väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemisajal aastail 1625 1628, kuid käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat. "Kolm musketäri" on ilmunud korduvalt (esimest korda 1957) eesti keeles Tatjana Hallapi tõlkes. Romaanile on kirjutatud järjed: "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem"
1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali. Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole tegelikult absoluutselt muutunud. Endiselt teevad õpilased koerustükke, uurivad elu ja otsivad seiklusi, ehk katsetavad. Wikmani koolis olev kosmograafia õpetaja töötas ka lähedal asuvas tütarlaste koolis. Õpilastel oli juba ammu teada, et tööd on neil kahel koolil samad. Niisis vahetasidki
Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud Päevane tegevus: kohvikutes ja baarides aja veetmine Öine tegevus: klats, joomine, lõbutsemine, tants ja uimastid Eksisteerimise eemärk: elu ära elada Jake (Jacob) Töötab Pariisis kirjanikuna Vabal ajal armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid Sõda jätab armi, mille tõttu luhtub armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õige, mis vale Realistlik pealtvaataja roll Inimlik pimedusekartus, magab öölambiga Usu vastane Iseloomilik: kirg, vaprus, ausus Puudu: armastus, usk, eesmärgid, enesekindlus Leedi Brett Imeilus inglanna Emotsionaalsed armid (vastukaal Jake'le, kellel haav) Sõja ajal afäär sõduriga, keda põetas, ent too suri Väärtusetud suhted
Kõik see saab saatuslikuks ning peategelase Jake Barnes'i elus esineb palju ootamatuid keerdkäike. Armastus, kus kunagi kokku ei saada, kuid oleks võinud olla. Ka raamatu tegelaste sotsiaalelu möödub maailma erinevates kõrtsides alkoholi seltsis suhteid klaarides, muresid uputades, härjavõitlusi külastades ning nautides seda, mida elul pakkuda on. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib ja kuulab oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu tõsiselt mõjutab. Mees armastab ka leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning ühise õnne takistuseks on Jake'i impotentsus. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil on juhusuhted tema sõpradega- tuttavatega, mis on peaprobleemi koldeks. Tegevus toimus 20.sajandi alguses, peale esimest maailmasõda ning seetõttu ei puudunud
siis kõrgel kunstiallikal ei tulnud muusal häbeneda. Uus lüüra uhkelt helises: Neis vaimustatud värssides ei jätnud iial maha teda ta mõtelnud, ta tundearm ja lihtsuse autentne sarm." Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta teha ümberkorraldusi pärisorjade elus. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Jevgeni ja Vladimir olid mõlemad poeedid. Lenski oli pea 10 aastat temast noorem. Ta rääkis oma armulugusid, mida Onegin lihtsalt kuulas. Jevgeni arvates on Lenski armunud ja ei ela enam reaalses maailmas. ,,Kui andekust ja kõrgeid aateid Jevgeni hinnata ehk võis, siis kahjuks vaimseid väljavaateid ei pakkunud ükski kolkamõis. Ta naabrimehi kohtas harva: lärm oli talle vastukarva ja vestlus kodusest miljööst, liköörist, koertest, heinatööst ei sisaldanud luulet ega peol sädelenud kõrgema seltskondloku finessiga kuid mõistatuse ja tarkusega just eriti ei hiilanud
Kui see plaan aga vilja ei kanna püüavad nad kinni erakordse piimaanniga merilehma, mis aga varastatakse nende käest Aida-Oskari poolt. Nimelt jälitab Oskar vanapaari, nähes nende saaki, ning ajab vanad inimesed siis segadusse ja omavahel vaidlema, ning saab lehma endale. Mõisa kubjas Hans on rehepapi sõber, ning vaese mehe saatuseks oli armuda mõisapreilisse, kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis vara tassimise asemel talle armulugusid räägib. Nimelt on lumeks jäätunud vesi rännanud pilvedena ümber maailma, ning näinud palju imesid. Hans aga kuulab tema muinasjutulisi lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel mõisaga mingisugustki pistmist on. Rein ei käinud kirikus, ning varastas meelsamini hoopis teistelt külaelanikelt. Liina aga armastab sellele vaatamata kubjast Reinu, kes endiselt
