Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN
ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust samba ja piilari vahel ei ole.Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Trifoorium-empooride asemel paksu müüri sees asetsev kitsas käik mis avanes arkaadina kesklöövi Pseudotrifoorium-kui müüris käik puudus,kesklöövi seinal ainult rida ümarkaarseid nisse(nn. Petikud) Empoorid/Trifoorium võis ka puududa.Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega.Silindervõlv oli lihtsamaid võlvitüüpe kuid oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume.Ristvõlvidega sai laiemaid lööve katta.Löövid jagunesid võlvikuteks e.traveedeksm,iga sellist ruumiosa kattis ristvõlv. Vöönkaar-traveesid kiriku pikusuunas eraldavad
- palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2 - rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid Krutsifiks ristilöödud jebuse kuju Pseudotrifoorum rida ümarkaarelisi nisse e. Petikuid Trifoorum kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi Vööndkaar taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia. Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa. Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis
Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis olla ka kitsas käik (trifoorium), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks. Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Ehitusmälestised Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme
o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid o Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid! o Kaari kandsid piilarid [baasi ja kapiteelita sambad] o Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. ROMAANI BASIILIKA OSAD, TÜÜPILINE PÕHIPLAAN Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi = trifoorum. Kui müüris käiku ei olnud ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifoorumiga. Sageli võis kesklööv olla järelikult kolmekorruseline. Ehitustehniliselt oli kõige raskem ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata, oskuste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks oli ammutuntud silindervõlv. o Oli raske o Sai katta ainult kitsaid ruume
Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline
kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid aga keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel, kui sein oli väga paks, võis müüris olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Sellisel kitsal käigul on kujunenud oma nimetus nimelt trifoorium. Esineb juhtumeid ka kus läbikäik puudub, vaid seinal on ridamisi ümarkaarseid nisse nn. petikuid, sellistel juhtumitel on tegemist pseudotrifooriumiga. Seega kõige tavalisem nähtus oli see, et basiilikalise ülesehitusega hoone võis seestpoolt olla koguni kolme korruseline. Kuid sagedased on ka juhud kus empoorid või trifoorium kirikul üldse puudub.
Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid piilarid (mitte samabad, nagu antiikajal) (võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). Põhimõttelist erinevust samba ja piilari vahel pole. Sambaks tavatsetakse nim. ainult selliseid tugesid, nagu need esinesid antiikarhitektuuris (baasi ja kapiteeliga). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim. trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalseülesehitusega kiriku kesklööv olla olla seestpoolt kolmekorruseline - kõigepealt arkaadid, siis empoorid või (pseudo)trifoorium ja lõpuks valgmik ümarkaareliste akendega. Sageli võisid aga empoorid võ´i trifoorium puududa.
ehitise läänepoolses otsas. Kirikulööve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis müüris olla kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi. Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega. Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega. Aeg möödus ja suurte katsetuste käigus, lihvides läbi aja oma oskusi, jõuti võlvimise oskuseni. Laiemaid lööve kateti ristvõlvidega. Ristvõlv oli küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid
· Portaalid uksed, kunstipäraselt kujundatud sissepääsud · Pikihoone sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks; lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. ÜMARKAAR ONG 1 SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. *Kaaristu kohal võivad olla 1) empoorid külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole (võis ka puududa) 2) trifoorium paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole (võis ka puududa) 3) pseudotrifoorium rida ümarkaarelisi nisse (petikuid) *Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega *Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e
kesklöövi osas polnud. Uksed asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Romaani stiili silmapaistvamaid tunnuseid on ümarkaar. Kaari kandsid enam mitte sambad, vaid piilarid, mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne. Erilist vahet neil ei ole, aga sambal on baas ja kapiteel. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse nn petikuid, siis kui tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basiilikal olla arkaadid, empoorid või trifoorium ja valgmiks, sageli võisid empoorid või trifoorium puududa. Kõige raskemaks ülesandeks oli sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja puulaega või jäeti lagi ehitamata
Uksed (keskaja arhitektuuris nim neid portaalideks) asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). põhimõttelistelt sambal ja piilaril vahet ei ole. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüri sees käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult üks rida ümarkaarseid nisse, nn petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalse ülesehitusega kiriku kesklööv olla seestpoolt kolmekorruseline. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitisse katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata
Põiklööv oli pealöövist eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid) kaeti silindervõlviga, nende peale ehitati mõnikord teine, arkaadina kesklöövi avanev korrus (empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud
annaabi.ee 
