Armastuse mitmekülgsus (0)

Armastuse mitmekülgsus
Armastus on tunne, mida kõik inimesed siin maailmas suuremal või vähemal määral peaksid tunda saama. See on erakordne tunne, mis võib tihti panna asju uues valguses nägema ning see tunne aitab elu näha helgemates värvides . Armastust ei saa kuidagi defineerida üheselt, sest igal inimesel on õigus seda võtta just nii nagu talle omane. Minu arvates armastuse kõikidest liikidest on kõige tähtsamad mehe ja naise vaheline side ning perekondlik armastus.
Pole lihtne leida enda kõrvale inimest, kellega kõiki oma mõtteid ja tundeid jagada ilma, et peaksid muretsema hukkamõistmise pärast. Minu arvates on armastuse leidmine see, kui inimesed jäävadki elu lõpuni kokku ning rajavad endi ühise elu sarnaste maailmavaadete järgi. Minul on olemas elus sihid, kuhu poole püüdlen ning olen arvamusel, et ei suudaks olla koos inimesega, kes ei tea, mida elult tahta ning mida eesmärkide saavutamiseks on vaja teha. Peale sihikindluse on minu elu igapäevane osa trenn ja hindan automaatselt inimesi mingil määral nende sportliku eluviisi järgi. Arvan, et kui ise näen enda kehaga vaeva, siis seda peaks tegema ka inimene, kellega plaan ühist tulevikku luua. Seega ühised huvid ja arusaamad on ühe hea suhte aluseks. Ühes tõsisemas suhtes ei tohiks puududa ka erootilisus- romantilisus, mis paneb meid vastaspoolt üha enam hindama ja väärtustama. Taolisest suhtest on juttu ka Tammsaare “Tõe ja õiguse” kolmandas osas, kus juba teose alguses hakkab kujunema side Indreku ja Kristi vahel. Noortel mõlematel on sarnased väljavaated elus ning teose jooksul koosveedetud aja vältel sulanduvad mõlema tahtmised veelgi ühtsemateks. Mõlemad on seotud revolutsiooniga ning vabaduse poole püüeldes ei saa kumbki neist aru, kui tugev nendevaheline suhe tegelikkuses on. Usun, et kui Indrek ja Kristi oleks seda varem mõistnud, siis oleks neist paar saanud, kuid Kristi surmaga oli armastuse rong juba kahjuks lahkunud.
Meil kõigil on kusagil olemas oma perekond, keda me armastame ja kelleta on väga raske hakkama saada. Just perekond on see, kellega saame tingimusteta enda muresid ja rõõme jagada. See on miski, mis on juba saatuse poolt meile määratud ning muuta meil seda kuidagi ei õnnestu . Minu arvates üks õige perekond on selline, kus mõtlematult saad end alati südamest väljendada ning probleemide korral proovitakse üheskoos lahendusi leida. Mind on just täpselt sellise perekonnaga õnnistatud. Tean, et ei ole kunagi enda asjadega üksi ning kõikidest pisikestest kurjematest ütlemistest hoolimata tunnen end oma peres väga õnnelikuna. Alati on olemas kindlustunne ja teadmine, et keegi on sind kusagil ootamas ja soovib, et sul kõik alati hästi läheks. Tammsaare “Tõe ja õiguse” kolmandas osas ei puudunud perekondlik armastus ning koguni perekonna nimel ohverdamine . Teost lugedes tundsin Indreku ja ta ema Mari sügavat omavahelist sidet hoolimata sellest, et teose vältel enamus ajast nad olid üksteisest lahus. Kuigi nad füüsiliselt ei olnud koos, siis Indreku mõtted käisid pidevalt ema haiguse ümber ning ta otsis võimalusi ravimite hankimiseks. Ravimite leidmisel oli ta endale kohe seadnud eesmärgiks need emani toimetada. Mari halba seisu arvestades tundus ta lõpuni välja väga tugevana, kuid ridade vahelt suutsin välja lugeda tema tugevat sisemist valu ja piina, mis viis Indreku ohverdamiseni, millega nõustus ta emale topeltkoguses rohtu manustama. Selle tagajärjel ema ka suri. Arvan, et sellisele otsusele jõudmine nõuab tohutut armastust ema vastu ning enese tahtmiste tahaplaanile jätmist.
Armastuseta siin ilmas kuidagi ei saa. Võib tõesti juhtuda, et inimene ei leia enda kõrvale inimest, kellega oleks valmis kogu oma ülejäänud elu jagama , kuid see ei ole takistuseks, et tunda tõelist armastust. Kuidagi ei saa panna ritta sellise suure tunde erinevaid liike tähtsuse järjekorras, sest igasugune suur tunne meis on imetlusväärne ja väärib naeratust inimeste nägudel. Armastus ühendab enda kõik inimese head omadused.
Eliis Mets
11B