodusannid ei too ilma teatava tööta seda kasu, mida nad tuua võivad. Isegi kala jões on ainult siis kasulik, kui ta peale kinnipüüdmist on söögiks valmistatud. Ekvaatori kõige rikkalikumas looduses peab inimene nälja ja janu kätte surema vaid siis, kui ta absoluutselt oma käsi ja jalgu liigutada ei taha
auruparameetrite järgi. Leektoru- ja veetorukatlad, nende tööpõhimõte, ehitus, küttepindade liigitamine ja paigutus, võrdlus, kasutusalad. Aurukatla otstarve on pidevalt toota auru mingi energialiigi muundamise teel soojusenergiaks, kus juures vajalik energiat saadakse orgaanilise kütuse põletamise või sisepõlemismootorite väljalaskegaasidelt. Soojusenergiaga aurustatakse suletud anumanas vett, millest saadaksegi auru ettenähtud rõhul. Kokkuvõttes võiks laeva aurukatelt seega määratleda kui soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks. Katelseadme koosseisu kuulub katelagregaat, kütuse-, toitevee-, auru-, põlemisõhu-, gaaside- jt süsteemid koos neid teenindavate abimehhanismide, kontroll-
annaabi.ee 
