ESITLUSELE ESITATAVAD NÕUDED Gert Kaasik TEEMALE VASTAVUS Kõik esituses peab olema teemale vastav: põhiline disain taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine) sõnad graafika Gert Kaasik PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. Gert Kaasik KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "p õnevaid" fonte. VÄLTIDA KOGU TEKSTI SUURTÄHTEDES KIRJA, ERAND KUI ON
slaid (loeteluga slaid) TEEMALE VASTAVUS Kõik esituses peab olema teemale vastav: põhiline disain taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine) sõnad graafika 3. slaid (loeteluga slaid) PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast - see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. 4. slaid (loeteluga slaid) KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "põnevaid" fonte.
Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused??? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõtte tulumaks- 21% rakendatakse ainult siis kui võetakse omaniku tuluna välja, kui paigutatakse uuendamiseks ja paremaks tegemiseks, siis seda ei rakendata. Millistelt asjadelt on võimalik saada tulumaksu soodustust?? Riiklikest koolidest õppemaksu. Eluasemelaenu intressidelt. Tulu alla ei käi, pensionid, riiklikud toetused/Stipendiumidel. Miks riik kogub makse??? Et pakkuda ühishüviseid(ehitada teid, kooli maju jne, rajada korrastada parke) Tulude ümber jagamine, tulude ümberjagamine, vähendamine tulusaajate erinevusi. Et riiki üleval pidada (kaitse välisvaenlaste eest, hoida sisekorda, Maksta
Eesti majandus on olnud kõik need aastad üpriski heas olukorra, kuid leidub ka kohti mis pole just Eestis elajatele head. Kas riigi eelarves pole siis nii palju raha, et peab neid makse kärpima sinna ja tänna. Peamiselt on need maksud, mis tõusevad nüüdsest vägagi palju. Makse tõstetakse selle pärast, et riigi eelarvesse rohkem raha saada. Miks peab neid makse üldse langetama ja tõstma, las olla nii kuidas on ja ongi asi korras. Nad võiksid, siis vähemalt sellistelt asjadelt makse kärpida, mida ei mõjuta eriti Eesti rahvast. Viimased kuuaega on pidevalt maksudega mängitud kord alandatud siis jälle tõstetud. Kuigi mis võib juhtuda siis, kui maksud lähevad väga kõrgele ja rahvas jääb „vaeseks“. Kas selle peale ka üldse mõeldakse? Peamine maksudega mängija on Keskerakond ja Reformierakond. Reformierakond on tegelikult üks kõige suurem maksudega mängija kuna tema võitis valimised ning nende käes on uus valitsus
mõjuni inimlikkusele. Ta ei ole kindlasti leebe kirjanik, kes ilustaks võikaid sündmusi, vaid räägib asjadest ausalt tehes isegi 21.sajandil elavale noorele võimalikuks saada aimu mineviku lahingutest. Raamaturidade vahelt kõlab tugevalt välja sõnum, et sõjas ei ole kohta inimesele, vaid robotilaadsele sõdurile, kes ei tohi tunda emotsioone. Minategelane juhtis nii mõnigi kord oma mõtteid suurtelt asjadelt ära mõistes, et mõeldes nende olemusele ajaks noormehe enda mõistus ta hauda. Selgelt kõlas läbi mõte, et sõda tegi lapseohtu meestest isegi vanemad inimesed, kui nende oma koolmeister seda oli. Omandanud oskuse mitte mõelda seisid mõned sõdurid pea olukorra ees, kus neile anti võimalus minna puhkusele. Ühest küljest oli säärane sündmus hädavajalik noortele, kes olid läbinud säärased emotsionaalselt
paadis".Tüli süvenes veelgi kuna James II jagas kõrged riigiametid katoliiklastele,kuid pea määrati "Õiguse Deklaratsioonis" kindlaks,et riigiteenistusse võeti vaid anglikaanid usuvabadus puudus veel aastakümneid. *Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu. Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga
Sool suudab kaootilisi energiavooge teataval määral korrastada ning atmosfääri energeetiliselt puhastada. Soolalambid aitavad teraapiaruumis hoida neid ruume energeetiliselt tasakaalus, millega negatiivsetel mõttevormidel ja emotsioonidel ei lasta kusagil pimedas nurgas kinnistuda. Arsti ooteruumis hoolitseb soolalamp hea õhu eest ja loob rahustava atmosfääri. Pilkupüüdev lamp tõstab tuju ning juhib ootavate patsientide mõtted negatiivsetelt asjadelt kõrvale. Soolalamp aitab raviprotseduuride toas hoida õhu puhta. [1] 6 KOKKUVÕTE Soolalambide ja soolakambri kohta sain teada palju huvitavat , mida ennem ei teadnud. Soolakambrist saavad kasu inimesed, kes põevad bronhiiti, kopsupõletiku, kroonilisi ja ägedaid kõrvapõletikke, kellel on sagedased viirusinfektsioonid, allergiline nohu, naha probleemid
