Tallinna Polütehnikum Referaat Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus Õpilane: Saamuel Pedosk Õpetaja: Taavi Toppi Tallinn 2012 Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll. Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all. Oli tekkinud Austria-Ungari kuningriik. Austria keiser oli samal ajal Ungari kuningaks. Krunt tähendas poistele Ungari kuningriiki. Poisid võitlesid kaudses tähenduses oma kodumaa vabaduse eest. Kui lõpuks hakatakse krundile ehitama, siis see tähendab, et Un...
..........lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz,
6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8. Arvuti võrgukaart e võrguliidese kontroller e LAN adapter arvuti riistvara komponent, mis ühendab arvuti arvutivõrguga . Uuematel arvutitel on võrguliides ehitatud emaplaadile. Korpuses olevad osad Toiteplokk annab arvuti osadele töötamiseks vajaliku elektrivoolu. Kuna arvutid töötades soojenevad, siis on vaja neid jahutada. Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed.
Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud, koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline. 5. IBM algus Aastal 1896 asutati firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas
Nimetav Kes? Mis? Ratas Rattasse Seestütlev Saav Kellena? Millena? Ratata Kaasaütlev 2. Kirjuta sõna järele kääne (vajadusel küsimus) ja number Pliiatsi Omastav (mille) Ainsus Pliiatsid Nimetav (mis) Mitmus Kassiks Koerani Lakke Põrandast Raamatusse Rotis Hiire Arvutitel Lugejalt Sõpradeni Õpetajatena Direktoritega Usteta Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile Eesti keele vihik
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
“ 6)Seleta mõisted: live-elektroonika; elektroakustiline muusika; sämplimine; MIDI. Live-elektroonika; Live-elektroonika on muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Elektroakustiline muusika; MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982 määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad valgustusseadmed teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroonida. Eelduseks on, et seadmed toetavad MIDI standardit ja nende vahel on MIDI-ühendus (standardne MIDI-kaabel või näiteks USB- MIDI kasutajaliides) või WIDI-ühendus ("traadita" MIDI ehk Wireless MIDI). MIDIks nimetatakse ka kaabli või WIDI kaudu edastatavat MIDI teavet. MIDI standard ei edasta heli- või näiteks valgussignaali,
6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8. Arvuti võrgukaart e võrguliidese kontroller e LAN adapter arvuti riistvara komponent, mis ühendab arvuti arvutivõrguga . Uuematel arvutitel on võrguliides ehitatud emaplaadile. Korpuses olevad osad Toiteplokk annab arvuti osadele töötamiseks vajaliku elektrivoolu. Kuna arvutid töötades soojenevad, siis on vaja neid jahutada. Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed.
sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks tehta, kuna neil pole vaja sellist võimsust, et ehitatud operatsioonisüsteeme. sellist protsessorit vaja läheks. edasiarendatud varukoopia tegemise Tavakasutaja arvutis pole vaja koguaeg teha võimalused, et teostada regulaarset ja varukoopiaid kuna viiruse ja varguse risk sagedast varukoopiate tegemist olulise pole nii suur kui Server arvutitel. tähtsusega andmetest. Erinevused
põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas Microsofti veebilehitseja on operatsioonisüsteemi osa või rakendustarkvarana eraldatav osa. Sarnaselt operatsioonisüsteemi terminile on ka kerneli kohustused ebamäärased. Vaieldakse näiteks selle üle, kas kernel peaks hõlmama failisüsteemi. Erinevad leerid ongi loonud mikrokernelid, monoliitkernelid jne. Operatsioonisüsteeme kasutatakse enamusel, aga mitte kõigil arvutitel. Kõige lihtsamad arvutid ja paljud esimestest arvutitest ei kasutanud operatsioonisüsteemi. Selle asemel tegeleb programm minimaalse riistvaraga ise. Kommertsiaalseid operatsioonisüsteeme võib leida praktiliselt igast arvutiks nimetatavast seadmest personaalarvutitest serveriteni, lisaks ka portatiivsetest seadmetest pihuarvutid (PDA) ja mobiiltelefonid. Teenused Protsessidehaldus Iga toiming arvutis, olgu see taustateenus või rakendustarkvara, jooksutatakse protsessina.
põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas Microsofti veebilehitseja on operatsioonisüsteemi osa või rakendustarkvarana eraldatav osa. Sarnaselt operatsioonisüsteemi terminile on ka kerneli kohustused ebamäärased. Vaieldakse näiteks selle üle, kas kernel peaks hõlmama failisüsteemi. Erinevad leerid ongi loonud mikrokernelid, monoliitkernelid jne. Operatsioonisüsteeme kasutatakse enamusel, aga mitte kõigil arvutitel. Kõige lihtsamad arvutid ja paljud esimestest arvutitest ei kasutanud operatsioonisüsteemi. Selle asemel tegeleb programm minimaalse riistvaraga ise. Kommertsiaalseid operatsioonisüsteeme võib leida praktiliselt igast arvutiks nimetatavast seadmest personaalarvutitest serveriteni, lisaks ka portatiivsetest seadmetest pihuarvutid (PDA) ja mobiiltelefonid. Teenused Protsessidehaldus Iga toiming arvutis, olgu see taustateenus või rakendustarkvara, jooksutatakse protsessina.
ESATA See on välisekõvaketta liides, millel on suur andmete edastuskiirus. Kasutatakse nii Laua kui ka sülearvutites. SERIAL PORT Jadavärat ehk jadaport (ka jadaliides) on arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. Erinevalt rööpväratist saadetakse andmeid sisse ja välja ühe biti kaupa. Kuigi ka teised liidesed, nt. USB ja FireWire saadavad andmeid jadas, eristab jadaväratit neist ühilduvus RS-232 standardiga.Paljudel tänapäeva arvutitel pole jadaväratit, sest tavakasutajal ei ole seda enamasti vaja. PARALLEL PORT paralleelport, rööpport Välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. Läbi paralleelpordi liiguvad andmebitid paralleelselt, st. iga biti jaoks on oma juhe. Olenevalt tüübist võib paralleelpordi pistikul olla 8 või 16 jalga andmebittide jaoks ning paar-kolm jalga juhtsignaalide ja maanduse jaoks. Kasutatakse lauaarvutites.
2 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl
3 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks ikt.khk.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl
Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline. 2 Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud
Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks
Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine 6 Esimene generatsioon(1945-1955) Esimestel arvutitel ei olnud operatsioonisüsteeme. Need töötasid valdavalt elektronlampidel, olid ebatöökindlad ja hiigelsuured. Programmid laeti käskhaaval arvutisse kas perfokaarte või arvuti esiseinal asuvaid lüliteid kasutades. Seejärel seati paika programmi aadressiruumi algus ja lülitati programm nupust käima. Programmi tööd sai jälgida paneelil põlevate lampide abil. Vigade ilmnemisel võis programmi töö katkestada,
Ettevõtted kasutavad arvuteid kirjade kirjutamiseks, informatsiooni töötlemiseks ja raamatupidamiseks. Kunstnikud kasutavad arvuteid igasuguste asjade loomiseks,alates plakatitest ja ajakirjadest ja lõpetades röstrite ja mobiiltelefonide kujundamisega. Arvutikiibid Iga arvuti südameks on väike mikrokiip ehk mikroprotsessor. See on tilluke ränilaast,millel on äärmiselt keeruline vooluring. Mikroskeem töötleb informatsiooni,mida programm talle saadab. Arvutitel on ka mälukiibid,mis tallatavad informatsiooni. Mikrokiip on tilluke,aga sisaldab tuhandeid elektroonikadetaile. Personaalarvuti osad: skanner,kõlar,kuvar,väline kõvaketas,printer,juhthoob,protsessor,CD- seade,klaviatuur,disketiseade,hiir. Internet Internet on tohutu suur arvutivõrk,mis aitab kogu maailma inimestel jagada ja saada informatsiooni.Internet ühendab paljusid väikeseid arvutivõrke.
