Sefiirist loss Ketlin Priilinn Selles raamatus tutvume reaalsusega, millised on inimesed. Ma mõtlen seda sellega, et see pole tavaline raamat, vaid see on üks mu lemmikuid rammatuid TEGELASED: INGA-KERSTIN- 16-17 aastane tüdruk. Väga tore ja arusaaja inimene. Ta läheb uude kooli. Hakkab käima 10. klassis. Loodab leida oma klassist oma armastust aga seda ta sealt kindlasti ei leidnud. Lõpuks armus ja oma ajaloo õpetajasse ja raamatu lõpus oli öeldud et tal oli normees nimega Kristjan. JAKOB- 16 aastane tagasihoidlik blondi peaga poiss. Varjab oma suur saladust, et ta tegelikkuses gei on sellest saavad teada ka teised ja ta on siis ka kiusamisohver DARJA JA ANDREAS- Nad olid parimad sõbrad said geipaaris tuttavaks
Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus
ta eksib, ning ta tunnistab seda ja parandab end. Õpetajal võib olla vahel halbu päevi, ka temal on perekond ja elu väljaspool kooli. Õpilased peaksid aru saama ja nägema oma õpetajaid ka nendel hetkedel, kus päike ei paista ja taevas on must. Ainult nii on võimalik õppida mõistma, kui on antud võimalus inimeste nõrkustega silmitsi seista. Samamoodi peab andekas juht ja õpetaja aru saama oma õpilastest ja nende vajadustest. Õpetaja peab olema hea kuulaja ja arusaaja. Õpetajad ei ole üldiselt nooruslikud ja naljatlevad. Isegi mitte kõige nooremad õpetajad ei mõista pubekaea mõttelaade ja nende nalju. Aga minu õpetaja Kristi tegi seda. Ta lõi mind oma toreduse ja huumorisoonega pahviks. Temaga võis rääkida kui sõbraga, temalt võis alati küsida, kui midagi vaja oli või kui millestki aru ei saanud. Mõningad õpetajad loovad klassis hirmuõhkkonna ja neilt ei julge keegi midagi küsida, kuigi nad oskavad asju seletada
Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid tüdrukule kibedad pisarad silma. Ta tõusis püsti ning jooksis koolimajast parki
Mõlemad olid unistajad ja otsekohesed. Isegi kui Toomas lahkus Mareti majast, jäid alles neile nende unistused lossist, madrusest ja pärlitest. Missugune naine on Nipernaadi abikaasa Inriid, et säärast meest juba aastakümneid talub? Inriid oli naine, kes oli sellega harjunud, et tema mees on suviti ära ja talve hakul peab ta Toomase leidma. Tema välimus oli väga välja peetud ja ta nägi kaunis välja. Ta oli naine, kes saab oma eluga ka ise hakkama, eneseteadlik ja arusaaja. Inriid teadis, et mehel on vaja ispiratsiooni ja ta ammutas seda suvistest retkedest. Ta oli uhke oma mehe üle, isegi siis kui ta leidis ta teise naise majast. 2003. aastal etendati "Nipernaadit" nii Vanemuise kui Ugala suvelavastusena. Vanemuise lavastusest on pärit järgmised laulusõnad. Kas sinu arvates iseloomustavad need Nipernaadit õigesti? Kas selliseid inimesi on palju või on nad pigem erandid?
ükskõik mis riigis asuva inimesega. Kuid kõige heaga kaasneb ka kübeke halba ja vahel tunneme rohkem just seda negatiivsemat poolt- anonüümsed netikommentaatorid. Neil ei jää kunagi ütlemata see, mis mõlgub meelel. Selmet öelda ausalt, et olen näiteks Mati ja arvan sellest asjast just nii, puudub neil ausus või südametunnistus. Vähendades ohtu, et keegi neid ära tunneks, näeme, et paljude kommentaatorite nimedeks on näiteks ,,lammas" või ,,asjast arusaaja" või midagi muud kohatumat, mida tavainimene ei julgeks lausudagi ilma häbi tundmata. Tekib mõte, kas tõesti võime virtuaalmaailmas kirjutada kõike, mida ,,sülg suhu toob". Nagu on reaalses maailmas, nii peaks ka internetis olema teatud kombed ja seadused, mida kommenteerijad peaks järgima ja austama. Peame tunnistama, et on ka olukordi, kus just interneti olemasolu aitab leida mõttekaaslasi, kellega on tore jagada oma vaimustust ja infot näiteks spordi, teatri või
