kauplemisvõimalus.Suurimad linnad olid Rooma,Merseilles, Veneetsia, Pariis jne. Linnad.Eluolu ja kultuur Püstitati kindlustatud majad, linnad olid piiretud müüridega. Vasemad linlased pidid elama eeslinnades. Linnaelanike toit oli mitmekesine.Muudeti suhtumist abiellu. Hakati rohkem abielluma, kuna linna elu oli vabam. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildi, tsunftid kui ka terve kodanikkond üheskoos. Olid näitemängud. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Ristiusk ja kirik Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Saatan kiusas juba esimesi
põrgut), maailma häving Ragnarok(hea ja kurja kokkupõrge), jumalad Thor, Frej, Odin, inim ja loomaohvrid jumalatele.Ruunid e tähed(neil oli jõud) Pilet 7 1.Keskaegne linnaelu-maja suurus näitas jõukust, võisteldi majade ehitamises, linn ümbritsetud müüriga(kaitses vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes.Linnas arveldati peamiselt rahaga. 2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda(jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast) Pilet 8 1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused
kuulusid rikkad kaupmehed e.patriitsid.Gildid,tsunftid-ühing,mis kontrollisid tootmist,määrasid hindu,pidasid pidusööminguid.Skraa-põhikiri.Linnaõigus-senjöör määras.Senjöörist sõltumatuks saidSveits,Flandria linnad.Kaubalinnad-Veneetsia,Genua,Flandria linnad.Hansa liit-kaubalinnade liit XII saj-il,keskuseks Lübeck,kokkutulekuteks hansapäevad. 3.Linnad piiratud müüridega,vaesed eeslinnades,abielluti rohkem,prostitusioon levis,sotsiaalsed pinged,vastuolud,arveldati rohkem rahaga,pidustusi palju,vastlakarneval- silmapaistvaim üritus,järgnes paastumine,etendati näitemänge-müsteeriumid.Kirjandus-värsivormilised lühilood-fabliood,"Rebaseromaan"-prantsuse eepos
kunsti" hulka! Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 30. Milles erines keskaja talurahvakultuur aadli-ja linnakultuurist? Talurahvakultuur: * suur osa kirjaoskamatud * talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga * konservatiivsus * lepiti traditsiooniliste kohustustega, muutustsse suhtuti umbusklikult * sügavalt usklikud (paganausk), ketserlus Aadli- ja linnakultuur: * suur osa kirjaoskajad * linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal * linnaelu kirev, palju pidustusi * käsitöölised, kaupmehed, liigkasuvõtjad, pankurid * usklikud, sooviti saada Taevasse * kultuurist, teatrist, kirjandusest, meelelahutusest peeti rohkem lugu 31. Mis väärtushinnangud olid keskajal omased linnakodanikele? Selgitage mõne lausega! Õpik. 163-164 * Linlased abiellusid suhteliselt hilja, abielud sõlmiti nende endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi
2. Iseloomustage keskaegsele linnaühiskonnale omaseid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Elurütm oli kiirem ja toit mitmekesisem, elanikond oli tihedam-epideemiad, abielluti hiljem-iive oli negatiivne. Raha kasutati rohkem, kirjaoskus oli laiemalt levinud. Linna ümbritses alati müür, oli täis ehitatud.(kivimajad, kõrged, kitsad hooned) 3. Iseloomustage linlaste majanduslikku ellusuhtumist. Miks oli tarvis kehtestada luksusmäärusi? · Arveldati rohkem rahaga. Oma vara tuli kasvatada. Oma rikkuse ja mõjukuse näitamise kõige paremaks viisiks peeti toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist. Raha kasutati lõbutsemiseks. Raha oli kõige tähtsam · Luskusmäär oli suunatud liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu., et välitda liikset priiskamist ja vaesumist. Läks vastuollu ristiusuga. 4. Kust ammutas linnakirjandus motiive? Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid
kui maal · 23.2 · Vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised lühilood (fabliood); prantsuse eepos ,,Rebaseromaan" · Domineerisid ilmalikud motiivid
meessoost linnaelanike saksastumisel, kuid see leidis aset natuke hilisemal ajal. Eestlaste saksastumine jättis omakorda jälje balti-saksa kultuuri, sulandades endas eesti ja saksa kultuuri erinevaid jooni (keel, kombed jne). Kutsutud ja tulnud kaupmehed, käsitöölised pidid kauplema kohalikega, sest elutegevuseks oli vaja põllumajanduslike produkte. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni suhe, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Ümberkaudsed eestlased kolisid seetõttu linnale, kui potentsiaalsele kaubandusturule, lähemale. Algul koliti linnalähedastesse küladesse, millest moodustusid tulevase Tallinna all-linna eeslinnad. Tallinna kaubanduslikul, majanduslikul ja sõjanduslikul arenemisel tekkis vajadus püsiva tööjõu järele ja nii ilmusid
