Seal leidub kaunimaid kunsti näiteid nt. nikerdatud pingileenid. 12. Tallinna raekoja purustused(kõige rohkem), millal? 1944. aasta 9. märtsil pommirünnakus süttis põlema. 13. 2005 sai raekoda tohutu tunnustuse, mis tunnustus see oli? Tallinna raekoda pälvis 2005.a. Euroopa kõrge tunnustuse - Euroopa Liidu Kultuuripärandi auhinna, Europa Nostra medali. Madridis 27.juunil 2006 toimunud üle-euroopalisel tseremoonial andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile Elvira Liiver Holmströmile üle Hispaania kuninganna Sofia. Europa Nostra medali andsid 15.septembril 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja Europa Nostra nõukogu liige Thomas Willoch. Tallinna raekoda pälvis arhitektuurimälestiste kategoorias II preemia Põhja-Euroopa ainsa säilinud
viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente. Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele lugusid. Pühendus kirjanduslikule loomingule alates aastast 1846 kui oli elama asunud oma kodulähedasse mõisa.
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti ise oma elu korraldama ja seadma...
Eesnerit lüüa). Arvo tõstetakse auto peale ja masinist peab ka kaasa minema.Vilma on meeleheitel, et meestega, kes talle meeldivad alati midagi juhtub. Arvo jääb ellu. V tants- Taavet sõidab kodutalu poole(ta viidi kodust siberisse). Mälestused tulvavad mõtetes. Kui koju jõudis, nägi, et uks tabalukuga kinni. Läks katlamasina peale tukastama. Virtna Miili tuleb, teeb ukse lahti, pakub peremehele süüa. Taavet pani voodi juurde seinale viljakoristuse aukirja üles. Miili hakkas lambakarja minema ja Taavet õunu korjama. Oinas puskis Taavetit puusa, mees kukkus maha. Naine õigustas oinast. Taavet tahab, et Miili oinast vabaneks. Miili läheb selleks kolhoosi(kolhoosi lambad). Taavet pidi samal ajal lambaid valvama. Oinas tahtis uuesti rünnata, koer päästis Taaveti. Arvo tuli akule järgi, et kombainiga tööd teha. Tuli ka Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas hakkas teda puskima. Nõnda aurukatel seisis ja kombain alustas
Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda ning otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Koju jõudes jalutas ta ringi ja meenutas vanu aegu (katkend raamatust, lk 137) Koju saabus ka Miili. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Viies tants Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada. Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis.
Liiv Venezuela – Soome, Peeter I. Roht, Kask ? Võõrnime käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Käänata nii, nagu teeb seda nime kandja. Chopin, Chopini, Chopini, (mitte Chopinit) Ülakoma on parem mitte kasutada. Nimi on parem kirjutada nimetavas Kui võõrnime lõpus on nn tumm häälik käändes (…aukirja saab Jüri Kask). (häälik, mida ei hääldata), kasutatakse ülakoma. Bordeaux’st, Dumas’lt, Shaw’le Dumas’ teosed Cambridge’i ülikool (Pariisi ülikool), Molière’iga, Shakespeare’ile
Viies tants: Taavet Aniluik saabub Siberit tagasi tallu. Kõik on muutunud. ,,Rist on ammune, isegi lähedalt pole ta enam kuigi selgesti näha, kuid ta on alles. Tanumapihlakad on vanad, puud on hädised. Kunagi oli pikk kahetollisest lauast pink lüpsikuid ja kurne täis, nüüd on seal vaid üksainus ämber, mille põhi roostetab. " Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Kõik loomad olid kolhoosi omad. Aurumasin on vanaks jäänud ja oma jõu viljamasindamisel ära raisanud. Enamik mehi ja naisi, keda ta mäletas on ammugi hauas. Aja peksumasin on halastamatult tööd teinud. Taavet tunneb, et ta on ajast ja arust taluperemees peremeesteta ajal. Põllul koristatakse vilja kombainiga. Aurukatel on välja vahetatud. On alanud uus ajastu. Kõik on muutunud.
Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad)
Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad)
(http://www.postimees.ee/020206/lisad/arter/19022.php) (Kas jutt vastab tõele, pole siiani teada.) 7 Tunnustused · 1931. aastal nimetati "Estonia" teeneliseks näitlejaks · 1933. aastal valiti "Estonia" seltsi auliikmeks · 1934. aastal anti "Estonia" teatri kuldne rinnamärk · 1934. aastal sa Läti Rahvusteatri aukirja · 1936. aastal valiti Eesti Näitlejate Liidu esimeheks · 1936. aastal anti Eesti Näitlejate Liidu kuldne rinnamärk · Samal aastal valiti Soome Näitlejate Liidu auliikmeks ja anti kuldne rinnamärk · 1942. aastal anti Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus Suuremaid rolle · Oscar Wilde "Salome" · A. H. Tammsaare "Juudit" · Nikolai Gogol "Revident" (linnapea) · Eduard Vilde "Pisuhänd" (Vestmann) · Caesar
Kõigepealt tegin lastele kolm mängu ja seejärel viisin läbi 7 teatevõistlust. Tegevuste läbiviimiseks kasutasin erievaid abivahendeid. Osad esemed võtsin kodust kaasa, ülejäänud laenasin spordikompleksilt. Samuti pakkusin kõigile võimalust ujuda abistava vööga. Pärast väsitavat hommikupoolikut, andsin kõigile tublidele osaljetale diplomid ja samuti pakkusin magusat. Lastel oli väga hea meel enda nimelise aukirja üle. Samuti palusin neil täita tagasisidelehed. Ma olen väga rahul, et valisin oma praktiliseks tööks sportliku ürituse korraldamise ujulas. Sain suurepärase organiseerimis- ja planeerimiskogemuse. Mängude korraldamine, läbiviimine ja lastega suhtelmine oli minu jaoks väga põnev kogemus. Eriti meeldivaks tegi asjaolu, et lapsed tulid hea meelega mu tegemistega kaasa ja tundsid hommikust rõõmu. Mitu õpilast tänasid mind huvitava ürituse eest ja tundsid
Ta on põlvinud mitmeid kiitusi(Lisa 6 punkt 2). 5.5. Teised tööd · 1951. aastal 2 kuud sekretär Tartu Linna Rahandusosakonnas. · 1951/52. aastal 9 kuud turundusagent Tartu tehases ,,Formiautomaat". · 1. september 1983-15. jaanuar 1992 8 aastat I kategooria veeremikoristaja Viljandi Autobussi-ja Taksopargi Põltsamaa brigaadides. See oli Helvi viimane töökoht. Seal tegid nad peretööd. Ta sai selle töö eest aukirja oma 60-ndal juubelil(Lisa 7 punkt 1). 12 6. Klassijuhataja olemus varem Klassijuhataja töö oli mitmepalgeline. Kooliaasta alguses oli vaja korrastada klassiruum, seada sisse klassipäevik, anda tunniplaan, organiseerida ühistoitlustamist, jagada õpikuid ja teha muud vajalikku. Klassijuhataja ülesandeks oli õpilastelt nõuda koolivormi, pioneerikaelarätti, koolimütsi ja vahetusjalanõude kandmist
sulgemise maksu. Kohalike omavalitsuste olulisemad kuluallikad on haridus (õpetajate ja lasteaiatöötajate palgad), kommunaalmajandus (hoonete ja teede remont ning uute hoonete ehitus), kultuur (kultuurimajad, raamatukogud), sport (spordikoolid, staadionid), sotsiaalhoolekanne (toetused, hoolekandeasutused), üldvalitsemine jne. Esimesena teostus rahvuste kultuurautonoomia idee hoopis 1925. aastal Eestis. 1927. aastal kinkis Palestiinas asunud juudi rahvusfond Eesti Vabariigile erilise aukirja selle eest, et ta andis 1925. aastal esimese riigina juutidele nn rahvuskultuurilise autonoomia. Mitteterritoriaalseteks omavalitsusteks on ka kutseesindused (näit kaubandustööstuskojad), mille eelkäijad olid gildid ja tsunftid. Praegu on Eestis terve rida erinevaid kodasid (kaubandustööstuskoda, notarite koda, arstide koda jt).
