auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014). On fakt, et televiisori vaatamine on kõnealuse sihtrühma seas aina vähem populaarne, kuid samas pole mitte kuskile kadunud huvi üleüldiselt noortele suunatud saadete, seriaalide ja filmide vastu. Tartu Ülikooli loengus "inimene ja ühiskond" oli külalisõppejõuks Helle Tiikmaa, kes oli väga üllatunud, kui tema küsimuse peale, kes vaatab ETVd, tõstis valdav osa auditooriumist käe. Seega arvan, et ERR peaks noortele lähenemiseks leidma just sellele huvigrupile omaseid viise ning see tagaks ka noorte suurema informeerituse ühiskonnas toimuva kohta, sest tegelik huvi on juba praegu olemas. Teatavasti ei piirdu meedia ja seega ka ERRi eesmärk vaid andmisrõõmuga, sest väga oluline on ka auditooriumi mõjutamine ja reklaam, mida ka ERR tahtlikult või tahtmatult näiteks kultuurisündmustele teeb. Noored on kergesti mõjutatavad ning ERR saaks seda ühiskonna
piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu, • väljaöeldu (kirjalik või suuline) toon, • väljaöeldu olemus, • väljaöeldu (individuaalsed ja kollektiivsed) sihtmärgid, • väljaöeldu võimalikud tagajärjed või mõju. [1] Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise keeld olemas ning seda nõuavad ka rahvusvahelised inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on
sisu tõlgebdatakse erinevalt. Massi mõiste. Meedia mõju tõlgendatakse nii positiivselt kui negatiivselt. Algselt kandis ,,mass,, negatiivseid asotsioonid - ,,lihtsad inimesed,, võhliklikud jne. Muidigi oli ka positiivne tõlgendus, eriti sotsialistlikus traditsioonis. See termin tähendas tavaliste tööinimeste solidaarsus ja jõud. Võib defineerida sõna ,,mass,, nagu inimene kogum , kus individuaalsus kaob. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. 3.Struktuurfunktsionalism , selle vaade ühiskonnale ja meediale. See teooria kirjutab meediat nagu süsteem, mis ise end suunab ja korrigeerib. Teooria eeldab, et kõik mis eksisteerib on vajalik ühiskondliku süsteemi töötamiseks. Teooria väidab, et mida rohkem ühiskonnas kriisis või ebatavaline seisund, seda rohkem meedia võim või usaldusväärtus. Funktsionalistlik teooria pakuti terminaloogiat, mis kasutavad nii kommunikaatorid kui auditooriumid, sõltuvalt sellest kus see on
seda näha Rusakovi tööliste hoonel. Hoones on suur auditoorium kuhu mahub ligi 1400 inimest. Plaani vaates näib hoone lehviku kujulisena ning külgvaates on hoone jagatud kolmeks erinevaks betoon struktuuriks. (Rusakovi tööliste hoone plaan, lõige ja auditoorium) Esimesel korrusel asub eelmainitud suur auditoorium koos orkestri alaga, mille kohal on kolm väiksemat auditooriumit, huvitav väiksemate auditooriumite juures on see, et iga ühe neist saab eraldada suurest auditooriumist liikuvate seintega. Hoone tagaosas asuvad tavapärasemad kabinetid. Kuigi hoonel kasutatud materjalidest nähtavad on vaid betoon, tellis ja klaas, siis raudbetooni konstruktsioon hoonel saavutati läbi erinevate mahtude koos terav nurkade ja diagonaalidega. (Rusakovi tööliste hoone makett ja hoone) 1920ndate lõpuks oli Moskva täis Melnikovi tööliste hooneid, nagu Burevestnik, Frunze, Kauchuk ja Svoboda, samuti ka mõned auto ja bussi garaazid
· Ajakirjareklaamid · Internetireklaamid (uusmeedia) TELEREKLAAM Telereklaamid mõjutavad vaatajat liikumise, helide, värvide, pildi ja inimese osalusega reklaamis ning loovad osalusillusiooni. Samas on telereklaam lühiajaline ja pealetükkiv. Kuna telereklaam on kallis, valitakse tooteid, ideid ja teenuseid, mida näidatakse, hoolega. AJAKIRJAREKLAAM Ajakirjareklaamis on tellijal võimalus reklaamitavat toodet või teenust üksikasjaliselt kirjeldada, tal on parem ettekujutus auditooriumist ning kontekstist kuhu reklaamteade satub. Tarbijal on piisavalt aega reklaamiga tutvudaning teata õigsust kontrollida. AJALEHEREKLAAM Ajalehereklaami usutakse rohkem kui telereklaami, lisaks jõuab see suhteliselt kiiresti tarbijani. Miinuseks võib olla reklaamirohkus. RAADIOREKLAAM Eeliseks võib olla vahetu suhtlus kuulajaskonnaga ja väidetavalt jõuab raadioreklaakm kõige kindlamini oma sihtauditooriumini, sest inimesed vahetavad harva oma raadiokanalit. INTERNETIREKLAAM
