· Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Omlett - lahti segatud munale lisatakse rõõsk või hapukoort või piima. Maitsestatakse soola ja pipraga. On omaette roog või serveeritakse liha ja kalaroogadega, supis või selgete puljongite lisandina. · Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse äärtest keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Munamass peaks muutuma teraliseks. · Munahüübed - valmistatakse vahetult enne serveerimist. Munasegu piima või veega, maitsestatud soola ja valge pipraga valatakse vormi ja keedetakse veevannil, kuni hüübimiseni või küpsetatakse ahjus 150-175*c juures. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel · Hakkliha · Puljong 9
4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine Keedetakse toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. Veeaurus keetmine võtab rohkem aega kui vedelikus keetmine, kuid mineraalainete kadu on väiksem. 7. omas mahlas keetmine Keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid, millest eralduvast vedelikust piisaks toiduaine valmistamiseks. 8. vesivannil keetmine Keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Keedunõu koos keedetava toiduaine või toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse nii kaua kuni toit valmib. 9
maitsestatakse soola, valge pipraga.1 muna kohta 1dl piima, soola 1l munasegu kohta 10g. Munasegu vala takse võitatud vormi, keedetakse vesivannil hüübimiseni või küpsetatakse praeahjus 150175C. Võib lisada köögivilju,seeni,liha,sinki, kala jms. Serv suupistena koos valgete kastemetega. Munapuder Valmistamiseks võetakse 3osa muna ja 1 osa piima/koort. Maitsestatakse soola, pipraga, võib lisada ürte, seeni, köögivilju. Võib valmistada vesivannil, pannil, aurukapis. Alguses lükatakse munamass paanil äärtelt keskele, et küpsetamata mass pääseks nõu äärtele. Tähtis on, et munamassi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks. Serv suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilauale jne. Praetud munatoidud Härjasilm Tervelt, ühelt poolt, väheses rasvas praetud muna, kus muna lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, et rebu jääks terveks
* Väheses vees keetmine- võetakse vett nii palju, et kalad või kalatükid oleksid kaetud. * Jahutavas vees- sobib keeta väiksemaid kalu ja portsjontükke, kuna suured terved kalad ei saa jahutavas vees päris valmis. Vett võetakse 1kg kala kohta 3l. * Keetmine praeahjus- maitsestatakse kalad 1-2 tundi varem. Praeahjus keetes säilitab kala suurepäraselt oma maitse. * Keetmine aurukapis-maitsestatakse 1-2 tundi varem, valmimisaeg on 5-15 minutit. * Mikrolaineahjus- valmib kala omas mahlas. Kala maitsestatakase 1- 2 tundi varem ning tagasihoidlikumalt kui praeahjus. 9. Nimeta keedetud kalale sobivaid lisandeid * keedetud kartulid (tilli, peterselli-, maitsetaimeürdid jne) * kartulipuder ja -püree * keedetud ja hautatud köögiviljad(köögiviljapüreed) * makaronitooted * hollandi kastmed
Pesin, koorisin ja tükeldasin puuvilju. Pooltoodete valmistamine: segasin hakkmassi kotleti jaoks, vormisin, maitsestasin; tampisin ja täitsin täidisega loomaliha, et valmistada loomaliharulle; lõikasin, vasardasin, maitsestasin ning paneerisin kanafileed, et valmiks kanasnitsel; valmistasin seasnitslit juustupaneeringus. Kuumtöötlemine: Praadisin erinevaid liha tooteid: snitslid, pihvid, hakkliha, maks jne. Praadisin kala. Keetsin aurukapis kartuleid, porgandeid jm köögivilju. Valmistasin fritüüris: küüslaugu leibasid, friikartuleid, kartuleid. Praeahjus: ahju kartuleid, saia kuubikuid püree jaoks. Valmistasin erinevaid kastmeid: seene kaste, koore kaste, hakkliha kaste, guljassi. Praadisin pannkooke. Valmistatud road- supid: värskekapsasupp; frikadellisupp; hernesupp; pelmeenisupp; seenesupp; lillkapsapüreesupp; kana-klimbisupp; seljanka; bors; rossolnik; hapukapsasupp; piimariisisupp; kalaseljanka; kanasupp.
veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Peeti ja herneid keedetakse soolata, see takistab valmimist. Veeauruga keedetakse aurukapis või kombiahjus, selleks mõeldud keedunõus või tavalises keedunõus restil. Köögiviljad asetatakse keema valmimise järjekorras. Köögiviljatoite serveeritakse nii iseseisva toiduna , kui ka köögiviljalisandina teiste toitude juurde.Iseseisvaks toiduks arvestatakse igale sööjale 200-300g köögivilja , selle juurde 50.100g kastet või mõnda muud lisandit (makaronid,kartul,riis,jms).Kui köögivilju kasutada lisandina , siis arvestatakse igale sööjale 50-150g köögivilja
8.Millised on viisid kalade keetmiseks? Keeta võib kõiki kalu. Keedetakse tervetena(roogitutena), fileedena või portsjontükkidena. Suuri kalu tükeldatakse. Tervena keetes ei ole kala vaja eelnevalt soomustada, kuna soomused aitavad paremini kala maitseomadusi säilitada. Soomus eemaldatakse vajadusel juba valminud kalalt. Kalu võib keeta: Väheses vees 90-97 kraadi juures; Jahtuvas vees; Ahjus omas mahlas või väheses vedelikus; aurus(aurukapis); Mikrolaineahjus. 9. Nimeta keedetud kaladele sobivaid lisandeid. Keedetud kartulid(maitseürtidega nt tilli või peterselliga), kartulipuder, kartulipüree, sõmer riis, köögiviljad, heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed, kooreta keedetud munad, munahüübed jne. 10. Millised on kalade praadimise võimalused? 'kalu võib praadida rasvas nii paneeritult kui naturaalselt. Fritüüris. Räimi võib praadida pihvidena. Võib küpsetada ka praeahjus. Kalu võib ka grillida. 11
pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega. Rohkes vedelikus 1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola. NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist Rohelise värvusega kv keeta suurema koguse veega 1 kg kv kohta 3-4 l vett Väheses vedelikus Vedelik vaevalt katab köögivilja, sool 1l vee 10 g Veeauruga aurukapis, tavalises potis restil kv keema valmimise järjekorras, sool raputatakse nende peale keetmiseaeg veidi pikem Piimakastmes keetmine Kv kuubik vees peaaegu pehmeks valatakse üle piimakaste valmiduseni Iseseisvalt maitserohelisega Lisandiks Köögiviljapudrud Kv vees pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks kuum piim ja või Iseseisvalt kastmega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapüreed
28. Milliseid tangaineid töödeldakse enne kuumtöötlemist eriliselt? Hirsitangu ja kruupi pestakse mitme kuuma veega või kupatatakse, et kõrvaldada kibedat maitset. Tatratangu ja kruupi sõmera pudru keetmiseks ei pesta, vaid röstitakse parema värvuse ja maitse saamiseks, samuti kiiremaks pehmenemiseks praeahjus temp. 110-120 kraadi juures helepruuni värvuseni. 29.Milliseid kuumtöötlusvõtteid kasutatakse kalade keetmisel? Väheses vees, jahtuvas vees, keetmine praeahjus, keetmine aurukapis, mikrolaineahjus. 30.Omleti toorained ja valmistamine, härjasilma valmistamine. Omletid valmistatakse omletisegust. Munad segatakse lahti ja listakse vesi, koor või piim. 1 muna kohta listakse 1-2sl(25-50g) vedelikku, 1/8 tl soola. Segu maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Vürtside kasutamisega tasub ettevaatlik olla, maitsestamiseks võib kasutada ka maitsetaimi. Omletisegu valatakse pannile kuuma vähese rasva sisse ja praetakse kas
Vesi ei tohi mulinal keeda Kodune ülesanne · Õpi muna poseerimist interneti abil vaadates videot · Poseeri muna (kui soovid) Keedetud munatoidud · Keedetud omlett Vesivannil Selgete puljongite lisandiks · Munahüüve 1 muna 1 dl piima v. Vett Keedetakse vesivannil v. Küpsetatakse ahjus Lisandid, jahu Suupistena, valge kastmega · Munapuder Vesivannil, pannil, aurukapis 3 osa muna, 1 osa piima või koort Pannil liigutatakse äärelt keskel Temperatuur ei tohi olla kõrge Serveeritakse hommikusöögilaual, suitsu- ja soolakala lisandiks Praetud munatoidud · Härjasilmad Kuumale vähese rasvaga pannile, rebu terve Munavalge piimjasvalge, rebu kergelt hüübinud Praetakse ühelt poolt Pipar ainult rebule, soola mitte vedelale kollasele
