Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud:
Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma ning sademe vaest talve. Eestit mõjutab kõige rohkem Aasia maksimum 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Põhja-Euroopas sajab rohkem kui Lõunas, sest ilma mõjutab Islandi miinimum 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja- Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Eesti kliimat mõjutab Aasia maksimum 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises vöötes päikesekiirgust on kõige vähem, vähesed sademed langevad peamiselt lumena ja temperatuur on pigem miinuses. Lähisarktilises vöötmes on veidi soojem, sademed vihmana. Maa on mõlemal igikülmunud. Arktiline vööde hõlmab Venemaad ja Norrat. Lähisarktiline vööde hõlmab Islandit. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima?
1. Kuhu Robert Waltson reisis ja kuidas ta seal Victor Frankensteiniga kohtus? Miks Frankenstwein seal viibis ja mis seisundis ta oli? Robet Waltson reisis Põhjavaba avastusreisile. Ta soovis leida arktilist mereteed nendele maadele, kuhu sõitmiseks kulus muidu palju aega ja soovis lahendada ka magneti saladust. Meres triivivalt jääpangalt päästis ta inimese, kes oli seal ühe koera ja kelguga. Ta oli väga halvas seisundis.Tema käed ja jalad olid peaaegu külmunud ja tema keha oli vinsutustest väga kurnatud. 2. Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus? Teda huvitas loodusteadus
maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Kõige rohkem sajab Sotimaa läänerannikul, sest seal on parasvöötmeline mereline kliima. 7. Miks on talved Eestis soojemad, kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad, kui Siberis? Sest meile saabuvad Põhja-Atlandilt soojad õhumassid. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad peaaegu täielikult lumena, toites liustikke ja mandrijääkilpe. Lähisarktilises kliimavöötmes esinevad ka polaaröö ja päev, kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud
Kõikides jaamades on arktiline diislikütus märgistatud vastava kleebisega tankuril. AS-i Eesti Statoil mootorikütuste tarne- ja logistikajuht Toomas Meltsase sõnul on Statoili sooviks pakkuda oma klientidele parima külmakindlusega diislikütust. ,,Kuigi Eestis kehtestatud nõuete kohaselt peab talvine diislikütus olema -26°C kraadise külmakindlusega, müüb Statoil alates 21. novembrist oma jaamades vaid arktilist diislikütust, mis käitab mootorit tõrgeteta ka -32°C kraadise pakasega. Talve edenedes võib Statoili müüdava arktilise diislikütuse D* fortis külmfiltri ummistumispunkt küündida isegi -42 °C kraadini," ütles Meltsas ning täpsustas, et diislikütuse vastavussertifikaati saab vaatamiseks küsida teenindusjaama kassast. Statoili teenindusjaamades müüdav arktiline diislikütus sisaldab fortis lisaainet, mis hoiab
6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Sest eesti saab Põhja-Atlandi sooja hoovuse ja Eesti on ookeanist kaugel, aga Põhja-Ameerika on ookeanile lähedamal ja sellepärast on seal ka külmem. Eestis on suurem albedo (päikesekiirgus) kui Siberis. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises vöötmes on päikesekiirgust kõige vähem ja kiirgusrežiimi mõjutab polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine. Seal on vähe sademeid mis peaaegu täielikult langevad lumena. Lähisarktilises vöötmes on ka polaaröö ja polaarpäev kuid lumi sulab suveks ära ja sajab vihma. Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme
sademevaest talve. Suvepoolaastal asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumi ehk madalrõhualaga. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? V: Parasvöötme merelise kliimaga aladel 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui siberis? V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus. Siber asub mandrilises kliimas, kus on talved külmad ja suved soojad. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. V: Arktilisse kliimavöötmesse jõuab vähe päikest ning kiirgusereziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Srktiline vööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Lähisarktiline vööde hõlmab Islandi loodeserva ning Ida-Euroopa lauskmaa, Skandinaavia ja Koola poolsaare. Siin lumi suveks sulab ja sajab vihma. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima
omavolilise ekspeditsiooni Brasiilia ranniku lähedal kinni nabima ja hävitama. Magalhaes valis Atlandi ületamiseks tavapärasest erineva tee. · 18.oktoobril suundus laevastik hoolimata tugevast tormist avamerele. · Brasiilia rannikul asuv Sao Agostinho neem kerkis silmapiirile 29.novembril 1519 pärast 53 päeva kestnud aeglast ja tülikat Atlandi ookeani ületamist selle kõige kitsamas osas, kui arktilist piirkonda mitte arvestada. · Ekspeditsiooni algusest peale oli Magalhaes täheldanud mõne hispaanlasest kapteni allumatust. Neile ei meeldinud, et laevastikku juhib välismaalane. Taheti röövida Portugali laevu, võtta Lõuna-Ameerika pärismaalasi orjadeks. Atlandi-retke algusest peale pakitsenud vaenulikkus lahvatas 2.aprillil 1520 mässuks. Magalhaes surus mässu maha, palju oli abi ka ustavatest meremeestest. Üks mässujuht hukkus