tahtmata talle pakutavat teenindust ning lõpuks teeb enda järeldused antud kogemuse põhjal. Teenindusprotsessi kokkuvõtmine aitab tarbijal aru saada, milline käitumine oleks ettevõttes pakutava teeninduse suhtes õige. Igal inimesel on oma arusaam teeninduse ja teeninduskvaliteedi olemusest, kuid on olemas konkreetne mõiste, mis iseloomustab ja annab hea ülevaate selle protsessist. Tänapäeval kasutab sõna service väga suur auditoorium erinevatest valdkondadest, kuid suur osa auditooriumist ei teagi, kust see sõna tuleb ja mida see täpsemalt tähendab. Inglise keeles sai sõna service oma praeguse tähenduse 1925. aastal. Nagu paljude teistegi sõnade puhul, leiame algupära ka sel korral ladina keelest. Kõigepealt servio, mis tähendab kellegi teenistuses olemist, allumist, teenindusvalmis olekut. Teine lähtekoht on sõna servo, mis märgib tähele panemist, järgimist, silmas pidamist jne (Naessen, 1997:12).
Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju. Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne. Ajend - Väärtuspõhine käitumise motivaator 1) Negatiivsed 2) Positiivsed 3) Õilsad Allikas - propaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund. 1)Esmane 2)Teisene 3) KaudneÜhe Allikas ununeb kiiremini kui tema Propagandasõnum 3.PUBLIK 3.1 PUBLIKU TEKITUS Publik on see osa auditooriumist, kes on pertseptiivse tähelepanu seisundist virgunud apertseptiivse tähelepanu seisundisse. Publik liigendub publiku neljanduse kohaselt sektoriteks, Publik ei ole vastane. Vastase käsitus publikuna on antipropaganda. PUBLIKU NELJANDUS on seaduspära, mille kohaselt suhtumises propagandasõnumisse jaguneb publik seadumuselt neljaks ebavõrdseks sektoriks: 1. A-sektor(always +) need, kes juba ette on nõus, kellele propaganda subjekt niikuinii meeldib (,,meie) 2
vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal4 Väljendusviisi, eesmärki ja olemust arvestades võib vahet teha: a) poliitilisel, b) ärilisel; c) teaduslikul ja d) kunstilisel eneseväljendusel. Lähtuvalt sihtgrupist või auditooriumist, kellele eneseväljendus on suunatud, võib eristada: a) alaealisi, b) täiskasvanuid, c) konkreetset sihtgruppi või d) laia publikut. Kõrvaline pole ka kanal (meedium), mille kaudu (vahendusel) eneseväljendus toimub. Selle põhjal võib eristada: a) personaalset (vahetut-isiklikku) edastust; b) piiratud levikuga eneseväljendust; c) üldise (piiramatu) leviga eneseväljendust; d) eraõiguslikku või e) avalik-õiguslikku eneseväljenduskanalit. Sõnavabaduse tähendus
2) Individuaalne või kollektiivne kogemus? 3) Avalik või privaatne kasutus? 4) Interaktiivne või mitte? (lk 30) 13. Massi mõiste Väga suur, kuid amorfne (vormitu) indiviidide kogum, kus indiviidid käituvad välise mõju survel ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia, terviklikkus ja enesemääratlus. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. Mõistet kasutatakse rohkem või vähem negatiivse varjundiga väljendites, nagu massikäitumine, massiarvamus, masstarbimine, massikultuur, massiühiskond jne ja muidugi massikommunikatsioon ise. Massi mõiste: · Suur inimkogum · Amorfne · Peamiselt negatiivse tähendusega · Vähe korda ja organiseeritust · Kajastab ühiskonna massistumist 14. Massiauditoorium (lk 38) On tüüpiliselt palju suurem kui ükski grupp, rahvahulk või avalikkus