Veebikaamera R S V Videopildi sisestamine Mikrofon R S V Heli sisend Modem R S V Arvutivõrgu sisend Võrgukaart R S S Võimaldab arvutitel suhelda kasutades arvutivõrku Plotter R V V Püsikoopiate loomiseks 01.02.2010 AUT09 3. Vastata järgmistele küsimustele 1. Mis on selle arvuti operatsioonisüsteem, mille taga praegu istute? Kuidas teha kindlaks, mis operatsioonisüsteemiga on tegu
aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte
aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte
Infotehnoloogiast Infotehnoloogia on informatsiooni talletamine, töötlemine ja levitamine peamiselt arvutite abil. Arvutite kasutamine praeguses maalilmas on väga levinud. Euroopas on enamustel inimestel arvuti kas tööl või siis kodus olemas. Arvatavasti on sama lugu ka teistes maailma piirkondades, kus elatustase selle vähekene kõrgem on. Arvuteid kasutatakse kodus, tööl, koolides ja veel muudeski kohtades. Arvutitel on erinevaid otstarbeid, neid saab kasutada vaba aja veetmiseks, töötamiseks, õppimiseks ja erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu. On ka kolmas liik arvuteid ning need on pihuarvutid, mis sobivad inimestele, kellel on vaja palju suhelda ja kõigega kursis olla. Arvutid koosnevad
parandada. Paljud uued tutvused leiavad aset samuti internetis. See on täis lugematul hulgal tutvumisportaale, kuhu saavad kõik soovijad registreeruda ning endale sõpru leida. See on ka piisavalt riskantne tegevus, sest kunagi ei tea, kes teisel pool on kauni sinisilmse neiu asemel võib olla seal kurjade kavatsustega mees. Kuid kui osata end sellistest asjadest hoida ning lõksud ära tunda, võib internetitutvusest kujuneda tugev sõprusside või lausa midagi enamat. Arvutitel ja internetil, nagu kõigel muul, on ka olemas oma varjupool. Väga paljud, eriti noored, istuvad päevast päeva helendava ekraani taga ning unustavad sootuks, et maailmas eksisteerib midagi muud peale monitori ja klaviatuuri. Üha vähem käiakse väljas ning kuna põhiline suhtlus käib samuti interneti teel, on suhtlusvõime teiste inimestega reaalselt koos olles järk-järgult väiksemaks jäänud. Ja arvutisõltuvus ei ole vaid teismeliste probleem ka
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist. Ühesõnaga, tuum jäetakse alles ja kest muudetakse ära. Nüüdisühiskond põhineb suurel hulgal arvutitel. Kõik meie info liigub ju tänu arvutitele. Kui kunagi arvuti leiutati, oli see väga suur ja kattis enda alla suure pindala. Vaadates aga tänapäeva digitaal tehnikat on märgata suuri erinevusi. Need on teinud väga suure hüppe paremuse poole. Arvutid on muutunud vägagi väikesteks, mahtudes isegi taskusse. Üheks tänapäeva põhiprobleemiks on kujunenud alternatiivsete kütuste leidmine ja kasutamine. Nagu on kuulda, saab varsti maapõuest kütus otsa ja seda ei pruugi meie
alglaadimisega (reboot).
BIOS kontrollib operatiivmälu (RAM), sooritades kirjutamis/lugemistesti (read/write
test) igale mäluaadressile. Seejärel kontrollitakse PS/2- ja USB-porte, et leida klaviatuur
ja hiir. Edasi otsitakse PCI-siini. Kui see käes, kontrollib BIOS kõiki PCI-kaarte. Kui
kontrolli käigus avaldub mõni probleem, saab kasutaja sellest heli ja/või tekstina teada.
4
Kuna BIOS on nii oluline, siis moodsatel arvutitel on see salvestatud flash-tüüpi
mälukiibile ning seda saab vajadusel uuendada emaplaaditootjad lasevad sageli välja
uuendusi, mis parandavad pisivigu või lisavad uusi funktsioone.
Kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub tegutsema. On ka
võimalus siseneda BIOS-i juhtprogrammi.
