· sõlmitlus ( esimene konflikt ) · kulminatsioon ( sündmused jõuavad haripunkti ) · lõpplahendus draamateose väline ülesehitus : näidend on jagatud vaatusteks,piltideks ja stseenideks. Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde. Dramaatika zanrid : · draama elulise sisuga( Kitzberg libahunt ) · komöödia lõbusa sisuga ( vilde pisuhänd ) · tragöödia traagilise sisuga näidend ( shakespare romeo ja julia )
22. Jäta meelde vähemalt kolm näidet araabia teadlaste saavutustest! Tõlkimine, täheteadus(arvestati välja Maa ümbermõõt), operatsioon 23. Kes olid viikingid? Kuidas neid veel nimetati? Skandinaavia sõdalased, normannid 24. Millega viikingid tegelesid? Enamus elasid tavlist elu- harisid põldu või kauplesid 25. Kuhu viikingid oma retkedel välja jõudsid? Millised territooriumid viikingite poolt asustati ehk kuhu nad elama asusid? Nad asusuid elama Rootsi, Taani ja Norra aladele 26. Kuidas nimetati viikingite kirja? ruunideks 27. Iseloomusta viikingite elamut ja laeva! Elamuteks olid enamasti suured talud või mõisad, laev oli pikk ja sale 28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid
nõrk, ei võtnud vastu rahulepingu pakkumisi ning kaotas seetõttu kogu sõja Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule, kodukariõigus säilis, talupojal säilis õigus kaevata mõisniku peale Virginius- Andis välja 1684 lõunaeestimurdes „Wastse Testamendi“ Stahl – Andis välja 1637 esimese eestikeele grammatika raamatu Forselius- Rajas 1684 seminari, kus õpeats välja 4 aastat koolmeistreid ja köstreid, kes asusuid hiljem õpetama talurahvakoolidesse Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel; õppetöö ladina keeles, kuid kõik said sisseastuda; eestlased ei astunud, kuna ei osanud keelt ning polnud vahendeid. Aadlimatriklid – Kohalike aadlikest perekondade register, kuhu kanti sisse vaid perekonad, kes suutsid oma päritolu tõestada.
põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. N: Eesti Rahvuslaste Liit. N reziim lämmatas selle vastupanu liikumise 1960 . aastate lõpuks. Demokraatlikud liikumised 1960. aastatel asendusid Noorte vastupanuliikumised ideeliselt ja poliitiliselt kandvamate demokraatlike liikumistega. Sellel ajal kujuned NSV liidus dissidentide liikumine. Eesti NSV liidu vastased asusuid kontakti teiste NSV liidus tegutsevate teisitimõtlejatega. Demokraatlikud liikumise ei olnud enam vaid Eestlastele vaid sinna kuulusid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSV liidu demokratiseerimine. Jõuti järeldusele ,et eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le memorandumi , milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja N vägede väljaviimist. - Lääneriikidesse jõudis see alles 1974. Lääs ei reageerinud
1919.a sügisel oli ,,siuru" lagunemas ja Marie Under ning Artur Adson palusid Barbarusel rühmituse liikmeks astuda, Johannes Vares nõustus, kuid mingit erilist vaimustust ta ,,Siuru" vastu üles ei näidanud. 1921.aastal loodi opositsiooniline rühmitus ,,Tarapita", mis kaitses demokraatlikke ideid. Sinna kuulusid ametlikult 10 kirjanikku, sealhulgas ka Barbarus. Rühmitusel kujunes kaks suunda. Ühed asusuid ründama kodanlust ning naeruvääristama tema haritust ja tagurlust. Teine pool aga püüdis leebete vihjetega seda kodanikkonda ,,ümber kasvatada", et ta hakkaks kirjandusest lugu pidama. Barbarus kuulus esimesse leeri ja tema tööd, mis ,,Tarapitas" avaldati, olid väga teravad. Rühmitus lagunes aastal 1922. 7.1923.aastal läks Barbarus Lääne-Euroopasse reisima, et sealset kunsti tundma õppida
Meistrimees ajas rauamaadi nii kuumaks, et see muutus vedelaks ja see valati vormi. Sellist valamise teel saadud rauda nimetatakse malmiks. Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes ka kanalite ja tammide ehitamine. Hiinast põhja pool elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud hunnid. Neile meeldisi Hiina rikkad ja ilusad linnad. Kaitseks nende vastu lasi kuningas Zheng ehitada Suure Hiina müüri. Muistsete hindulaste tegevused Põllud asusuid linnade ümber. Seal kasvatati teravilja, puuvilla ja viljapuid. Kasvatati ka kariloomi. Sellel ajal võisid juba indialased elevandi kodustada. Tööriistu valmistati peamiselt vasest ja pronksist. 3 Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest
Näitas ristisõja tegelikku iseloomu ja eesmärki uute alade hõivamist ristimise ettekäändel. · Dannebrog Taani lipp, valge skandinaavia rist punasel põhjal. · Eestlaste vastupealetung 1223 1222. aastal piirasid saarlased taanlaste linnuse ümber ja sundidid nad alistuma. Võidukate saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu. Kogu Eesti ala vabastati 1222 - 1223 võõrvõimust (Tallinn jäi taanlaste valdusesse). eestlased asusuid linnuseid kindlustama, ehitama kiviheitemasinaid ning õppisid ambe kasutama. Aga nn teises Ümera lahingus 1223. aastal saadi hävitavalt lüüa ning eue ristisõdijate sissetungi käigus 1223 - 1224 toimus Eesti mandriala lõplik alistamine Tartu linnuse langemisega. · Koknese (Vene) vürst Vjatsko Abistas oma vägedega eestlasi Tartu kaitsmisel 1224 (see oli ka venemaale alluva vürstkonna loomise katse) Jäälahing 5
eestlased ise ei teinud, kui liivlased lahkusid kaevati hukkunud üles ja põletati siiski ära. Saabusid ka Taanlased, 1219 tänapäeva Tallinna alla, Rävalasse. Neid palus piiskop Albert, Toompea lähistel toimus suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Eestlastel oli väga vähe lootust võita, taanlased said veel motivatsiooni, sest väidetavalt tekkis taevasse Taani lipp ja seejärel langes see maha, taanlased said võidu ja lipu. Taanlased asusuid vallutama Põhja- Eesti alasid. Albertile see ei meeldinud, sest tänu taanlaste võidukusele kaotas tema oma alad. ,,Võiduristimine" algas sakslaste ja taanlaste vahel, hakati võidu linnu enda omaks ristima. 1220 saabusid Lääne-Eestisse rootslased, Lihula linnuse juurde. Suudeti vallutada Lihula linnud, loodeti, et sellega on alistatud see paik, rootslased lahkusid ja eestlased vallutasid linnuse endale tagasi. 1220-1221 loetakse teine perioodi lõpuks.
purustatud Euroopasse oma kaupu. Riik muutus veel rikkamaks ning sai laiendada oma sotsiaalprogramme. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Suurbritannia sisepoliitikas suuri muutusi ei toimunud. Säilis kaheparteisüsteem, st võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valmised võitsid leiboristid, kes asusuid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.aastal said taas võimule konservatiivid. Prantsusmaa kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944.aastal ajutise valitsuse. 1964. aastal sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Prantsusmaa majanduspoliitika muutus üpris vasakpoolseks. 1947. aastast alates keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga. Impeeriumi kooshoidmiseks peetud sõjas
1 eestlasi ja nemad said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid kiirelt. Esialgu need, kellele maad läänistati, ei läinud mitte maale elama, vaid jäid linnustesse elama. Esialgu läänimehed ei elanud maal, vaid käisid maadelt andamit sügiseti korjamas. See maksustuspiirkond kannab nime VAKUS. Mõne aja pärast asusuid nad elama maale ja nad rajasid sinna mõisa, kuid tegelik buum algas pärast Jüriöö ülestõusu. Talupojad kaotasid maa ja muutusid omanikest kõigest kasutajateks. Selle kasutamise eest pidid nad kandma mitmesuguseid koormisi: 1. Kümnis - 1/10 saagist, maksti põhiliselt teraviljast 2. Hinnus - 10 puuda rukist näiteks (kindlaksmääratud maks) Talupoeg maksis kümnist vasallile, kuid kui elas läänistamata maal, siis maksis maahärrale: ordumeistrile, piiskopile