kiirelt ja juhendaja ei pidanud mitu korda läbi rääkima. Mind lausa usaldati ja pidin tegema tööd iseseisvalt nt. kastmeid salateid jms. Praktikal olles õppisin väga palju. Alustades tükelduskujudest, seadmete kasutamisest kuni reaalse toiduvalmistamiseni välja. Peamisteks ülesanneteks oli igapäevane kööki töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, hommikusöögi väljapanek, salatite ja kastmete valmistamine, kartuli-, riisi-, tatra- ,kruubi ja makaronide aurukapis valmistamine, puuviljakorvide ettevalmistus, suurtes kogustes praadimine, kuupäevade jälgimine ja koristus. Töökorraldus oli köögiti erinev. Minu tegevused erinevates köökides : Kui alustada külmast rootsi lauast, siis seal asetati tooted piklikele kandikutele ja asetati väljastus kappidesse kus nised need ette viisid. Külmas köögis oli 4 kokka, üks kes pani magusat välja, üks kes pani lihatooteid ja juurvilu välja, üks kes tegeles kala ja mereandidega
küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4. Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. 5. Vesivannil- keedetaskse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad(nt munahüüe, piimakreeme jne) 6. Rõhu all- eraldi nõud ja ei lase aru välja. 7. Kupatamine- rohkes vees, eesmärk soolase, kibeda, hapu maitse vähendamine ja mürkide eemaldamine. 8. Blanseerimine- lühiajaline töötlemine kuuma auruga või veega. 6
Äädikamaitse eemaldamiseks asetatakse kooreta keedetud munad vahukulbiga korraks külma vette. Soojad võileibade katteks, serveeritakse suupistetena koos keedetud köögiviljadega, sõmera riisiga, piima-, tomati-, juustukastmega. Keedetud omletid- valmistatakse omletisegu, mis valatakse võiga määritud vormidesse ja keedetakse veevannil, kuni omlett on hüübinud. Keedetud omlette kasutatakse selgete puljongite lisandiks. Munapuder-võib valmistada vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või veevannil, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet' ning valatakse peale munamass. Alguses lükatakse munamass massi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks. maitsestatakse soola ja valge pipraga, serveeritakse suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilaual. Munapudru valmistamiseks võetakse: 3 osa kanamuna ja 1 osa piima või rõõska koort. Munamass segatakse ühtlaseks (ei tohi vahustada!)
munarebule kuna Vältida tuleb soola raputamist munakollasele kuna see teeb pinna täpiliseks. Lisandiks sobib praetud peekon, sibul, praetud kartul või lihasaadused, köögiviljad. Härjasilmale võib raputada ka maitserohelist (till, basiilik, tüümian, petersell) Härjasilma võib serveerida ka praetud liharoogade kõrvale. · Munapuder Munaputru võib valmistada nii vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või vormis, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet ning valatakse peale munamass (3 osa muna, 1 osa piima või koort) Alguses lükatakse munamass äärtelt keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Tähtis on, et munamassi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks (pruunistumisel vedelik eraldub ja mass muutub teraliseks)
Suuri kalu, mis kaaluvad üle 400 grammi, tuleb enne keetmist tükeldada fileedeks. Kuidas seejärel toimida? Fileest lõigatakse 100-150 g tükid. Tükid poolitatakse keskelt kuni nahani. Tükid keeratakse nii, et nahapooled jäävad vastakuti. Sellistel portsjontükkidel võib kõhuääred puutikuga kinnitada. Kalu keedetakse mitmeti: pliidil väheses vees 90-97º juures, jahtuvas vees, ahjus omas mahlas või väheses vedelikus, aurukapis auru sees, mikrolaineahjus. Kui kala keeta tervena, ei ole teda vaja eelnevalt soomustest puhastada. Soomused aitavad kala maitseomadusi paremini säilitada. Soovi korral eemaldatakse soomused juba valminud kalalt. Soomustega kala keetmisel peab arvestama, et läbi soomuste imendub sool kalasse halvasti. Soola tuleb lisada rohkem (30-40 g ühe liitri vee kohta). Maitsestamiseks sobivad veel piprad (eelkõige valge pipar või Rose pipar), loorber,
annaabi.ee 