seebi keetmisel. Hahasulgedest valmistati vatitekke , sulejopesid. 1930-ndatel veeti Novaja Zemljalt välja 1,5 t hahasulgi aastas. 100 000 tundra püüd aastas, jätkus sulgivate hangelindude ja linnumunade kogumine veel 1960. Nüüd on Arktika loodus looduskaitse all. Paljud haned ja lagled otsivad häda korral toitu mereheidisest, mustlagle võib toituda ka samblast ja samblikest, hangelind süüa vaid seemneid. Kõik 141 arktilist linnuliiki munevad vaid ühe kurna aastas , kuid nende eluiga on pikem, aga pesitsusaeg on lühenenud märgatavalt võrreldes parasvöötme lindudega. Enamikul Arktika lindudel on pojad vastkoorunult tumedad ( ännid, aulid, lumepüüd, tirgud, kurvitsad) – see aitab püüda päikesesoojust. Koorunud lagle- ja hahapered ruttavad õige pea merele, kuhu septembris jääd veel ei teki. Lindude elu Põhja-Jäämere kääneosas on seotud Golfi hoovuse ja Nordkapi hoovuse mõjudega
Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olla muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. 22) Mis on El Nino ja La Nina? El Nino on pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob kaasa rohked sademed USA lõunaosas ja Vaikse Ookeani idakaldal ning põua Austraalia ja Kagu-Aasias. La Nina on vastupidine nähtus. Toimub pinnavee erakordne jahenemine. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar-ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad
Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon. 61)Mis on El Nino ja La Nina? El Nino pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob kaasa rohked sademed USA lõunaosas ja Vaikse Ookeani idakaldal ning põua Austraalias ja Kagu-Aasias. La Nina vastupidane nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. 62)Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuse vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 63)Milline inimese tegevus soodustab üleujutuse esinemissagedust ja ulatust? 64)Millest on tingitud linna soojussaared?
põhjustada 1) õhumassis endas toimuv temp muutumine (soojusvahetus aluspinna tõttu temp muutub. See saab toimuda ainult siis, kui õhk on pikemat aega ühel kohal seisnud). 2) õhumasside ümberpaiknemisest e. advektsioonist (üks õhumass asendub teisega, õhumasside horisontaalne liikumine). Selle nähtuse tõttu on temp muutus järsem, sest õhumasside omadusi kujundavad välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilisi või ka arktilist õhku. Pilet nr. 12 Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Koostis atmosfäär on maakera ümbritsev gaasikiht. Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused. Kõige kõrgemal toimuv nähtus (1200km) on virmalised. Atmosfäär koosneb gaasidest ning põhikomponente on kolm : lämmastikku ~78%, hapnikku ~21%, argooni ~0,9%
vähendab maapinna jahtumist. Tiheda madala pilvisuse puhul öökülma pole. Kui juba ½ taevast on pilvedega kaetud siis on soojuskadu on temp muutus järsem, sest õhumasside omadusi kujundavad välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilisi väiksem. 2)Õhuniiskus – suur õhuniiskus vähendab õhukülma ohtu. 3)Tuul – advektiivse öökülma puhul jahutab maapinda. Gradiatsioonilise või ka arktilist õhku. puhul kannab tuul asemele soojemat õhku. 4)Reljeef . Intensiivsuse järgi võib öökülmi jagada 3 liiki: 1)nõrgad – kui õhutemperatuur langeb kuni -1° C’ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad – kui temperatuur langeb -4° C’ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega – üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega – 4-10 tundi, 3)lühiajalised – alla 4 tunni. Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja
ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed (lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega. Looduslikku magevee taimkonda tuleb pidada vanemaks kui ümbritsevat maismaa taimkonda. Meie järvede taimestiku algust arvestatakse10 000 a tagasi (soe allerödi periood), taimed olid esimesed sisserändajad jääserva vahetuis jälgedes, samal ajal oli maismaataimestik veel üsna arktilist laadi. Ühtlasi tuleb veesiseseid taimekooslusi lugeda ajalooliselt vanemaiks kui kaldavees kasvavaid. Viimased said sisse rännata alles hiljem kui kliima oli soojem, mitte enne boreaalset kliimaperioodi6000 a tagasi 16 17
La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu jaEcuadori rannikul. La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil,
aluspinna tõttu temperatuur muutub. Saab toimuda ainult siis, kui õhk on pikemat aega ühel kohal seisnud. Soojusvahetuses on temperatuuri muutsed aeglasemda. 2) õhumasside ümberpaiknemine (üks õhumass asendub teisega, õhumasside horisontaalne liikumine). Selle nähtusena on temp muutus järsem, sest õhumassid on kujunenud välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilist või ka arktilist õhku. Õhutemperatuuri muutuseid saab iseloomustada õhutemperatuuri ööpäevase või aastase käigu kaudu, mis sõltuvad vaadeldava koha geograafilisest laiusest, aastaajast, koha kaugusest suurematest veekogudest ja reljeefist. Temperatuuri põhitegurid on aluspinna soojusbilanss ja soojusvahetus. Talvel on temp ööpäevene amplituut suvisest väiksem, rannikul ja saartel väiksemad kui sisemaal. Pilet nr 12. Õhu koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel.