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks
kuvatakse selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
etteantud andmeid. Protsessori töökiirust ehk töösagedust mõõdetakse hertsidega (Hz). Tänapäeval müügil olevad protsessorid küündivad juba 3,2 GHz. RAM-mälu (Random Access Memory) põhi- ehk muutmälu. Andmed selles mälus säilivad ainult arvuti töötamise ajal. Seal hoitakse kõiki andmeid ja ka programme, mis neid andmeid töötlevad. Mõõtühikuks on bait, üldiselt MB. Tänapäeval võiks minimaalselt olla arvutitel 128MB. RAM-mälu ühendatakse emaplaadil olevatesse mälupesadesse. ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud
vajadusele? Põhjendage vastust. Dell ja IBM on mõlemad äriklassi arvutid ja seega on nad vastupidavamad kui HP odavklassi masin. HP-l on küll võimsam protsessor ja suurem kõvaketas, aga halb koostekvaliteet. IBM ja DELL on mõlemad korralikult ja kvaliteetselt ehitatud, rõhku ei ole küll pandud võimsusele ja kõvaketta mahule, aga see-eest taluvad need arvutid rohkem kasutaja poolt tekitatud põrutusi ja kasutamise jälgi. Kuna arvutitel saab vahetada/lisada mälu, kõvaketast ja protsessorit, siis saab viia IBM-i jõudluse isegi paremaks, kui on HP oma. Kuna DELL on IBMist mitu aastat vanem arvuti, siis sellega ei saa kasutada uuemaid mälusid ja protsessoreid ning seetõttu jääb ta jõudluselt IBMist ja HPst maha. HP võib olla tavakasutajale atraktiivsema välimusega, kuna korpus on läikiv ja sisaldab ka veebikaamerat. IBM-i välimus on kõige rohkem
Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate uudistega ja seda mõnusalt oma kodus. Tänu arenenud infotehnoloogiale on tehtud inimeste elu palju lihtsamaks. Arvutitel on olemas miljoneid erinevaid programme mis täidavad erinevaid funktsioone, enam ei pea joonestama tähtsaid jooniseid käsitsi, kirjanikud ei pea kirjutama enam raamatuid sulepeaga või trükimasinaga. Piisab vaid väikesest arvutist, telefonist. Inimesed ei pea õppima pähe keerukaid valemeid vaid arvutid täidavad kõik funktsioonid meie ees. Kuid kas see on ka ohutu? Igapäevane ekraani ees olemine ei ole sugugi ohutu meie tervisele. Ere ekraan rikub silma nägemist, mida
ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: (silinder, koonus ja kera) Silindri, koonuse ja kera valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. Arvutitel on tähe väärtuse saamiseks olemas klahv ja selle valik on üldjuhul seotud n.ö. ,,teise ringi" klahvide valikuga ja olenevalt arvutitüübist tuleb ekraanile täht ise või selle väärtus. NÄIDE: Mitu cm2 nahka kulub sellise jalgpalli valmistamiseks, mille läbimõõt peab olema 24 cm ja õmblusteks kulub 6% lisaks. ANTUD: d = 24 cm materjali lisakulu 6% LAHENDUS: 1) Palli valmistamiseks on vaja leida selle palli pindala valemiga S = ..............................
Muidugi oleneb töökohast, kui pakutakse müüja tööd, siis on sul vaja vähemalt keskharidust. Kui sul on gümnaasiumi hariduse ja kutsekooli keskhariduse vahel valida, siis tuleks alati valida gümnaasium. Kui sa kirjutad CV- d siis vaadatakse sind töökohal paremini kui sul on gümnaasinumis omandatud keskharidus mitte kutsekoolis. Eesti tööturul on vaja suhteliselt palju IT-tehnikuid. Mina valin oma elukutseks ka IT-tehniku, sest kogu tulevik põhineb varsti ainult arvutitel ja IT-d on vaja igapäevaelus. Samuti kui sa töötad ühe töökoha peal, siis sa saad alati elukestvat õpet, sest pidevalt õpida sa midagi juurde. Mida rohkem õpid, seda targemaks saad ja oskad paremini oma tööd teha. Algul pead sa oma karjääri planeerima, et kelleks saada, mida teha selle elukutsega jne. Alguses otsustad, et kelleks sa tahad saada ja siis mõtled, et kas sellele elukutsele on Eesti tööturul nõudlust või ei ole. Alati on võimalus minna ka välismaale tööle
2,4Ghz. Edastuskiirus on 11Mbit/s või ka 22 ja 54Mbit/s. Wi-Fi 2 Wi-Fi maksimum edastuskaugus kohtvõrgus on umbes 100 meetrit. Ühendus on sellisel juhul piiratud kiirusega ja seda saab kasutada väga lühikese maa tagant. Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse ka teisi kirjapilte (Wi-fi, WiFi, Wifi, wifi) IEEE 802.11b Lepiti kokku juba 1999. aastal.(Wireless Ethernet Compatibility Alliance poolt) WiFi-standard pakub maksimaalseks ühenduskiiruseks 11 Mbit/s ning tüüpiliseks leviulatuseks 50 meetrit.