Kui Romeo peab Veronast lahkuma, siis ütleb, et ei saa, sest tema maailm on seal. See tähendab, et ta pidas Juliat oma maailmaks ehk siis armastas teda tõeliselt. Julia on saamas 14, õrnahingeline, truu. Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele. Tema armastus on siiras ja vankumatu, ta jääb lõpuni Romeo poolele. Oluline roll on Julia ammel. Ta on Julia ja Romoega ühes mestis, et siis selline arusaaja ja Juliale väga ustav. Samas on ta ka natukene tühja-tähja lobiseja enne, kui jõuab asjani. Julia emagi palub ammel suu pidada, sest too lobiseb liiga palju. Vend Lorenzo on siis mees, kes paneb Julia ja Romeo paari. Kui Romeot ei saadeta surma, vaid pagendusse, siis püüab Lorenzo talle näidata, milline imeline võimalus see on. Ta on mõneti selline mõistuse hääl. Ja samas püüab ta kogu hingest noori aidata. Tuleb ju tema ideele, kuidas noored võiksid taas kokku saada. 5
unistused läbi oma laste. Tihtipeale suunatakse lapsed sellistele õppesuundadele, millest lapsed ise pole huvitatudki ning spordialadele, millest lapsevanem ise on kunagi võib-olla unistanud, kuid pole saanud sellega ise tegeleda. Selline vanematepoolne suhtumine on liiga egoistlik laste suhtes. Lapsed peavad saama ise otsustada, millega nad tahavad tegeleda. Korraliku töökoha, kus on head töötingimused, hea palk ja arusaaja ülemus, leidmine on raske. Algul proovitakse oma kodumaal mitmetes erinevates kohtades edu saavutada, kuid kui see tulu ei too, minnakse õnne otsima välismaale. Vanemad ei ole nõus laskma oma lapsi võõrale maale ja võõraste inimestega koos töötama, kuna nad kardavad oma laste turvalisuse pärast. Kui lapsed on juba nii suureks saanud, et hakkavad juba tööl käima on neil ka rohkem arenenum enesekaitsevõime. Seetõttu peaksid vanemad mõistma, et nende väiksed lapsed
Üks suurem kork on eesotsas see kannab allalangevat õnge, aga teised väiksemad tagapool kannavad nööri, et see mitte sügavale vette ei vajuks. Õng ujub kaugele, järvele, ja kui nöör sügavale vajub, siis on raske äkilist lööki anda, kui kala võtab. Jääb löök hiljaks, rabeleb kala lahti ja läheb minema." Minu lapsepõlve kodud, ,,Sammi" Oli mul hea karjasõber, meie vahva koer Sammi, tugev, must-valget kirja, tark ja arusaaja. Olime mõlemad koos kasvanud, mõistsime teineteist ülihästi. Oli tarvis talle vaid öelda, et teed seda või seda, ja kohe oli ta valmis. Hulkusime temaga mööda metsi ja sookääre, ajasime jäneseid ja oravaid ning materdasime rästikuid, milliseid jõledaid loomi oli seal söökäärudes, jah, isegi väljas põllul, kohutavalt palju. ]...[ Tarvitses Sammile ainult öelda" Sammi, - orav, orav!"
Kuningas ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele suutis ta saata enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele, et Laertes Hamleti läbi oma käte mõrvaks ja kuninga käed jäävad tänu sellele puhtaks. Kuningas: " Nüüd peab su aru õigeks mõistma mind ja süda oma sõbraks vastu võtma, sest kuulisid arusaaja kõrvaga, et see, kes sinu ülla isa tappis, on varitsenud ka mind." Laertes: "Nii paistab küll; kuid miks ei nuhelnud te siis nii raskeid, nii surmaväärseid kuritegusid, kui selleks teie endi julgeolek, te aujärg, teie tarkus ning kõik muu teid ergutasid?" Kuningas: "Oo, kaks põhjust oli, mis sinu meelest võivad olla väetid, kuid minu jaoks on kanged. Kuninganna, ta ema elab tema pilkudes, ja mina ise- olgu see mu voorus või häda- oma naise küljes
hoolib oma töötajatest, on korraldanud palju üritusi nt. jõulupidusi, suvepäevi ning loonud töötamiseks hea keskkonna. Üks töötaja kirjeldas juhatajat kui täpset, konkreetset inimest, kes peab oma sõna, kellel on palju uusi mõtteid ja ideid, mida ta on terve organisatsiooni toimimise ajal rakendanud, et saavutada paremaid tulemusi. Lisaks sellele kirjeldati teda kui ilma liigsete emotsioonideta ja arusaaja suhtumisega. Kaks väiksema tööstaaziga intervjueeritavat olid juhi kirjeldamisel napisõnalised. Üks väitis, et tegemist on autoriteediga, teine lisas, et tegu on isegi mingil määral autoritaarse juhiga kuid samas ka avatud suhtlejaga. 3.3 Kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet Peegeldab suhtumisi näiteks koosolekutesse, korraldusse ja teistesse tähtsatesse kommunikatsiooni kanalitesse. Küsimused: 1. Milline on teie organisatsiooni kõige efektiivsem suhtluskanal?
