Amplituudasend- pendli asend, kus koormis pöördub tagasi. Amplituud- amplituudasendi kaugus tasakaaluasendist. Täisvõnge- pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja samasse tagasi. Võnkeperiood- ajavahemik, mis kulub täisvõnke sooritamiseks.[tähis t, ühik sek] Sagedus- võrdub sek sooritatud võngete arvuga, tähis on f. Ühik hertz[hz],valem f=1:t. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus- mass. Mida inertsem on keha, seda suurem on mass. Massi mõõdetakse kaaludega. kangkaalud ja vedrukaalud(dünamomeeter). Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. Keha kiirus muutub, kui kehale mõjub mõni teine keha. Vastastikmõju tulemusena muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus. Kehade vastastikmõju tõttu muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikse massiga keha kiirus.
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Statistika Statistiliseks kogumiks e. valimiks nimetatakse uuritavat indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhuslikku nähtust, mille kohta tahetakse otsust langetada. Tunnus jaguneb sõnaliseks (silmavärv) ja arvuliseks (kinganumber), mis jaguneb omakorda pidevaks (võib omada igat reaalarvulist väärtust) ning diskreetseks. Statistilises reas on andmed suvalises järjekorras. Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras. Sagedustabeli esimeses reas on tunnus x, teises sagedus f. Jaotustabeli esimeses reas on tunnus x, teises suhteline sagedus W. Jaotushulknurk e. jaotuspolügoon on jaotustabelile vastav sirglõikdiagramm. Statistilise vahemiku e. klassi optimaalse arvu määrab N
vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused! Mõõtmine-füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Mõõtetulemus- Mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kaudne ja otsene mõõtmine-Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mile korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu
uuritavat objekti või nähtust mõjutatakse uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise esile Andmetöötlus- arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil Mõõtmine - mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega Mõõtühik - füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Etalon - materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks Mõõtühikute süsteem kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud SI süsteem rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI süsteemi põhiühikud - pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja
Ajavahemik näitab liikumise kestust. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v= s:t Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keha kiirus on suhteline. Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha(pendli) amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks, perioodi tähistatakse tähega T. Perioodiühik on 1 s. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f= 1:T Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastasikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures
Sellise mõiste kasutusele võtmise tingis asjaolu, et aineosakeste liikumise kiirus on seotud keha temperatuuriga. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda soojem on keha. Pikkuse mõõtmine Milleks on vaja mõõta? Esemetel (näiteks raamat) on erinevad omadused õhuke või paks, väike või suur, ilus või huvitav. Kõik need on raamatu omadused. Mõnda neist omadustest saab iseloomustada sõnadega. Matemaatikud ütlevad, et sellised omadused saab seada vastavusse arvudega. Omaduste arvuliseks väljendamiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava keha võrdlemine mõõtühikuga. Pikkuse mõõtühik on 1 meeter. Kasutatakse ka teisi SI-süsteemi mõõtühikuid (näiteks 1 kilomeeter, 1 sentimeeter, 1 millimeeter), kuid peamine on siiski meeter. Mõõtühikud ei ole loodusepoolt määratud need lepitakse kokku. Mõõtes raamatu pikkuse, saame mõõtarvu. Mõõtarvule tuleb kindlasti lisada mõõtühiku tähis, näiteks m(meeter), cm(sentimeeter) või mm(millimeeter).
suunatud jõu koosmõju on selline, nagu jõudusid polekski. Kui me ei näeks kõigest jõust pingutavaid meeskondi, võiksime arvata, et siin polegi tegemist jõududega. See näide veenab, et kehale mõjuvad võrdsed ja vastassuunalised jõud tasakaalustavad teineteist. Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, siis keha nende jõudude mõjul liikuma ei hakka. Kokkuvõte Ühe keha mõju teisele kehale võib olla erineva tugevusega ja seda saab väljendada arvuliselt. Keha mõju arvuliseks väljendamiseks on kasutusele võetud jõu mõiste. Jõud on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse dünamomeetriga. Jõuühik on 1 N. Me tutvusime raskusjõuga, hõõrdejõuga ja elastsusjõuga. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Raskusjõu tuttu kukuvad kõik vabad kehad maapinna poole. Kehtib seaduspärasus mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Hõõrdejõud mõjub omavahel kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. Hõõrdejõu tõttu muutub keha kiirus.
Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. · Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. · Võnkumine ja heli Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Helid liigitatakse infraheliks, kuuldavaks heliks ehk hääleks ja ultraheliks. Heli levib õhus,
Meetriline skaala määrab üksikute mõõtmistulemuste vahelise kauguse, kusjuures eksisteerib fikseeritud nullpunkt. Näiteks võib öelda, et kahetunnine ajavahemik on neli korda pikem pooletunnisest. Meetriliselt skaalalt võib vajaduse korral üle minna intervallskalale, rühmitades võimalikud väärtused klassidesse. Näiteks kaalukategooriad maadlusvõistlustel. Tulemuste statistilise töötlemisvõimaluste laiendamise huvides kasutatakse ka ordinaalskaala kodeerimist arvuliseks (kvantitatiivseks) tunnuseks (näiteks keskmise hinde leidmiseks). Nii saadud statistiliste tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik (ei või näiteks väita, et keskmine hinne 4,0 on kaks korda parem kui 2,0). Üldkogum ja valim Üldkogum on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja
Ajalugu 2010 Seisuse portree : Vaimulikud Sissejuhatus Keskaja alguses kujunes välja sajanditeks püsima jäänud kiriku kord. Eeldused vaimulikkonna kiireks arvuliseks suurenemiseks olid väga head, seoses uue maailmavaate väljakujunemisega. Vaimulikeks pürgivad kodanikud pidid esmalt läbima vastava kooli ja kasvatuse. Ka hiljem ei läinud nende elu kergemaks. Vaimulikud ei võinud abielluda ega lapsi saada ja nad pidid jälima väga kindlaid kiriku reegleid. Vaimulikkonna ülessanne oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Hoolimata kõigest otsisid väga paljud kirikust kindlustunnet ja tuge ning pühendasid oma elu kirikule.
βP. Seetõttu ei ole valge valguse korral pikksilmaga jälgitav üleminekupiir terav, vaid hajus ja värviline. Seejuures: mida suurem dispersioon, seda enam muutub murdumise piirnurk, ning seda laiem on värviline riba pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahel. Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele λ1 ja λ2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n λ1 - n λ2. Vesiniku spektri F-joonele (λF = 486,1 nm) ja C-joonele (λC = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet n F-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus λD = 589,3 nm on
Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti. Tiirlemisel ümber Päikese muutub telje asend Päikese suhtes. Füüsikaline suurus – Pean meeles Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on võetud kadutusele amplituud, periood ja sagedus. Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist, mõõdetuna piki trajektoori. Amplituudi mõõdetakse pikkusühikutes. Perioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamise kestust. Perioodi mõõtühik on üks sekund. Sagedus näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis. Mida suurem on
tõttu erinev murdumise piirnurk P. Seetõttu ei ole valge valguse korral pikksilmaga jälgitav üleminekupiir terav, vaid hajus ja värviline. Seejuures: mida suurem dispersioon, seda enam muutub murdumise piirnurk, ning seda laiem on värviline riba pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahel. Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele 1 ja 2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n 1 - n 2. Vesiniku spektri F-joonele (F = 486,1 nm) ja C-joonele (C = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet nF-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus D = 589,3 nm on naatriumi spektri kahe väga
Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus Inertsus on kehade omadus säilitada oma paigalseis või liikumine. Inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem on keha inertsus. Keha liigub ühtlaselt, sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või nende mõjud kompenseeruvad. Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem, kui väiksema massiga keha kiirus. Jõudu, millega üks keha mõjutab teist tähistatakse: F- Jõud
Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus Inertsus on kehade omadus säilitada oma paigalseis või liikumine. Inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem on keha inertsus. Keha liigub ühtlaselt, sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või nende mõjud kompenseeruvad. Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem, kui väiksema massiga keha kiirus. Jõudu, millega üks keha mõjutab teist tähistatakse: F- Jõud
