Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus
Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C. Kivimiringe: Magma jahtub Tardkivim mureneb Sete settib Settekivim moondub Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon).
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana
sügavuseni. 660 km sügavuses Päikesesüsteem toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C .Keskmine õhurõhk on 101 325 Pa.
Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. 2. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim. astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks.3. Tardkivimid(graniit, gabro), moondekivimid(marmor, gneiss), settekivimid(savikilt, liivakivi). 5. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. 11. Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse. Kontinentaalne maakoor on aga väikese tihedusega ning seetõttu ei ole tavaliselt
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihedam, temp. 0-600C, 2kihti:basalt ja settekiht) 2) mandriline maakoor ( 0-70km, tihedus 2,7 g/cm3 , koosneb 3kihist: basaldi-, graniidikiht ja settekivimid) Maakoore koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na Maa koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, Ni, S
avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km sügavusel läheb sujuvalt üle astenosfääriks. Litosfääri pinnal areneb mul ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitistele. Litosfääris on talletatud fossiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taied sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet.(kuni10m) Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee
tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Vanus umbes 180 mln aastat ja paksus umbes 11km. b. litosfäär: maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga. Hõlmab Maa ülemise kihi 50300km sügavuseni. Alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. c. vahevöö: koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist, ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nim astenosfääriks(poolvedelas olekus, mõnesaja km paksune). See on basaltse magma tekkepiirkonnaks. d. välistuum: Plainete levikukiirus aeglustub järsult ning Slainetele on see kiht läbimatu. Vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud tekitavad Maa magnetvälja. Ulatub 29005100km sügavusele. e. sisetuum: 5200km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal
ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale
toimunud maavärina tõttu Kivimid Maakoor Maa kaks pealmist kivimilist sfääri on litosfäär ja astenosfäär (vt Maa läbilõike joonist). Neid ei eristata kivimilise koostise järgi nagu vahevööd ja maakoort, vaid samamoodi nagu sise- ja välistuuma ehk koostisainese oleku järgi. Litosfäär on Maa välimine tahke ja habras kivimiline kest, mis hõlmab maakoort ning vahevöö ülaosa. Vahetult litosfääri all asub aga vahevöö osaliselt sulanud sfäär, mida nimetatakse astenosfääriks. Mõnesaja kilomeetri paksune astenosfäär on osalise sulamise tõttu plastne ning sügavusest pärit soojusvood panevad selle ainese väga aeglaselt liikuma. See liikumine on omakorda rebendanud astenosfääri peal oleva hapra litosfääri eri suurusega plokkideks ehk laamadeks. Kuna laamad liiguvad, st eralduvad üksteisest või põrkuvad omavahel, toimub nende äärealadel maavärinaid ja vulkaanipurskeid ning maakoore kokkusurumisel tekivad mäestikud.
3. Maa kui planeedi ehituse põhijooned(kolmikjaotus), Maa kuju. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakoreks. Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimasstist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. Vahevöö jagatakse üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantle ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Alavahevöö on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. 4. Maakoore ehituse põhijooned, tema kestaline ehitus. Maakoor Eestis.Kontinentaalse ja ookeanilise maakore erinevus. Maakor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa, mis koosneb rännirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho.( Mohorovicci eralduspind).
maakooreks. Okeaanilise maakoore paksus on keskmiselt 7 km ja mandrilise maakoore paksus keskmiselt 40 km. Maakoores on kõige rohkem hapnikku(46.6 massiprotsenti), seejärel Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg jt 1.4 massiprotsenti. Temperatuur maakoores jääb alla 900 kraadi. Vahevöö on Maa koore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär, mis ulatus 3-80 km sügavuselt 2900 km sügavusele. Vahevöö jaguneb litosfääriliseks vahevööks(koosneb kivitest, tahke) ja astenosfääriks(mõni % sulanud kivimeid, plastne). Vahevöö koosneb valdavalt magneesiumi ja raua oksiididest ja silikaatidest. Lisandina Al, Ca, Na, K jt. Vahevöö sisaldab tunduvalt rohkem O kui tuum. Temperatuur vahevöös on 1000-4000 kraadi. Nii maakoor kui ka vahevöö on tahked. Maa tuum on geosfäär, mis algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini. Maa tuum koosneb peamiselt Fe ja Ni sulamist, milles on vähesel määral S, Si ja C lisandeid. Tuum
Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika? Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui
eluvormid miljard aastat pärast Maa teket. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. 3 Maa siseehitus ja koostis Maa kõige välimist kihti nimetatakse maakooreks ja see jaguneb 17 osaks, mida nimetatakse laamadeks. Need laamad ei püsi paigal, vaid triivivad aeglaselt sulanud kivimitest moodustunud kihil, mida nimetatakse astenosfääriks. Aeglased voolused astenosfääri pinnal panevad liikuma ka laamad. Kui laamad põrkuvad kokku, eemalduvad või nihkuvad teineteise suhtes, võib juhtuda tugevaid maavärinaid ja sündida vulkaane ning tekkida võimsaid mäeahelikke. Sellist Maa laamade liikumist nimetatakse tektoonikaks. Maa pealispinda muutvad jõud tekivad maakera pideva jahtumise tõttu. Maa sisemuses on kõik pidevas liikumises. Maa sisemust mõjutavad ka välised jõud. Kuu
keskahelikes vahevöö ülaosast sukeldus- ehk tõusnud sulakivi tardumisel. subduktsioonivööndites. Sukeldumine vahevöösse Saab Ei saa Maa koore ja tuuma vahele jääv vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900 km sügavusele. Vahevöö ülaossa jääb mõnesaja km paksune kiht, mida nim astenosfääriks. Astenosfäär kujutab endast osaliselt ülessulanud vahevöö kivimite piirkonda, kus selle tulemusena tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim litosfääriks. See jaguneb mitmesuguse suurusega plaatideks litosfääri laamadeks, mis triivivad plastilisel astenosfääril kiirusega mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma
3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Siin esineb kõrgeid mäestikke ning suuri tasandeid ja sügavaid orge. Kõike seda koos nim. pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika.
· Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuned goegraafiline ehk maastiku sfäär. Liptosfäär. Liptosfäär kujutab endast suhteliselt jäika välimist kivilist kesta. Liptosfääri kuulub ka peale Maakoore ka vahemine ülemine osa. Liptosfäär on meie planeedil kuni umbes 200 km paksune välimine kest. Ülemise osa moodustab maakoor alumine piir ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks umbes saja km paksuseks kõrge temepratuuriga ja rõhuga pool vedelaks kivimassiks, ´´mill peal ujuvad´´ hiiglaslikud plaatjad plokid liptosfäärilaama. Liptosfääri pealmispind on väga ebatasane, seal esineb kõrgeid mööstike ning suuri tasandike ja sügavaid orge. Kõike seda koos nimetatakse pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maapinna reljeefi kujutavad protsessid saavad energiat planeedi sisemusest ja toimuvad liptosfääri laamade piiridel.
Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse
Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. [redigeeri] Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus
TEGEMISEKS, OLUKORDADE HINDAMISEKS, OTSUSTE LANGETAMISEKS, PROGNOOSIDE JA HÜPOTEESIDE ESITAMISEKS; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL MAA SISEEHITUST NING VÕRDLEB MANDRILIST JA OOKEANILIST MAAKOORT; Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maakoore paksus Mandrliline Okeaaniline 25-70km 5-20km Vanus Kuni 4 mld aastat Kuni 180 mlj aastat Tihedus Kergem Raskem
annaabi.ee 