Vajalik söögi- ja joogipoolis valmistati linnapiiride sees või linnale kuuluvas linnasarases. Keskaegse Tallinna linnapiirides võis pidada koduloomi, samuti asus linna tööhoov ehk marstall linna sees. Linnasarases tegeleti põllumajandusega, puudujäävad põllumajanduslikud produktid saadi kohalikega kaubeldes. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni süsteem, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Turu tarnijaid ja müüjaid sai Tallinna raad hõlpsalt kontrollida. Linna vajalikuks ja suurimaks tuluallikaks osutusid vesiveskid, kus jahvatati vilja. Tallinna raad määras veskitele spetsiaalsed veskimaksud. Vilja jahvatades pidid kõik maksma seda maksu ja raad teenis niimoodi suuri tulusid. Vesiveskid paiknesid Härjapea jõel. Lasnamäel
ettekirjutuste järgi. Samal ajal levis linnades laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid
Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Kui põllumajanduses läheb hästi, siis tahetakse muud elu ka 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 1) Abiellu suhtumine- linnas olid perekonnasidemed nõrgemad kui külas 2) Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui külas 3) Linna oli linnamüür, külal see puudus 4) Linna elanikud olid vabad 5) Igal linnal oli linnaõigus 11.Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? Nad võtsid kasutusele arvsüsteemi, arvu null. 1154. Koostati esimene maailma kaart UUSAEG. 1. Mõisted: Humanism-maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese ühes tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast
Kaupmees viib samuti oma varad hoidlasse. Selline edasi tagasi pendeldamine. Kõik need tehingud pandi kirja sellele „kviitungile“ (dokumendile). Põhimõtteliselt on see esimene väärtpaber - nimeline veksel. Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel. Selline edasi tagasi käimine ei ole mõttekas. Järgmiseks arenguks on see, et kaupmees hakkab sinna veksli peale kirjutama, et kes, mida ja kui palju ostis. Arveldati ainult nende vekslitega. Polnud enam nii palju seal hoidlas vaja käia. Enam raha ei liigutatud. Mõne aja möödudes leitakse, et ka see ei ole hea lahendus. Järgmiseks: hoiustajale väljastatakse hoiustatud summale mitu väiksema väärtusega vekslit, millele nime ei kirjutata. Hoiustaja hoiustas 100 raha, ei saanud enam ühte vekslit vaid nt 10 kümnelist (ilma nimeta!). Niimoodi oli tekkinud teine väärtpaberi liik – esitaja veksel (kes esitas selle, sellel olid kõik õigused)
elas vaesem osa rahvast. Eeslinnad olid üldjuhul kaitseta. Elu-Olu linnades: Söök oli suhteliselt mitmekesine, kuid levisid ka erinevad taudid. Iive oli suhteliselt negatiivne, kuna linnades abielluti hilja. Linlaste abielu ei olnud enam selline, nagu vanasti, vanemate ettekirjutamisel, vaid abiellutu juba tunnete alusel. Linnades levis laialdaselt ka prostitutsioon. Linlaste elu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Linnades arveldati rohkem rahaga. Linnaelu oli kirev oma pidustuste poolest. Kirjanduses oli tuntud ,,Rebaseromaan". *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused: · ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis · vaimulikud olis eelisseisuses · katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks · indulgentside müümine · Kõik paavstis täiendasid jumala sõna Henry VIII: Ta oli Martin Lutheri õpetuse vastu. Ta oli oma eluajal 6 naist. Ta sattus
Lihtinimesed said rohkem valida ka, kellegad nad tahavad abielluda. · Prositutsiooni levis linnades laialdaselt ning järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimud sellesse leplikumalt suhtuma. Linlaste ellusuhtumine Linnaelu juurde kuulusid tempokas elu ja sotsiaalsed pinged ning vastuolud. Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa ka linnarahva väljaastumisi. Linnades arveldati tunduvalt rohkem rahaga. Hinnati väga kõrgelt rikkust. Oma rikkuse ja kujutamise näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul
ettekirjutuse järgi. · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. · Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. · Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriisi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. · Samal ajal tõi vaesus aeg-ajalt kaasa lihtrahva asumist maale. · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. · Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud · Müsteeriumidest kõige vanem ja pikka aega levinuim ''Aadama mäng'' kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist.
annaabi.ee 