ümber on. Tema otsusekindlus andis talle eelised oma mehe ees. Too tugev naine teadis, mis Robert Jordanist saab ja siiski ei takistanud ta tema suhet Mariaga. Seda võib nii taunida kui mõista, nii mõnigi teine oleks tema asemel noored teineteisest hoopis eemale hoidnud. Ometi on teada, et keelatud vili on magus ja takistades armastust võib samahästi sõelaga vett kanda. Pilar teadis, et eelkõige täidab Robert Jordan siiski oma kohustusi ja Maria pärast erru ta ei läheks. Õnnelikke armulugusid ei eksisteeri, seda enam veel sõjaajal. See pidigi nii olema, kõik oligi määratud minema nii nagu see läks. Robert Jordan pidi surema, see oli saatus. Pilaril poleks olnud õigust talt ära võtta ainust võimalust tõeliseks armastuseks, seega ta ei teinudki seda, kuigi alguses tundus võõrastav tema käitumine Robert Jordaniga, keda ta päriselt ei tundnudki. Ta teadis küll rohkem kui teised, ka seda et toda noormeest võib
nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu suuresti mõjutab. Mees armastab leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i haav. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil on juhusuhted tema sõpradega. Jake'i üks eesmärke on mõista, kuidas toime tulla kaasaegses maailmas : kuidas käituda,
inimene. Neil ei olnud tahtmist luua mingeid fantastilisi kujusid. Inimlikud jumalad tegid muidugi ka taevast mõnusa perekondliku paiga. Kuid jumalaid tuli karta - olid nad ju ülivõimsad ja vihastena väga ohtlikud. Ent küllaldase ettevaatlikkuse puhul võis inimene taevalistega üsnagi talutavalt läbi saada, ta võis nende üle isegi naerda. Zeus, kes püüdis asjatult oma abikaasa eest oma armulugusid varjata oli kõigi põhiline naerualune. Hera oli komöödia põhitegelane, tüüpiline armukade abikaasa, kelle leidlikus abikaasa paljastamisel ja rivaalide karistamisel pakkus kreekalstele ohtralt nalja ja lahutas nende meelt. See ongi kreeka mütoloogia ime- humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. Hirmuäratavad salapärasused, mida kummardati kõikjal mujal , ja kohutavad vaimud , kellest kubisesid maa, õhk ja veed ,
sellised mõtted pähe tulid? Kust nad võisid tulla? Mis paneb sind mõtlema, et kõik mehed on liiderlikud? Kas haiglaselt armukade ema/isa on ainuke autoriteet maailmas? · Inimeste erinevuse rõhutamine. Võrdle oma praegust partnerit truudusetu varasema partneriga. Mõtle ka teistele tuttavatele vastassugupoole esindajatele. Kas nad kõik on truudusetud? · Asjaolude arvestamine. Mis sa arvad, kui kellelgi oli 20- aastaselt, mil ta oli noor ja vaba, palju armulugusid, kas see tähendab story'sid ka hiljem, kui on olemas kindel suhe? Kas 50-, 60- ja 70-aastased käituvad samamoodi kui 20-aastased? · Välise veetluse hindamine. Kuidas on sinu välimust hinnanud eelmised partnerid ja tuttavad? · Kas need inimesed on sulle valetanud sinu veetluse kohta? Kas füüsilisel veetlusel on olulisem roll suhte alustamisel või säilitamisel? Nõu Püüdke partnerile rääkida põhjustest, mis panevad teid
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased :
1. Alexandre Dumas „Kolm musketäri“ 2. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemisajal aastail 1625–1628, kuid käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat. Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis, kellega Dumas tutvus eelpoolmainitud teose järgi, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. Musketäridest saavad tollase kauni, vapra ja kergemeelse Prantsusmaa sümbolid, mis maalivad silme ette kangelaste tulipäise tahtekindluse, hoopleva jõu, aristokraatliku melanhoolia, galantse ja peene elegantsi kui
Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse. Jutud on väga eriilmelised. Enim tuntud on üleloomulikke nähtusi käsitlevad muinaslood, kus kannude või lampide sisse kätketud vaimud kas aitavad juttude kangelasi või hoopis ründavad neid. Siin on ka romantilisi armulugusid, loomamuinasjutte, lugusid vapratest mõõgameestest ja petistest, naljalugusid – ühesõnaga kõike, mis inimestel läbi aastasadade meelt lahutas. 7. 8. Kõik need jutud on kindlasti tihedalt seotud omavahel. Näiteks, Lugusid kuningas Jūnnani vesiirist, petisest vesiirist ja kuningas Sindibadist on ühendtaud ühes loos kalurist ja džinnist
