August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus minategelane, noor ja tark poiss. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas.
Maarja Pannel 9.b 27.03.14 August Mälk „Hea sadam“ Me saime valida kolme August Mälgu raamatu vahel. Mina valisin selleks „Hea sadama“. „Hea sadam“ on A. Mälgu rannatriloogia viimane osa ning sinna kuuluvad veel „Õitsev meri“ ja „Taeva palge all“. August Mälk on ise pärist Saaremaalt ning tänaseks surnud. Ta olnud õpetaja ja koolijuhataja. Ta on kirjutanud romaanidele veel lisaks novelle ja näidendeid. Minu valitud Mälgu raamatu tegevus leiab aset 20.sajandi alguses Saaremaal asuvas külas. Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda
A. Mälgu teos „Hea sadam” Anti Väli August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda
tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg
kalmukivide kandmist ja Ülemiste järve teket, kolme venna viskevõistlust, Kalevipoja käike Peipsi taha, võitlust sortsidega, Assamalla lahingut, kangelase mõõgasurma ja surmajärgset ülesannet. Nee dlood on Faehlmannil esitatud raamjutustusena: juhuslik võõras satub kevadööl õitsitule ääres istuvate talupoegade hulka kuulama ennemuistseid pühaks peetud lugusid, mida jutustab lumivalge habemega vanamees. 1840. aastate keskpaiku värsistas Faehlmann saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole (,,Laena mulle kannelt, Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992)
Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust). Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale. Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi
"Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