(võrgu skeem joonisel 2.) 3.2 Keelake ligipääs kahele enda poolt vabalt valitud veebiaadressile. 3.3 Lubage ligipääs keelatud aadressitele ühele “priviligeeritud” arvutile sisevõrgus. Tarvikud: vt eelmist ülesannet. Samm 1: Selle ülesande puhul seadistame ruuteri tulemüüri. Seega avame 3COM liideselt Firewall vaate. URL Filter tab’i alt sisestame kolm võtmesõna (nt delfi, neti, ttu). Nüüd on kõigil kohaliku võrgu arvutitel keelatud sellist võtmesõna sisaldavatele veebilehtedele ligipääsemine. Testime igaks juhuks. Samm 2: „Privileegidega“ arvuti määramiseks avame mõistagi PC Privileges vaate. Selekteerime PCs Access authorised services only ja teeme New reegli. Valime reegli definitsiooni vaatelt Bypass URL Filter, Web ja DNS. Kindlasti valida, et reegel kehtib Everyday 00:00 – 23:59. Samm 3: Lihtne ülesanne vajab nüüd ette näitamist.
4.2 Hlestage arvutite vrguseadistused. WAN pordis oleval arvutil Start>My Network Places>View network connections>Parem klps ikoonil>Properties> Valige loetelu viimane element (Internet Protocol...)>Properties>Use following IP address> IP: 192.168.0.<81..95> (iga arvuti jaoks on reserveeritud 1 IP aadress, mille viimane bait arvutatakse valemiga 80+arvuti nr. arvuti pealt.) Subnet mask: 255.255.255.0 Default gateway: 192.168.0.1 Preferred DNS server: 193.40.240.3 (Teistel arvutitel las jb automaatne, ruuter saab ise hakkama) 4.3 Koostage hes arvutis (PC1) ttavas Apache veebiserveris lihtne veebileht oma nimedega. Don't panic! Apache ttab vaikimisi taustal ja Apache on hlestatud kasutama kausta, mis asub desktopil. Nimeks on sellel Kodulehe kataloog. Selles kaustas on fail nimega Index. Sellel parem klps ja Edit. Rida "See on ks... muuta." kustutage ra ja kirjutage asemele oma nimed. (
ja
peavad paika jma) File>Save 4siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. VÕRGUKAART on osa arvuti riistvarast, mis võimaldab arvutitel suhelda kasutades arvutivõrku. Lisaseadmed MONITOR kuvar arvutiekraanbsbyed23bilhlhg kygyyyyby yyc c c c c c c ygc ycggycyccycygcygg yg yc cg yc ygc yg gy y yy y b c cjx hjz xghgj mm,bmiulk u9u KLAVIATUUR elektroonilise seadme või aparaadi juhtimis- või sisestusseade klahvide kogu HIIR
3. Mida kasutatakse andmekandjana ? Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. Kolmanda generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene programmeerimiskeel ? Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 2. Mis aastal valmis ,,floppy disk" seade ? Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljas generatsioon 1. Mis aastal ja millise firma poolt valmistati esimene mikroprotsessor, millist materjali kasutati mikroprotsessori tootmisel ? Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Neid toodetakse ränist 2. Mis aastal valmistas firma IBM esimese personaalarvuti(PC)? 1981 aastal valmistas
soovitame mitte kasutada sülearvutit tööstusruumides või autos. Mobiiltelefoni tuleb hoida sülearvutist vähemalt 30 cm kaugusel. Sülearvuti kasutamist lennukis tuleb alati kooskõlastada lennuki teenindava personaliga. Sülearvuti käivitamine 1. Paigutage aku omale kohale; klõps kinnitab, et aku on fikseeritud. 2. Käivitage arvuti. Kui sülearvuti käivitamine / välja lülitamine toitelüliti abil ei õnnestu (süsteemitarkvara on "kinni jooksnud"), leiate enamusel arvutitel külje pealt või põhja alt resetnupukese, mida saab vajutada pastaka või kirjaklambri otsa abil. Kui Te reset-nuppu ei leia, eemaldage korraks aku ja toitejuhe. 3. Kallutage ekraan tahapoole, kuni leiate parima nähtavuse. Reguleerige pildi heledust ja kontrastsust vastavalt valgustingimustele. NB! Kui sülearvuti töötab aku pealt võib pilt energia säästureziimi tõttu olla tumedam. Hoiatused Ärge avage sülearvuti korpust, vaid jätke see volitatud firma esindaja mureks.
