maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeediks. Jõuab füüsilise kokkukukkumise äärele. Läheb viigipuu alla ja jääb sinna kuni ta saab virgastatuks. Näeb nägemust, kus surmaingel Mara ründab teda ja talle pakutakse kõiki rikkusi ja asju, et ta askeetsusest loobuks, kuid ta ei võta vastu ja kui see nägemus läbi saab, siis ta on järsku virgunu, ärganu, Buddha. Kesktee. 4 õilist tõde, 8-osaline tee
BUDISM Kaheksa kodaraga ratas. Tekkis 6.-5. saj. eKr Kirde-Indias. Rajas Gautama Siddharta. Tema kohta on kõige rohkem legende. Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma
vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha, ning poiss jääb mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia, tänu sellele samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest. Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust: 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Kõik olemasolev on määratud kannatama
Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Karma seadus ja kannatuse probleem. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Budistid usuvad, et kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma füüsilisi ja vaimseid omadusi pärilikkuse või keskkonna süüks, sest inimene ise on määranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sünnib
kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust,45-aastat.Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80- aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid võimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha põletati. Tema tuhk ja muud jäänused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverännakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha väitis, et ta on praktilise ja moraalse
Dzainistide pühakiri on "Kalpa suutra". "Kalpa suutra" ja teised dzainistlikud tekstid on kirja pandud ardhamagadhi keeles. Mahavira Mahavira on praeguse ajaliikumise 24. tirthankara. Olevat elanud aastatel 599527 eKr. Päris nimeks oli Prints Vardhamana. Sündis Gangase madalikul sõdalaste kasti liikmena. 30aastasena pööras ta maailmast ära ja hakkas askeediks. Pärast 12 aastat lihasuretamist saavutas ta valgustuse. Kogus endale 12 jüngrit, kes süstematiseerisid tema õpetuse ja panid aluse järgijate kogukonnale. Suri mediteeridessai vabanenud hing. Enne inimesena sündimist elas Mahavira jumalana ühes Indra taevas.(Indra on veedausu sõjajumal) Mahaviral on kaks ema. Mahavira loode pandi alguses ekslikult braahmanite kasti kuuluva Devananda üska, aga kuna kõik tirthankara`d peavad
Mahavira nime eestikeelne tõlge on „vägev kangelane“ (Bowker; 2005 lk 57). Švetambra traditisooni kohaselt abiellus Mahavira noorukina printsess Yašodaga, kes sünnitas talle tütre. Digambara pärimust eitab seda. Samuti arvab digambara pärimus, et Mahavira rändas algusest peale alasti. Švetambara pärimus pajatab, kuidas pühaku valge rüü jäi põõsastesse kinni ja rebenes seljast, kuid Mahavira ei märganud seda. Samuti usutakse, et Mahavira kiskus endalt askeediks hakates juuksed peast. Mahavira oli siis kolmekümne aastane. Usutakse, et Mahavira pani oma eluajal aluse džainistlikule kogudusele, kuhu kuulus 36 000 nunna, 14 000 munka ning 318 000 meessoost ning 14 000 naissoost jälgijat (Partridge; 2006 lk 165- 166). Švetambarade ja digambarade eripära tuleb välja ka nende pühakirjadest – digambarad hülgasid 5. saj koosatud švetambarade kirjalike tekstide kogud, ning aretasid välja enda
Prints ei pidanud kunagi nägema haigusi ega õnnetusi ning tema juurde pääses vaid hiilgus ning rõõm. Lõpuks prints aga väsis kõigist neist meelelahutustest ja tühjast ringisagimisest ning leidis, et see ei rahulda tema hinge ega meelt. Kord hiilis prints lossist välja ning nägi väljaspool, mis on vaesus, mure, haigused ja surm ning mõistis, et need võivad juhtuda kõigiga ja et kõik surevad ükskord. Seda kõike näinud, otsustas prints loobuda kõigest, hakata askeediks ja otsida sellises elus rahu, mida endine elu talle ei olnud andnud. Ta põgenes isa majast ja jooksis metsa, kus hakkas tegelema askeetluse ning enesepiinamisega, ometigi ei aidanud see tal rahu leida. Lõpuks leidis ta, et rahu tuleb seestpoolt ning hakkas elama mõtiskleja elu, keskendudes ideedele kannatuste ja murede allikast. Otsustanud raskustest meele jõuga üle saada, istus ta nädalaid Boddhipuu all mõtiskledes, jõudes lõpuks nirvaanasse
Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida. Nende jaoks maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. · Ta lahkus perest ja luksusest ning hakkas askeediks. Jõudis füüsilise kokkuvarisemiseni oma vähese toitumise tõttu. Otsustas, et askees ei anna talle vaimset rahulolu ning lahkus. · Askees - Eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine. · Askeet - Inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest. · Otsustas hakata mediteerima ja ise küsimustele vastust otsima. Istus üks kord ühe viigipuu (Ficus
Kui mõisteti õigeks pääses sealpoolsusesse kus tööd pidi tegema vähem, saak oli parem jne. · Hauakambris kujutati surnu lemiktegevusi ja nende piltide sees elas surnu edasi. Kaasa pandi Surnute raamat, kus kirjas pahategude nimekiri. India budism · Ühiskonda hakati muutma iseenda muutmise teel. Nn. 1000 filosoofi ajastu. Kuni 4-5 saj. eKr. Sel ajal tekkis ka budism. · Buddha oma poja sünniööl lahkus kodust ning hakkas askeediks. Õppis kahe askeedi käe all, ei pesnud ennast ja ei söönud. Ühel päeval pesi end puhtaks, sõi kõhu täis ja istus Bothagaja's, mediteeris 40 päeva ja siis kirgastus. Sarnathis kohtus endiste õpilastega, kellele pidas esimese jutluse. Esimest korda lasti liikvele Buddha dharma. Lõi mungakoguduse. Talle tehti 3 atendaadikatset, mille elas üle, siis aga sai vanaks läinud söögist düsenteeria ja suri 2 nädalat hiljem.
rituaalsed kümblused jne. Tähtsal kohal on taimetoitlus, sest kuna usutakse taassündi, siis kardetakse, et loomi süües võid ära süüa mõne inimese. Lehmad on pühad. Budism-budistid Tekkinud Kirde-Indias (500a ekr) Looja Siddharta Gautama (563-483 eKr)- elas rikast elu, siis talle ennustatakse, et ta näeb palju kannatust, nälja, suremist, et ta jätab maha oma pere ja hakkab askeediks, ühel päeval ratsudades ta seda kõike näebki ja ta mõistab, et elu on kannatus, jätab maha oma pere ja ühineb 5 askeediga, elab 5 aastat äärmuslikku askeesielu, siis jätab need 5 sõpra maha ja asub üksi rändama, istub viigipuu all, kuni jõuab vaimse valgustatuseni, lõpuks jõuab selgusele, et kirgastumiseni viib õpetus 4 üllast tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra
kokkuhoidlikku ja lihtsat eluviisi. Sellest kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlikest liikumistest. BUDISM – 6-5 saj. Ekr – Siddhartha Gautama oli kuningapoeg, keda hellitati ja hoiti eemal kõigist elu varjukülgedest. Ta abiellus ja talle sündis poeg. Ühel päeval oli tal 4 kohtumist: 4 haiget, 4 vana inimest, 4 surnut ja 4 kerjusmunka. Nendest vapustatuna lahkus ta kuningakojast ja oma perekonnast ja hakkas ka ise kerjusmungaks – jäi 7.aastaks metsa askeediks. Seal taipas ta et kogu elu on kannatus ja et kannatusi põhjustavad rumalus, ihad ja soovid, õppis kannatauid kaotama.. Ta sai peale nende taipamist Buddhaks. Kui inimene neid 8.t praktikat jälgib, saab ta Nirvaanasse (kannatuste katkemine) 8-astmeline tee kannatusi kaotada: täiuslik nägemus – inimene on taibanud 4 üllast tõde; täiuslik otsustavus – inimene otsustab hakata praktiseerima 8’astmelist teed; täiuslik kõne – vaikne, tasane kõne,
India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal Mahatma Gandhi, iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj. I poolel. India saavutas sõltumatuse 1947.a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Hiljem tekkinud koolkondadel on samuti hulgaliselt pühi tekste
silmapaistev tegelane. Isa oli Sakya hõimu valitud kuningas. Buddha sündis Lumbini asulas. Ema sureb sünnituse käigus ning isa võtab naiseks eelmise naise õe. Isa tahtis, et Buddhast saab suur valitseja ning ümbritses teda palleedega. Buddha nägi jalutuskäigul ühte haiget, vanurit ja laipa ning naeratavat askeeti. Ta sai teada, et on haigus, surm ja vanadus ning tahtis saada askeediks. Lahkus öösel oma kodust, jättis oma hobusega hüvasti ja läks oma teed. 29. Aastaselt sai Buddhast askeet. - Buddha õppis õpetlaste käe all ning temast sai guru. Tal oli viis õpilast. - Ta oli tugev lihasuretaja kuni märkas, et see ei tööta ega vii kuhugi. - Loobus lihasuretamisest, sõi kõhu täis, istus puu alla maha ning kirgastus- temast sai ametlikult Buddha. See toimus siis kui ta oli u 40 aastane.