Enamikul juhtudel eelnevad tegelikule seksile telefonikõned. Interneti kasutajaliides võimaldab ainult kirjavahetust ja peaaegu alati areneb sellest verbaalne kontakt. Lähebki lahti. Privaattubades esineb mitmesugust tegevust, kuid sageli kuulub selle hulka vähemalt veidike flirti, millele järgneb kübeseks, kus kirjeldatakse seksuaalsuhteid trükitekstis ( paljude hüüumärkidega!). Umbes 15 protsendil Interneti kasutajaist esineb küberseksi ja -armulugusid, kuid Interneti-sõltlaste puhul kerkib see arv tõeliselt kõrgele 43 protsendini! ( Greenfield, D.N., 1999. Võitlus interneti-sõltuvusega. Tõlkinud: Tallinn: ERSEN. lk102- 103) 13 Interneti porno statistika · Iga päev saadetavad pornograafilise sisuga ereklaamkirjad 2,5 miljardit · Pornograafilise sisuga ereklaamkirjad ühe kasutaja kohta 4,5 · P2P võrgu kaudu alla laetavad failid 1,5 miljardit
Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus, alates lühikeseks lõigatud mustade juuste ja värskelt raseeritud lõuaga kuni õlaka uhiuue mundrini, on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam, kellel oli abielus olles ja eriti hiljem palju üldsusele tuntud romaane (st armulugusid). Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda. Ta ei osakud kujutleda, et emasse võiks suhtuda kuidagi teisiti kui ainult suurima austuse ning kuulekusega. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise
sellele tähendust anda, aga samas kompenseerivad need ebaõnnestumist, saamatust. Müüdi ülesandeks on kohanemisfunktsioon. Jungil on libido tähenduseks vaimne, loov energia. Jungi kuulsus oli 20. sajandil Zürichil sama kuulsus mis Freudil. Teda häiris see, et teda nimetati Freudi õpilaseks, kuigi ta polnud Freudi tööle kunagi midagi kaasa aidanud. Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid. Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi. Jung valiti psühhoanalüütikute assotsiatsiooni presidendiks. Jungil on 2 suurt õpetust: · erinevusõpetus Jungi põhiterminid, mille järgi ta inimesi jagab, on ekstra (libido välja)- ja introvertsus (libido sissepoole suunatud). Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes
1772-1801. Õppis Jenas lühikest aega, õnnestus kuulata Schilleri ajaloo loengud, lõpetas 1797. aastal ülikooli. Peamiseks huvialaks geoloogia. Kirjandusteostesse jõuab elemente mäeteadusest. Algul tundis huvi Fichte filosoofia ja Pr revolutsiooni vastu. Hiljem kaldus müstitsismi - maailmavaim. Jena romantismi tekkis naist kummarduv suhtumine, mis katkes juba järgmise põlvkonnaga. Armus tütarlapse Sophie Kühn, romantismis selliseid kuulsaid armulugusid on väga palju. Siit on tekkinud ka elemente loomingusse. Kühn 1797. aastal? tuberkuloosi ja siit järgnebki Novalise lühike loomeperioodi, see jäigi lühikeseks, tema eluajal ei ilmunud väga midagi. Tieck ja Schlegel on lõpetanud ja välja andnud oma võitluskaaslatse loomingut. Selle tütarlapse surma järel sünnib 1797-1798 luulekogu "Hümnid ööle". Sellega seostub peamiselt see suund, mis räägib romantikute surmaihast
Eduard Vilde (1865-1933) Esimene professionaalne kirjanik. Esimene, kes kirjutamisega end ära elatas. Päris mõisateenijate perekonnast. 18ndal eluaastal alustas ajakirjanikuna. Rändab Euroopas. Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu. Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid. I periood nalja vilde. Kergesisulised põnevus ja naljajutud. ,,Minu esimesed triibulised" lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega. ,,Musta mantliga mees" efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat
Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus, alates lühikeseks lõigatud mustade juuste ja värskelt raseeritud lõuaga kuni õlaka uhiuue mundrini, on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam, kellel oli abielus olles ja eriti hiljem palju üldsusele tuntud romaane (st armulugusid). Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda. Ta ei osakud kujutleda, et emasse võiks suhtuda kuidagi teisiti kui ainult suurima austuse ning kuulekusega. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem 39 ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise
annaabi.ee 