Väävlisisaldus tähistatakse kütuse margis. Klimaatiliste tingimuste ja sesoonsuse järgi jagunevad SRÜ kütused: Suvised, tähis 0,4 40 ( viimane arv näitab leektemperatuuri).Talvised, tähis 3 0,2 35 ( talvisel näitab hangumistemperatuuri). Talviseid kütuseid tehakse kahesuguse hangumistemperatuuriga: - 35° C ja - 45°C. Esimesi neist on ette nähtud kasutada parasvöötmes, teisi põhjarajoonides. Euroopas valmistatakse suvist , talvist , põhjapiirkonna , arktilist ja linna diislikütust. Soomest ja mujalt maailmast tuuakse Eestisse järgmisi kütuseid: · Suvine (väävlit 0,02%; Viskoossus 5,1mm ² /s ; tsetaaniarv 49; tihedus 820...860 kg/ m ³) · Talvine (0,05 ; 3,2; 47 ; 800...845) · Põhjapiirkonna ( 0,05 ; 3,0 ; 47 ; 800...835) · Arktiline ( 0,05 ; 2,0 ; 45, 800...820) · Linna (0,002;2,5; 49 ; 820) Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, mis on määratud eeskätt linnas sõitvates autobusside
Väävlisisaldus tähistatakse kütuse margis. Klimaatiliste tingimuste ja sesoonsuse järgi jagunevad SRÜ kütused: Suvised, tähis 0,4 40 ( viimane arv näitab leektemperatuuri).Talvised, tähis 3 0,2 35 ( talvisel näitab hangumistemperatuuri). Talviseid kütuseid tehakse kahesuguse hangumistemperatuuriga: - 35° C ja - 45°C. Esimesi neist on ette nähtud kasutada parasvöötmes, teisi põhjarajoonides. Euroopas valmistatakse suvist , talvist , põhjapiirkonna , arktilist ja linna diislikütust. Soomest ja mujalt maailmast tuuakse Eestisse järgmisi kütuseid: · Suvine (väävlit 0,02%; Viskoossus 5,1mm ² /s ; tsetaaniarv 49; tihedus 820...860 kg/ m ³) · Talvine (0,05 ; 3,2; 47 ; 800...845) · Põhjapiirkonna ( 0,05 ; 3,0 ; 47 ; 800...835) · Arktiline ( 0,05 ; 2,0 ; 45, 800...820) · Linna (0,002;2,5; 49 ; 820) Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, mis on määratud eeskätt linnas sõitvates autobusside
samas kui hea on olemine. (ibid) Jung märgib, et Aquino Thomas võtab abiks Aristotelese, kes väidab, et asi on seda valgem, mida vähem ta on mustaga segatud. Samas ei märka ta seda, et samamoodi on tõde ka vastupidine: mida vähem on asi segatud valgega, seda mustem ta on. Ning et mitte ainult valguse läbi ei tunta pimedust, vaid ka pimeduses särades saab valgus paremini ilmsiks. (JUNG 1979:51-52) Jung võrdleb privatio boni mõtteloogikat viisiga, kuidas kirjeldaksime arktilist talve. ,,Kuigi see jäätaks hetkega meie nina ja kõrvad, on tegemist siiski väikese erinevusega ekvaatoril valitsevast temperatuurist, kuivõrd füüsikalises mõttes absoluutsele nullile ei küüni ükski maapealne külm isegi mitte lähedale. ,,Samal moel: kõik asjad on vähem või rohkem ,,head", ja nii nagu külm ei ole midagi muud, kui sooja kahanemine, nii ei ole ka halb midagi muud kui hea kahanemine. (---) Just nagu me haledal moel ära külmume, kuigi temperatuur on
annaabi.ee 