Abbas Qutab on Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja ning ühtlasi tark ja andekas lisajõud Kyäni meeskonda. Dr. Qutab'il on teaduskraadid meditsiini, orientaalse meditsiini ja kiropraktika alal ning doktorikraad ayurveeda meditsiini alal. Ta on üks väheseid USA arste, kellele on antud audoktori kraad Maailma Tervise Organisatsiooni Charted University poolt tema tegevuse eest alternatiivmeditsiini edendamise valdkonnas. 2003. aastal ta sai USA Kongressi poolt "Aasta Arsti" aukirja oma aktiivse tegevuse eest NRCC Rahvusliku Terviseedendamise ja Taastusravi Reformide Komiteelt. Dr. Qutab reisib väga palju ning on õpetanud tuhandetele arstidele nii USAs, kui ka Euroopas, kuidas integreerida alternatiivset meditsiini oma praksisesse. Olles mitme ajurveedilist meditsiini käsileva teose kaasautor, on ta ka vastava nõukogu poolt kinnitatud naturopaatilise meditsiini tundja. Ta on ülemaailmselt hinnatud kõneleja ning on saanud mitmeid
Perekond: naine Ilse Rannamees; kaks poega; Surmapõhjus: südamehaigus 4.42. Max Krass Sünnikoht: Harala Amet: piimamees Olemus: naistemees; uskus teadusesse Lugu: Kännumäel oli tal uhke häärber ja elu läks väga hästi. Tal oli üle maakonna kuulus tõupull. Ühel kevadel Max küüditati. Ta mattis oma naise 16 steppi. Siis läks ta ülikooli. Kursus kestis seitse aastat. Ta lõpetas selle kumlaudega ja sai ka aukirja. Uue nimega -- Maksim Krasnõi -- naasis ta Haralasse ja vedas seal elu lõpuni piima. Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.43. Dietrich Haak Sünnikoht: Harala Ametid: viinapõletaja abiline; viinapõletaja, nekrutite väljatreenija; Olemus: hinges patrioot, aga vajadusel valetab, et oma nahka päästa; Filosoofia: Eestlased on rahvas, kellel on õigus ise oma asju otsustada. Lugu: Pärast kihelkonnakooli lõpetamist töötas Dietrich mõisa viinakojas. Kuna
Ta häbenes oma isa. Poja töökaaslane Mädzid nokkis teda isa pärast pidevalt. Eldar ägestus tema peale. Samas kaebas too Käbirlinskile, et Eldar teeb ta elu põrguks: tahab mitte millegi pärast talle kallale tormata. Eldar kavatses Moskvasse õpima minna, seal kõrghariduse omandada ja seejärel isa solvajatele koha kätte näidata. Käbirlinski palus oma sõpra Dzavadi muretseda talle 60. sünnipäevaks mõni aunimetus; Dzavad lubas aukirja. Käbirlinski nõustus ka sellega. Kodus tahtis Käbirlinski naine Hädzär neile ja ka naabrinaisele ja naabrimehele tasuta teatripileteid Ent lavastaja Sijavuss ei olnud neid nõus Käbirlinskile andma. Naine rääkis kodus Käbirlinskile, et Eldari tunnis oli üks õpetaja teda maine pihuks ja põrmuks teinud. Telemajas vajati jälle Käbirlinski teeneid: keegi oli haigestunud. Kindluse mõttes oli lavastaja
annaabi.ee 