vastupidiselt või siis vahemike kaupa. Kõige tähtsam katse juures on testida väärtusi kindel arv kordi. 20. Millise matemaatilise Tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline funktsiooni kujuline on seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt on kui me tajuelamuse ja füüsikalise saame stiimuli, siis neid stiimuleid rohkem saades, stimulatsiooni vaheline ei muutu stiimul arvuliseks kordajaks. Ehk Stiimuli seos Weberi-Fechneri jõud ei võrdu stiimul korda kogus. Näiteks kui seadusest lähtuvalt? kuuleme kaht inimest laulmas, siis me ei kuule neid Selgitage seda seost ühe kahekordselt e nende hääled ei kõla valjemalt, sest näitega. neid on kaks. kui meil on pime ruum ja inimene on seal mõnda aega istunud ja siis panna 1 lambipirn
Aeg näitab vaatluse kestust. Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=s/t kiiruse ühik on 1m/s, mõõteriist spidomeeter. Keskmisel kiirus jagame kogu teepikkuse kogu ajaga. Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada hetkeliselt. Inertsus seisneb selles, et keha püüab säilitada oma liikumise või paigalseisu. m1*v1=m2*v2 Massi mõiste on võetud kasutusele keha inertsuse arvuliseks iseloomustamiseks. Kehakaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Mida suurem on keha mass, seda rohkem aega kulub keha kiiruse muutmiseks sama jõu ja sama kiiruse muutumise korral. Massi ühik on kg, mõõdetakse kaalumisega. Liikuva keha peatamiseks peab sellele mõjuma mingi teine keha. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Valem: F=mg. Mõõteriist: dünamomeeter. Ühik: N. Kehale
Omab väärtusi vahemikus [0, 1]; mida kõrgem, seda paremini seletav tunnus sõltuva tunnuse hajuvust kirjeldab Üldjuhul eristatakse aegreas kolme komponenti: · Trend ehk arengutendents · Lühiajalised süstemaatilised võnked (sesoonsus, tsüklilisus vms) · Juhuslik komponent (hõlmab paljude juhuslike mõju avaldavate tegurite koondmõju) Aegrea komponentide arvuliseks iseloomustamiseks leitakse vastavad indeksid: üldist varieerumist iseloomustav ehk kogukõikumise indeks trendi indeks hooajalisuse ehk sesoonsuse indeks jääkkomponent Libisevaks keskmiseks nimetatakse pikemat perioodi hõlmava aegrea teatavast arvust järjestikustest elementidest leitavat suhteliselt lühema perioodi keskmist. Osaperioodide arvu, mida libisev
· Järjestustunnused mittearvulised tunnused, mille väärtused on järjestatavad (nt mittesuitsetaja, endine suitsetaja, suitsetab vähe, suitsetab palju) · Nominaalsed tunnused tunnused, mille väärtus pole järjestatav (nt sugu, elukoht, veregrupp, diagnoos) · Binaarsed - vastus jah/ei küsimusele, tähistamaks nt haiguse v riskiteguri olemasolu või puudumist. · Mittearvulisi tunnuseid on vahel otstarbekas arvuliseks kodeerida (nt 1 vastab nõrgale valule) 2. ANDMETE KIRJELDAMINE andmeid saab kirjeldada arvuliselt ja graafiliselt. · Sagedustabel kirjeldab ühte olulist valimi omadust valimi jaotust. Mittearvulised või diskreetsed tunnused. Loed kokku mitu korda mingit väärtust esineb ja esitad sagedustabelis. Saad leida väärtuste esinemise suhtelised sagedused e osakaalud (arvutatakse vastava osakaalu ja vastuste koguarvu jagatsena). Pidevad tunnused
Klient + brauser Veebilehe edastamine Veebiserver Kliendi (brauseri) veebilehele juurdepääsu skeem: brauseri aadressribale kirjutatakse saidi aadress, kuhu kasutaja soovib sattuda (näiteks http://www.eucp.com); brauser saadab aadressi spetsiaalsele arvutile, mida nimetatakse DNS-serveriks (domain name system); DNS-server teisendab aadressi arvuliseks serveri aadressiks (IP-aadress), millel asub sait (näiteks 212.147.139.162), ja tagastab selle brauserile; brauser saadab nõude sellele aadressile ja vastuseks saab kätte nõutud ressursi, peale ressursi kättesaamist kliendi ja serveri side katkeb. Intranet ja extranet 8 Veebiserver võib asuda nii internetis kui ka kohalikus võrgus. Kui veebiserver asub kohalikus
mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mille korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu. Näiteks auto kiirust saab otseselt mõõta spidomeetri abil ning leida kaudselt, arvutades selle otseselt mõõdetud teepikkuse ning sõiduaja jagatisena. Mõõtühik on füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus , mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks. Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks.