Me ei vaja kõiki neid uue hooaja ilusaid asju, me saaksime ilma nendeta edukalt ära elada. Mina isiklikult soovin käia moega kaasas nii palju kui võimalik, kuid püüan lähtuda pigem oma maitsemeelest ning seda siis praeguse hooaja stiiliga kokku sobitada. Tegelikult saab endale lubada iga stiilihooga kaasaminekut vaid jõukam ühiskonnaklass, kellel rahal ei ole väga suurt väärtust. Kuid tark inimene, isegi rikas,oskab säästa raha mittehädavajalikelt asjadelt, et lubada endale seda, mida tal tegelikult vaja läheb. Ka kodumasinad tehakse viletsamad, et oleks üsna pea jälle vaja uus osta. Nii teenivad suured tööstusfirmad rohkem kasumit. Näiteks on minul näide, kus saan võrrelda 30- aastast ja alles sellel aastal muretsetud õmblusmasinat. Millegipärast peab vastu paremini just see vanem masin. Praktilisuse poole pealt jääb tänapäev alla vanemale ühiskonnale. Me elame praegu selgelt inimese emotsioonidele ja ihadele ülesehitatud
Sellisel viisil me saame ideed, mis meil on näiteks valguse, kuumuse, mõru, kollase või külma (ja kõige muu kohta), mida me kutsume meeleliseks kvaliteediks. 4.) Teiseks ideede allikaks on reflektsioon (vaimu tegevused). Ideed tekivad meie sisemaailmast meie enda vaimu tegevuste tajumisel meie sees siis kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on. Kui hing hakkab neid kaaluma ja reflekteerima siis täitub aru hoopis teistsuguste ideedega, mida välistelt asjadelt ei oleks olnud võimalik saada. Sellisteks võivad olla näiteks tahtmine, arutlemine, uskumine, kahtlemine ja veel igasugu teised meie oma vaimu erinevad tegevused. Selline ideede allikas on igas inimeses sees ja kuigi see pole meel (pole pistmist väliste objektidega), on ta meelega väga sarnane ja teda võib pidada seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub vaid neid ideid, mida vaim saab reflekteerides enda tegevusi iseenese sees. 5
vaatlusest, mis tegeleb kas väliste ideede või seesmiste tegevustega. 3) Väliste asjade ideed tekivad asjaga kokkupuute tulemusel, millele järgneb nende tajumuste toimetamine vaimu. See erineb sõltuvalt objekti mõjutuse viisist(ehk mis meeleelundi kaudu need toimetatakse). Ehk teisisõnu, väline objekt tekitab tajumuse, mis toimetatakse vaimu. 4) Ideede teine allikas on nn vaimu tegevused ehk meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees kui me saame välistelt asjadelt mingid ideed, hakkame me neid sisemiselt analüüsima või edasi andma(reflekteerima). Selle protsessi tulemusena tekivad hoopis teist liiki ideed, nn seesmised ideed. Tegemist on omapärase seesmise tajumisega. Nendeks seesmisteks toiminguteks, mis ideid tekitavad, on mõtlemine, kahtlemine, uskumine jmt. Locke annab sõnale tegevused väga laia tähenduse, mis hõlmab nii vaimu toiminguid oma ideedega(mõtlemine, kahtlemine jmt) kui ka tundeid ja kirgi, mis mõtlemise tulemusel tekivad.
tajumusi meie arusse. Sedasi me saamegi ideed, mis meil on värvide, temperatuuri või näiteks magusa kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks. 3. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Locke ütleb, et teine allikas on enda vaimu tegevuste tajumine meie sees. Kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on, ja kui hing hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma, siis täidavad nad aru teistlaadi ideedega, mida ei oleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Nendeks ideedeks on näiteks mõtlemine, uskumine, teadmine ja tahtmine. See allikas ehk reflekteerimine sõltub ainult meist endast. Locke ütleb ka, et kuigi see ei ole meel, sest tal ei ole mingitki pistmist väliste objektidega, siis ometigi on ta meelega väga sarnane ja seega võib teda kutsuda seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub ainult neid ideid, mida vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. 4
sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: S/S = Konstant -> Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla-
* Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? * Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus. Nt. Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd (just noticeable difference) seost Sissejuhatus psühholoogiasse 5 Sissejuhatus psühholoogiasse 6 Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks. Me näeme mitte asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Sissejuhatus psühholoogiasse 7 Silma ehitus Olulised silma anatoomia mõisted: Iiris värviline kude sarvkesta taga, mis reguleerib silma sattuva valguse hulka kohandades pupilli suurust. Pupill Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma.
Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? • Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Peaaju jaotub osadeks: • Poolkeradeks,mis omakorda jaotub: • kooreks • koorealusteks neuronite kogumikeks ehk tuumadeks • vaheajuks • ajutüveks(mille jätkuks on seljaaju) Ajupoolkerade koorel omakorda aga eristuvad 4 piirkonda ehk sagarat: • otsmikusagar (frontaalne) • oimusagar (temporaalne) • kiirusagar (parietaalne)
nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: ΔS/S = Konstant Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! 25 IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed 26 Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla-
viiakse arusse, nimetan ma AISTIMISEKS [SENSATION]. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Teiseks allikaks, millest kogemus ammutab ideed, millega ta aru täidab, on meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees, kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on; ja kui hing [soul] hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma [consider], täidavad nad aru teist laadi ideedega, mida poleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Ja need on tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine, arutlemine, teadmine, tahtmine, ja kõik meie oma vaimu erinevad toimingud [actings]; ja olles neist teadlikud ning vaadeldes neid iseenda sees, saab meie aru nendest sama aredad ideed nagu me saame kehadelt, mis mõjutavad meie meeli. See ideede allikas asub täielikult igas inimeses eneses, ja kuigi see ei ole meel, sest tal pole midagi pistmist väliste objektidega, on ta meelega väga
See mis näib olevat ei ole see, mis tegelikult on. Need asjad mis näivad olevat on muutlikud ja mittepüsivad ning ranges mõttes mitteolevad. Need asjad, mis tegelikult on , on igavesed ja muutumatud. Ehk siis kui täna on õun õun, mõtlen ka saja aasta pärast et õun on õun.Tegelikult olevad asjad on näivate asjade arhetüübid, s.t ideed on ,,mudelid" või ,,originaalid" tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Inimese silm märkab esmalt ilusaid asju, ent peatselt liigub silm ilusatelt asjadelt ilu enese puhta vormini, läbides vahepeal mittekehalised ilu väljendused (ala ilus hing).Nähtavad asjad kas ,,osalevad ,, oma arhetüüpides või ,,imiteerivad" oma arhetüüpe. Asjade arhetüüpe on võimalik ,,näha" mõtlemise, mitte meelte, vahendusel. Defineerib kui meenutamist. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast eeldades, et neil on mingisugune kindel ontoloogiline staatus. Kui saame asja olemusest aru, saame ka asjast aru. Mis on substants
sooladeks, mis on rohelised: CuO=Cu2(OH)2C12, CuO=Cu2(OH)2SO4. CuO=Cu2(OH)2CO3. Looduskk-s on Cu korr kiirused: maa atm 0.2-0.6 m/aastas; mere atm 0.6-1.1; linna atm 0.9-2.2; magevees -10, merevees - 50; maapinnas - 1-50. Arvestada tuleb: a)ühendada tuleks terasega nii et ei oleks otsest kokkupuudet, kasutada plastikut; b)tuleb kasutada sulamitest vahetükke, et viia potensiaalide vahe sulamite ja vase ning sulamite ja terase vahel miinimumini; c)vasest asjadelt ei tohi vesi (vesilahused) voolata AL, Zn ja teraest konstruktsioonidele; d)vasktorudele, milles liiguvad vedelikud, on iseloomulik ja sagedane auguline korrosioon; e)korrosiooni võivad kiirendada sisepinged ja suured kristallid f) elektriühendused Cu ja Al vahel tuleb täielikult isoleerida g) elektrolüüt ei tohiks liikuda cu torudest terastorudesse (vastupidi võib). Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid
segu. (joonis) 45) Vase korrosiooni sead vask os suht vastupidav korrosioonile (atmos., pinnases ja looduslikes vetes) Atmos-s kattub Cu musta oksiidikihiga. Paari aasta jooksul reag. aluselisteks sooladeks, mis on rohelised. Arvestada tuleb: a)ühendada tuleks terasega nii et ei oleks otsest kokkupuudet, kasutada plastikut; b)tuleb kasutada sulamitest vahetükke, et viia potensiaalide vahe sulamite ja vase ning sulamite ja terase vahel miinimumini; c)vasest asjadelt ei tohi vesi (vesilahused) voolata AL, Zn ja teraest konstruktsioonidele; d)vasktorudele, milles liiguvad vedelikud, on iseloomulik ja sagedane auguline korrosioon; e)korrosiooni võivad kiirendada sisepinged ja suured kristallid. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks.
Samas on Baudrillard kriitiline sellise ,,tegelikult eksisteeriva" postmodernismi suhtes, erinevalt Jamesonist. Märkide tähendus devalveerub, märgid ei tähendagi suurt midagi enam. Haug (1986, 1987) arvab, et kui Baurdillard eristab kolme väästust: vahetus, kasutus ja märgiline, siis tegelikult peaks kolmanda asendama lubadusväärtusega. Välimus tähendabki lubadust. Visuaalsed-sensoorsed omadused peavad meid uskuma panema, et sellega on hea tööd teha vms. See tähendab, et asjadelt liigub rõhk inimest eendi ettekujutusele, fantaasiale, ootusele lubaduse täitumisest. See aga tähendab, et on võimatu vahet teha, mil hetkel on märgid tõelised ja mil hetkel ainult lubadused. Lefebre, Baudrillard - meil on igav. Me vaatame igapäevast etendust, mis meie silme all lahti rullub, ilma et me peaksime sekum, olema aktiivsed. Kõigel on kadunud side meie 11 reaalsusega. Revolutsioon - palun väga, mine osta endale nahktagi ja sõida Pariisi. Täielik asjastumine
annaabi.ee 