Buddha isa on väikse sakya hõimust pärit. Ta sündis paigas nimega Lumbini. Ema suri 8 päeva pärast sünnitust. Isale ennustati, et Buddhast saab suur tark või valitseja, isa hoidis ta eemale maiste kannatuste nägemisest. Isa võttis talle 16-aastaselt (täiskasvanud inimene, keskmine eluiga oli 35) naise. Levinud olid sugulasabielud. 29-aastaselt nägi Buddha legendi kohaselt linnas kepiga vanainimest, surnut ja askeeti, kes naeratas. Ta hakkas ise askeediks, lahkus kodunt oma poja sündimise ööl. Olevat söönud ühe riisitera päevas. Tal oli viis õpilast. Ta sai ühel hetkel aru, et nälgimine ei vii kuhugi. Ta sõi kõhu täis ja pesi end puhtaks. Ta istus Bodhagayas ühe puu alla ja 49 ööpäeva pärast olevat kirgastunud. Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma
Ta eesnimi tähendab püha eesmärki, perekonnanimi tuleneb Gotama'st ehk esiisade perek nimest. Buddha abiellus 16-aastasena oma sugulasega. Sellel ajal oli see normaalne aeg abiellumiseks, sest surdi väga vara. Lapsi neil ei olnud. Kui ta sai 29 aastaseks (oma aja järgi juba vana mees), nägi ta: 1) vanurit, kes komberdas kepiga 2) haiget kanderaamil 3)põletamiseleviidavat laipa 4)kiilaspäist askeeti, kes ainsana neist naeratas tema jaoks tundus see ainus väljapääs. Otsustas ise ka askeediks hakata. Lahkus oma poja sünniööl. Hakkaski nälgima ja otsima tõde. Askeedid, kes üritasid maailma muuta iseenda muutmise teel. NB! Õppis upanisadide filosoofiat. Siis oli tal endal juba 5 õpilast. Ta oli suurepärane nälgija - söönud ühe riisitera päevas ning viimased mõned aastad polnud ta end pesnud. Ühel hetkel aga sai aru, et sellest ei piisa, et sellest pole kasu. Pesi end puhtaks, sõi kõhu täis ja õpilased läksid minema. Istus jõe äärde maha ja asus mediteerima
USULISE KÜPSUSE SAAVUTAMINE Budistidest vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunisse kuningapoja rõivasse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tüdrukutele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. (vt Igapäevane usuelu) ABIELU Abielluda võivad ilmikutest budistid need, kes ei ole otsustanud oma elu sanghale pühendada. Budistid peavad abielu ja perekonda väga oluliseks, kuid siiski pole olemas ühtset budistlikku abielutseremooniat. Abiellutakse oma elukohamaa kommete järgi. Tavaliselt abielu registreeritakse vastavas ametis. Mõned paarid soovivad aga lisaks ka õnnistamistseremooniat ning selleks pöördutakse sangha poole
annaabi.ee 