tv kaart: telekanalite vaatamiseks raadi0kaart (fm-kaart): raadio kuulamiseks helikaart - ühendatakse kõlarite või kõrvaklappidega (võimaldab kuulata muusikat) võrgukaart - võimaldab ühendada arvuteid omavahel või internetiga tv/raadio kaart - tele- või raadiokanalite vaatamiseks ühenduspesad (pordid) asuvad korpuse taga, sinna kinnitatakse väliste lisaseadmete kaablid USB (Universal Serial Bus) - uuematel arvutitel kasutatakse enamike lisaseademe ühendamiseks: printer, hiir, mälu- või kiipkaardi lugeja, skanner jne... paralleelport (LPT) - kasutatakse printeri ühendamiseks järjestik e jadaport (COM; serial port) - hiire ühendamiseks VGA port - monitori ühendamiseks PS/2 - hiire või klaviatuuri ühendamiseks mänguport - võimalik ühendada erinevaid juhtpulte (juhtkang e joystick, mängupult, rool ja pedaalid)
Laialdase leviku tõttu on ka viiruste levik suurem just Windowsi puhul. Operatsioonisüsteemi valides tuleb teha esmalt kindlaks oma arvutikasutuseesmärgid. Kui arvutit kasutatakse ainult tekstitööde tegemiseks ja internetis lihtsamate toimingute tegemiseks, siis peaks valima Linuxi, mis on ka ühtlasi turvalisem kui teised. Kui aga arvutikasutuseesmärgid on laialdasemad, siis tuleks valida Windows või Mac OS. Mac OS on enamasti kaasas Apple'i arvutitel ning Apple'i tooteid ostes muud valida ei saagi. Windows on kõige levinum ning kõige rohkemate võimalustega arvuti. Kui arvutikasutusel on eesmärgiks mängimine ning eeldatakse erinevate programmide rohkust, siis tuleks kindlasti valida Windows.
Linux arenes aastatel 1990'ndatel veelgi ning võttis kasutusele suuremaid rakendusi: Interneti ülalpidamine, surfamine ning teiste serverite toetamine tõestamaks, et on valmis kasutuseks. Version 2.2 anti välja jaanuaris 1999. Aastal 2000 eelistasid paljud arvutiga tegelevad firmad ühel või teisel viisil linuxit. Järgmine suurem uuendis tuli 2001 jaanuaris 2.4 versioon. Nüüd said seda kasutada ka 64bit'istel arvutitel. Ubuntu Linuxi'l põhinev operatsiooni süsteem, mis loodi 20. Oktoober 2004. Seda sponsoreeib UK's tegelev kompanii nimega Canonical Ltd. See on selle looja, ning kompanii müüs Ubuntu süsteemi Linuxile Omanik investeeris Ubuntu loomisele 10 miljonit USA dollarit. 12. märtsil 2009 loodi vajalikud toetavad elemendid, et saaks tekkida Kolmanda partei haldus paneel. Mark Shuttleworth (sündinud 18. September
Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CDROM drive), mis asub põhiplokis. 5. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus? Protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides (GHz), vanematel arvutitel ka megahertsides (MHz). Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 13 GHz. 6. Mis erinevus on operatiivmälul ja andmekandjatel? Nimeta erinevaid andmekandjaid. Operatiivmälu Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Samas on see aga täiesti tarbetu informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks, sest pärast arvuti väljalülitamist kustub kogu operatiivmälu sisu. Diskett ja kettaseade