teadvustuks b)veenduda, et sõnumist saadi aru c)lahenduse aktsepteerimine d)sõnumi meeldejätmine e)käitumine vastavalt sõnumile Heaks loetakse, kui 3-5% auditooriumist võtab uue seisukoha omaks. · Uuenduste levik Kommunikatsioonikanalite kiire areng võimaldab uuenduste levikut. · Juhtide järgimine Paljud inimesed järgivad juhtide eeskuju. · Vähemuste mõju Vähemused võivad muuta enamiku vaateid, kui nad väljendavad muutlikke suundi ühiskonnas. · Argumendid Kommunikatsioonilpüütakseend veenda põhiargumendi poolt või vastu. · Vastu- ja pooltargumendid
vastuvõtu häirimise tasemest. ERI REKLAAMLIIKIDE SPETSIIFIKA Reklaammeediumi selektiivsus – reklaami võime jõuda reklaamija sihtauditooriumini. Mida suurem auditoorium, seda vähem eristusvõimet on teabelevimeediumil. Valiku otsustab kauba või teenuse eripära ning päralejõudmise tagab TV, suure sageduse raadio, selektiivsuse ajakirjad. Televisioonireklaam – reklaam on suhteliselt hästi usutav. Katab suure osa auditooriumist. Puuduseks on teate lühiajalisus, reklaami pealetükkivus, garantii puudumine, raske saada täpset demograafilist ja psühhograafilist andmestikku vastuvõtjate kohta. Esikohal huumoriapellatsioon. Peaiselt tarbekaup. Ajakirjareklaam – eeliseks kõrgekvaliteediline või vähemalt rahuldav teabe visuaalne kvaliteet, võimalus reklaamitavat üksikasjalikult irjeldada, saab kontrollida kuhu reklaamteade satub, võimalus saada tarbijatelt tagasiside,
võimaldab, ning AS Kodumaja kohustub andma kolm korterit soodushinnaga üürile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõududele. TLV haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ehitusloa väljaandmine LV kohustus, olemas, teostab võimu. välismõju olemas, mitmepoolne regulatsioon: haldusleping. üksikregulatsioon: haldusleping sellep et avalik-õiguslik suhe, kohustuti välja andma ehitusload. 17. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud käsib auditooriumist lahkuda üliõpilasel, kellel on seminariks valmistumata. 18. Kinnipeetav A sõimles ja lärmas kambris, mille peale ruttas kohale vanglaametnik B ning nõudis korrarikkumise kohest lõpetamist. vanglaametnik haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju olemas kinnipeetava suhtes, regulatiivsus: keeld, ühepoolne regulatiivsus, juhtum konkreetne, individualiseeritud adressaat, §51 lg 1, §55 lg 2 suuline haldusakt. 19
11 Küsimusi võib esitatada ka alateemade vahel. Kui kõneleja tunneb ennast ebakindlalt ning võib vastamisega hätta jääda, on parem jätta küsimuste voor lõppu. Kuidas ebamugavate küsimustega toime tulla? * Kohatule küsimusele ei pea vastama, küll aga tuleb keeldumist selgitada. * Keeruliste küsimuste üle võib algatada üldise diskussiooni. * Küsimuse võib suunata kellelegi auditooriumist. * Kui vastust ei teata, tuleb lubada see välja selgitada ning kui võimalik, hiljem teada anda. * Keerulise küsimuse võib suunata ekspertide kolleegiumile jne. * Aja kokkuhoiuga põhjendades võib vastuse anda pärast kõne lõppu eravestluse käigus. Kuidas toime tulla ebamugavate küsijatega? Küsija tüüp Lahendus Vaidleja Vajab ilmselt tunnustust. "Teil on väga
Sõnastage selgelt sõnumi soovitud tulemus. Mis peab olema muutunud pärast seda, kui tegevus sõnumi edastamiseks on toimunud, mida te taotlete? · Auditoorium kellele te soovite sõnumit edastada? Mõelge läbi, kes on need inimesed, kellele te soovite midagi öelda. Millised nad on, mida väärtustavad, milliseid meediakanaleid jälgivad, kui palju neid on? Kas me räägime ühest suhteliselt homogeensest auditooriumist või erinevate näitajatega sihtgruppidest? Kas neile on otstarbekas läheneda koos või eraldi? Kas eri sihtgruppide jaoks on vajalik sõnumit tervikuna või osaliselt muuta või on tarvis kõikidele samu aspekte rõhutada? Kuidas peaks nende poole pöörduma, et info oleks arusaadav ja sõnum kohale jõuaks? · Olulisus miks peaks teie sõnum korda minema? Hinnake reaalselt, kas info, mida soovite edastada, on tähtis veel kellelegi peale teie enda (teie
annaabi.ee 