4.Tänapäeva Jalgsema 4.1.Igapäeva elu külas 1. Intervjuu Intervjueeritavaks valisin kauaaegse Jalgsema küla elaniku Reet Kirbitsa (neiuna Reet Krabbi), kes on sündinud 25 juuni ja 1942 Järva-Jaanis. Intervjuu viidi läbi 17.01.09 . Miks teie tulite Jalgsemale elama ja kuhu? Tulin Jalgsemale elama metsavahi tallu, kuna isal Johannes Krabbil oli siin maja. Johannes sündis metsavahi talus. Sinna asusuid elama neli õde ja üks vend. Hakkasin Jalgsemal tööle, isa oli koorejaamas ja mina oli poes tööl. Krabbi talust kolisin Jalgsema koorejaama, edasi läksin Matsile ja siis läksin uuesti koorejaama elama ning lõpuks asusin elama Tooma tallu. Ühe aasta elasime isegi Võhmutal. Milliste koolides te käisite? Ma käisin Jalgsema algkoolis 1949-1953. Jalgsema algkool oli 4- klassiline, vahepeal käisin Võhmutal õppimas, edasi läksin Järva-Jaani Keskkooli ja siis peale selle
* astmikpüramiid 1) kõige võimsamad Kairo lähedal, Giza väljal (3 vaaraod) 2) ehitati looduslikust kivist 3) iga plokk 2,5 tonni 4) väga täpselt paigutatud/raiutud 5) keeruline käikude süsteem 6) külje pikkus on 233m ja kõrgus on 146m Keskmise tähtsusega olid kaljuhauad. Peasissekäik asus templi kitsamal küljel. Püloon koosnes kahest längus seintega tornist ja nende vahelisest portaalist. Värava ehituse juures asusuid obeliskid (kandilised tornid). Kõrged mastid, mille otsas lehvisid lipud (pahade vaimude eemale peletamiseks) Sammas 1. kapiteel (selle poolest erinevad sambad üksteisest) 2. kannelüürid 3. tüvis 4. alus ehk baas *lootose kujuline *papüürossammas *palmkapiteel Vanimate mälest. Hulka kuul. 4 at. E.Kr pärinev palett (Narmeri) on 64 m kõrge, reljeefidega kaunistatud kivi. Stseene kujutatakse vöötidena üksteise peal, tuleb lugema hakata ülevalt reast. Kuningas kõige
Nõukogude okupatsioonist: okupeerimine ei toimunud Eesti-Saksa sõjalise konflikti või Eestile esitatud jõuähvarduse tulemusena, vaid osana NSV Liidu ja Saksamaa vahelisest sõjast Eesti poliitiline juhtkond ning avalik arvamus nägid oma peamise vaenlasena toetama sõjalist võitlust NSV Liidu vastu Eelnenud nõukogude okupatsiooni taustal nähti Eestis Saksa armeed 1941 sügisel eelkõige vabastajana. Üldlevinud arvamus NSV Liitu ja seetõttu asusuid oli, et Saksa võimud võimaldavad Eesti iseseisvuse taastamise vähemalt mingis piiratud vormis. Saksamaa plaanid sellist võimalust ette ei näinud. Eestit, Lätit ja Leedut vaadati kui NL-lt vallutatud alasid, mida valitsetakse vastavalt oma sõjaaja vajadustele ning mitte kui iseseisvaid riike. Eesti tulevik pidi otsustatama pärast võidukat sõja lõppu, kuid igal juhul pidi see olema tihedalt seotud Saksamaaga. Okupatsioonirežiimi ja vallutatud alade
järgima rüütelikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Feodaalid elasid linnustes, mis rajati enamasti looduslikule kõrgele kohale. Algul ehitati linnused puust, hiljem kivist. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Ülemine korrus täitis kaitse-eesmärke, keskmistel korrustel asusuid feodaali ja tema perekonna eluruumid, allpool elasid kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremates linnustes rajati linnuste ümber kaitsemüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Sageli piiras linnust vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel eeslinnus.
4 saj, eKr olevat korraldatud võistlus kahe maalikunstniku vahel, ning kes tegi elutruuma pildi võitis. klassikalisest ajastust on leitud ühe makedoonia kuninga hauakamber, nn Philippos II hauakamber ning maalingud. seal on kujutatud suurelt persephone röövimist hadese poolt. tuntuimad seinamaali leiud jäävad rooma keisririigi aega. Suurimad maalid on välja kaevatud Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purskes 79 pKr. Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on kujutatud Aleksander Suurt, pildil on Issose lahing mida kutsutakse ka Aleksandri lahinguks. Majast on leitud ka üks suur fauni kuju, mille järgi seda maja fauni majaks kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata. Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast. Seinamaalid täitsid Antiikajal tapeedi ülesannet
annaabi.ee 