Pahavara hakkas olema võimalikult varjatult ning seetõttu muutus ka eemaldamine aina raskemaks. Leiutati(ja leiutatakse) üha uusi viise kuidas varjata viiruse tegevust ning kuidas hiilida mööda viirusetõrjest. Enne Internetti levisid viiused disketidega, kirjutades end nende boot sectoritele. Nii käivitus viirus igal juhul. Esimesed viirused kirjutati Apple II-le ja Macintoshile, aga hiljem oli neid rohkem IBM PC ja MS-DOS-il. Esimene uss, ei olnudki kodukasutajate arvutitel, vaid serveritel. 1988 tuli esimene uss, mis siis kasutas levimiseks täpselt samasugust viisi nagu tänapäevased. 1970ndate algusaegadel ilmus esimene ussprogramm, mille nimi oli Creeper. Ta oli Tenex tüüpi süsteemis, mis oli väga populaarne sel ajal. See oli USA sõjaväe võgus ARPANET. Mõned ütlevad, et Creeper tehti ARPANETis Bob Thomase poolt(ta oli võrgu üks investoreid), proovimaks kuidas ta tehtud uss edasi liigub. Creeper oli tüütu(kuvas ekraanile
Suureks eeliseks on teotahe ja soov ise midagi ära teha. Noorena aktiivselt tegutsemine annab suured eelised ka tulevikuks. Kogemused ja oskused, mida on võimalik nooruses koguda, tulevad tulevikus suureks kasuks. Saab tuua palju näiteid isikutest, kes on millegi poolest tuntuks saanud juba noorusaegadel. Ilmselt kõige tuntum noorgeenius lähiminevikust on olnud arvutialaste teadmiste ja ärioskuste poolest tuntud Bill Gates. Juba 13- aastaselt hakkas ta tegelema programmeerimisega arvutitel ning 20- aastaselt asutas firma nimega Microsoft. Tänu sellele firmale kogus ta hämmastava kiirusega kuulsust. Samuti osutus see ka ülimalt tulusaks äriks Bill oli aastatel 1995-2007 maailma rikkaim inimene. Kõigest sellest tulenevalt pole tänapäeval ilmselt ühtegi arvutikasutajat, kes ei teaks Microsofti firmat ja isikut nimega Bill Gates. Teiseks noorusetähe näiteks sobiks ideaalselt profikorvpalliliigas NBA leiba teeniv Allen Iverson
asjaolu, et ta ei ärritu kui mõni laps halvasti käitub. Samuti vahetatakse ka välja ka koristajad - robotkoristajateks. ostad selle imevidina endale koju ning tema teeb kogu töö sinu eest. Mina arvan ,et juba varsti tulevad need samad robotid juba Eestisse, ning vahetatakse välja koristajad,õpetajad ning ka isegi poemüüjad. ARVUTID: IT-meeste lemmikud arvutid! Tänapäeval pole just eriti arvuti moodi, näevad välja pigem nagu juudi jõulupuud. Kuid tänapäeva arvutitel pole asja ,millega lauaarvuti hakkama eisaaks , rääkimata sellega kaasnevast ülikiirest internetist. MIDA TEHAKSE VANA TEHNIKAGA? Tavaliselt viiaksegi oma vana tehnika prügimäele või siis lihtsalt müüakse maha. Või nagu mõni suurem geenius - viib need enda keldrisse ! KOKKUVÕTE: Mida toob tulevik ? Kas 500 aastapärast on tõesti tavaline nähtus 1000 aastaseks elav inimene ? Kas inimestel paigaldatakse tehisorganid ?.Mingil hetkel muutuvad ka robotid inteligetseks. mis saab edasi?
Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK. Protsess toimub umbes 10 minutit ja siis on mälupulk valmis ja saab hakata installima. USB mälupulk tuleb ühendada arvutiga. Siis arvuti sisse lülitada või teha restart ning arvuti bootida käima mälupulgalt. Sel ajal kui arvuti käivitub vajuta kiirelt F10 klahvi (osadel arvutitel võib olla ka F2, F8 või F11). Siis tuleb ette boot menüü, kust tuleb valida oma USB mälupulk. Siis tuleb ette installeerimise menüü. Valige sobiv keel ja vajutage Install. Tehke linnukesed mõlemasse kasti ja vajutage Continue. Siis kui teil on wifi ühendus, siis ta küsib parooli, sisestage see. Kui on juhtmega ühendatud, siis pole vaja sellega midagi teha. Siis valige kas te soovite installida Linuxit oma Windowsi kõrvale või teete terve kõvaketta tühjaks ja installite
Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK. Protsess toimub umbes 10 minutit ja siis on mälupulk valmis ja saab hakata installima. USB mälupulk tuleb ühendada arvutiga. Siis arvuti sisse lülitada või teha restart ning arvuti bootida käima mälupulgalt. Sel ajal kui arvuti käivitub vajuta kiirelt F10 klahvi (osadel arvutitel võib olla ka F2, F8 või F11). Siis tuleb ette boot menüü, kust tuleb valida oma USB mälupulk. Siis tuleb ette installeerimise menüü. Valige sobiv keel ja vajutage Install. Tehke linnukesed mõlemasse kasti ja vajutage Continue. Siis kui teil on wifi ühendus, siis ta küsib parooli, sisestage see. Kui on juhtmega ühendatud, siis pole vaja sellega midagi teha. Siis valige kas te soovite installida Linuxit oma Windowsi kõrvale või teete terve kõvaketta tühjaks ja installite
Linux ja Ubuntu on tasuta operatsioonisüsteemid aga Windows on tasuline.Android ja iOs on leitav tavaliselt ainult telefonidel. Järgmises punktis räägib referaat macOS tugevustest ja miinustest macOS Teine populaarne operatsioonisüsteem on macOS Apple macOS operatsioonisüsteem on esimene õnnestunud graafilise alusega operatsioonisüsteem, mis ilmus aasta varem Windows’ist. macOS operatsioonisüsteemi tugevused: ● Viirused – Mac OS’il töötavatel arvutitel peaaegu et polegi viiruseid ● Väljanägemine – tunnistagem, enamasti Mac näeb palju parem välja kui Windows ( igaühe maitse asi muidugi:)) ● Privaatsus - Apple ei kogu sinu kohta informatsiooni ja ei müü seda Nõrkused: ● Hind – Mac’i hind on kordades Windows’ist kallim ● Süsteemi suletus – töötab vaid Apple arvutites, kui sul kodus on teise tootja arvuti siis MAC’i sinna installida ei ole võimalik
d) Tööülesannete tutvustamist töötajale 18. Töö rikastamisel: a) Töötajad liiguvad süsteemselt ühelt töölt teisele b) Suurendatakse ainult töötajatele antud ülesannete arvu ilma iseseisvust suurendamata c) Suurendatakse nii töötajatele antud ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle, suurendatakse iseseisvust 19. Juhtimise kvantitatiivne käsitlus: a) Pakub praktilisi abivahendeid juhtimisotsuste tegemiseks b) Palgata arvutitel baseeruva infosüsteemide arendamise c) Rõhutab eestvedamise tähtsust edukaks juhtimiseks
konstrueeritakse päringuid andmete otsimiseks andmebaasist. SQL esialgne versioon kandis nime SEQUEL (Structured English Query Language) ja töötati välja firmas IBM (1974-75). Esimene turule jõudnud SQL versioon pärines firmalt Oracle Corporation (1979). SQL Ajalooliselt oli SQL miniarvutite ja suurarvutite andmebaasihaldurite jaoks populaarseim päringukeel. Kuna SQL toetab hajusandmebaase (andmebaase, mille erinevad osad asuvad erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu. SQL 1986.a.tunnistas ANSI SQL standardiks piiratud versiooni, mida ta 1991. a. korrastas. Korrastatud standardi nimi on SAG SQL. MYSQL Avatud lähtekoodiga andmebaasihaldur mis kasutab SQL keelt. Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda alla laadida ja oma vajadustele
Kehra Gümnaasium Gerda Põder INTERNETI KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: õp Annely Vaikre Kehra 2009 2 Internet Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. (Eesti maaülikooli tehnikainstituut) Eesti põhine statistika Veebi kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks ja seda toetab jätkuvalt Internetiühenduse omamine koduarvutites, mida saab endale lubada juba peaaegu iga kolmas pere Eestis. Tartu on aga Internetilevialalt kõige rikkam pea iga teine pere kasutab kodus veebi. (Emor) Eestis kasutavad Internetti igas vanuses elanikud, aga kõige enam on sellega kokku
annaabi.ee 