• Mõõtmine seisneb alati tundmatu suuruse võrdlemises teadaolevaga. • Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega. • Võrdlemise tulemusena saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks ehk mõõdetava suuruse arvväärtuseks. • Mõõtühik on füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks. Otsene ja kaudne mõõtmine • Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. • Kaudne on mõõtmine, mille korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu. Kokkuvõte ja Ülesanded • Mõõtmine- Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega. Lühidalt:
----------------------------------------------- Teine variant on kasutada sagedustabeli konstrueerimisel Pivot Table'i abi (lähemalt on sellest juttu järgnevas, mittearvulise tunnuse sagedustabeli tegemist käsitlevas osas). Mittearvuline tunnus Esimene variant on kodeerida tunnus arvuliseks ja analüüsida seejärel kui diskreetset arvtunnust. ----------------------------------------------- Teine variant on kasutada Pivot Table't (käsk Pivot Table Report menüüst Data). - Pivot Table kaks esimest sammu läbige nagu tavaliselt (st., andke Excelile ette uuritav andmeblokk (või nõustuge arvuti pakutuga) ja klikkige nupul Next).
elemendid oleks ekvivalentsed (x*i x*j , kui x*i ja x*j X*), kuid domineeriksid (oleks eelistatud) kõigi ülejäänud alternatiivide suhtes (x* > x iga x korral, kui x X*). 3. Selgitage alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodite olemust. · järjestamine - alternatiivide kogumi korrastamise protseduur, mille tulemuseks on alternatiivide järjestus neid järjestava subjekti eelistuste alusel. Eelistuse arvuliseks väljendajaks on selle meetodi kasutamisel alternatiivi järjekorranumber saadud järjestuses. · paariviisiline võrdlus - on alternatiivide kogumi korrastamise protseduur, mille puhul eelistussuhted tuuakse välja alternatiivide kõikvõimalike paaride suhtes. Paariviisilise võrdluse tulemused esitatakse maatriksi kujul. · vahetu hindamine - alternatiivide ruumi korrastamise protseduuri, mille käigus alternatiividele omistatakse mingis intervalliskaalas arvulised väärtused
järjestuse. Seega ei tohiks kasutada kodeeringut (1) hea; (2) halb; (3) ei oska öelda Küll aga sobiksid kodeeringud (1) hea; (2) ei oska öelda; (3) halb või (3) hea; (2) ei oska öelda; (1) halb. o Binaarse tunnuse kodeerimisel on samuti eelistatav lihtsaim võimalus, näiteks 1 ja 2 (või ka 0 ja 1, kui see on sisuliselt mõistetavam). o Nominaaltunnuseid ei ole enamasti vaja arvuliseks kodeerida, sest tavapäraste statistiliste meetoditega me neid töödelda ei saa. Sageli on aga otstarbekas asendada pikad vastusevariandid kokkuleppeliste lühenditega. Tunnuse kui juhusliku suuruse väärtusi väljendatakse kindlat tüüpi mõõteskaalal. Iga skaalatüübi korral saab rakendada omi, sellele skaalatüübile kõige sobivamaid statistilise analüüsi võtteid. Nende valik sõltub sellest, milliseid matemaatilisi teisendusi tohib ühe või teise
144. Selgitage alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodite olemust. - Eelistuste väljatoomist ilma hindamiskriteeriume formuleerimata nimetatakse subjektiivseks mõõtmiseks. Tuuakse välja alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodid: järjestamine – alternatiivide kogumi korrastamise protseduur, mille tulemuseks on alternatiivide järjestus neid järjestva subjekti eelistuste alusel, eelistuse arvuliseks väljendajaks on selle meetodi kasutamisel alternatiivi järjekorranumber saadud järjestuses; paariviisiline võrdlus – alternatiivide kogumi korrastamise protseduur, mille puhul eelistussuhed tuuakse välja alternatiivide kõikvõimalike paaride suhtes. Paariviisilise võrdluse tulemused esitatakse maatriksi kujul, mille ridade ja veergude päistes on
Kui raha ostujõud kahaneb ajas ehk kaupade hinnad tõusevad, siis on tegemist inflatsiooniga (inflation), kui aga raha ostujõud ajas kasvab ehk kaupade hinnad langevad, siis on tegu deflatsiooniga (deflation). Märkigem, et igapäevaelus on siiski peaaegu alati tegemist inflatsiooniga, deflatsiooni esineb suhteliselt harva vaid teatavat tüüpi majanduslanguse tingimustes. Vaatleme arvulist näitajat, mis võimaldab raha ostujõu muutust ajas arvesse võtta. Selliseks arvuliseks näitajaks üldnimetusena on hinnaindeks (price index) I p , mis näitab mitu protsenti moodustab vaadeldava ajahetke hinnatase mingi muu ajahetke hinnatasemest. Hinnaindeks arvutatakse alati teataval ajahetkel kehtinud hinnataseme suhtes; nimetatud ajahetke (või ajaperioodi) nimetame hinnaindeksi arvutamise baashetkeks. Oletame, et 1. jaanuar 2005 on võetud hinnaindeksi arvutamise baasiks. Kui soovime teada, milline on
annaabi.ee 