Kui ma pean inimesega rääkima keda ma pole kunagi kohanud siis tekiks mul nagu mingi blokk ette, selline tunne on nagu osad sõnad jääksid kurku kinni, samas lähen ma näost punaseks nagu vähk. Tegelikult ma ei karda teistega suhelda ja olen seda endale öelnud aga kui on selline äkiline olukord siis ma ei saa aru mis minuga juhtub lihtsalt käib üks klõks ja kõik on vussis. Selle referaadi tegemise käigus sain ma palju rohkem informatsiooni kuidas olla hea kuulaja ja arusaaja. Ma olen välja toonud erinevaid kuulamise viise, lisaks kuulamise tõkkeid, mis võivad takistada ja selle käigus leidsin ka selliseid, mis mind isiklikult puudutavad. Üheks oli vahelesegamine, vähemalt mulle jäi see kohe meelde, sest ma justkui olen selline inimene, et kui mulle midagi pähe torgatab siis pean selle kohe ka välja ütlema. Oma referaati tehes sain ma rohkel teada kuidas kuulamisoskust paremaks muuta treeningute abil, lisaks lisasin
Tema tunnid olid kõige naljakamad, kus ta sõnu valimata õpilasi kõiksuguste viisakate ja ebaviisakate nimedega kostitas. Mingil ajal tekkis naer üle saali, kui Molotov pidi korraks oma sõimamise katkestama ja jäi otsa vaatama talle pingsalt suhu vaatavale gruusia vürstile. Vürst istus nagu ikka arusaamatuses, mõeldes, et noh küll siis mingi põhjus on, kui nii kõva hääletooni kasutades räägitakse ja vaatas õpetajale arusaaja näoga otsa. Siis hakkas rahvas lihtsalt sellepeale naerma, millised miimid kahel näitlejal olid. Üks minu taga istuv naine küsis teise käest: Mis ta tegi? Aga nali oligi selles, et kumbki ei teinud midagi, lihtsalt vaatasid teineteist, aga seejuures olid nende näoilmed ja kogu eelnenud kisa niivõrd naljakad, et kõik naersid täiega. Nagu ka järgnenud kisa, sest Molotov fikseeris ära, et üks mägede poeg vaatab teda eriti vihase pilguga, kuid on oma stoilises rahus
sõnastuse ja vormi 3. Edastamine- mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis. Edastaja peab püüdma hoida infokanalid vabadena suhtlemisbarjääride või segamiste eest, et sõnum saaks häireteta jõuda vastuvõtjani ja äratada tema tähelepanu. 4. Vastuvõtt- kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja, kirjalikul suhtlemisel peab sõnumit sisaldav paber kohale jõudma, faksi ja arvutiside puhul peab tehnika olema korras. Dekoreerimine- on teabe muutmine arusaadavaks Heaks kiit- kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. Teabe kasutamine- on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja või infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. Seega on see samm kahepoolses
2) Kodeerimine- Mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi ( tabeli, joonise, skeemi, diagrammi jne). 3) Edastamine- Valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis (vahetu kohtumine või kaudselt) ja –vorm (suuliselt või kirjalikult). 4) Vastuvõtt- Kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja. 5) Dekodeerimine- On teabe muutmine arusaadavaks. Saatja soovib, et vastuvõtja mõistaks sõnumit samal viisil kui tema ise. 6) Heakskiit- Ehk aksepteerimine, kui vastuvõtjad on sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. Seega on heakskiit valik. 7) Teabe kasutamine- On suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8) Tagasiside- Toimub juhul, kui teabe saaja vastab
LAERTES: Hea küll. Ta surma asjaolud, veider matus - ei vappi, kilpi ega mõõka haual, ei väärilist ja sündsat talitust - see kisendab maast taevani nii valjult, et nõuab arupärimist. KUNINGAS: Just nii. Sa kuula arusaaja kõrvaga, sest see, kes sinu ülla isa tappis, on varitsend ka mind. LAERTES: Siis Hamlet? KUNINGAS: Jah. Nüüd tule kaasa, palun. Kuningas ja Laertes lahkuvad. Tuleb Horatio, tema järel Marcellus. MARCELLUS: Horatio, siin on sulle kiri kelleltki, kes olevat nimetanud end sinu sõbraks Wittenbergi päevilt. HORATIO: Kes selle tõi? MARCELLUS: Ma ei tea. Üks meremees. Marcellus lahkub.
9 4 tema hauani Süüta Laste kalmistul ja lõpuks ta kahe haigla juurde Montmorency tänavas. Ma õpetan teid lugema hieroglüüfe, millega on s Eksid, sõber Claude (lad k ) 2 Tuvi (kreeka k.). 165 kaetud neli tugevat raudset piita Saint-Gervais' ja Ferronnerie tänava hospitali väraval. Veel katsume koos veerida Saint-Côme'i, Sainte-Geneviève-des-Ardents'i, Saint-Martini, Saint-Jacques-de-la-Boucherie fassaade ...» Kuigi Tourangeau jälgis dom Claude'i arusaaja pilguga, ei mõistnud ta juba hea hulk aega teda enam sugugi. Lõpuks katkestas ta teda: «Tont võtku, kus need raamatud teil siis on?» «Siin on üks neist,» ütles ülemdiakon. Ja kongi akent avades osutas ta tohutu suurele Jumalaema kirikule, mis oma kahe torni, kivist külgede ja kogu oma päratu suure korpuse siluetiga tähistaevale joonistus, paistes kahe peaga hiiglasfinksina, kes on istet võtnud keset linna. Ülemdiakon vaatles mõnda aega
annaabi.ee 
