Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriõiguse II KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsionär, autoriõigus, pankrot, aktsionärid, ülekurss, ostuhinna, ümberkujundamine, pankrotimenetlus, exit, rikkumine, vastupidine, lõplikult, nimiväärtus, poolse, laen, emissioon, investor, põhiolemus, kasumlikkuse, eeesmärk, likvideerimise, jääva, muuhulgas, tähtaega, asendada, võlg, autoriõigusega1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile Euroopa kaanonitele vastava normistiku, mille puudumise läbi on Eesti üldine maine ilmselt oluliselt kannatanud. Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) üldine ideoloogia - ühtsed mängureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine üksteisest.
mis on andmebaasist kättesaadavad. Kanne loetakse tehtuks, kui on salvestatud keskandmebaasi serverisse. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teab või peab teadma andmete ebaõigsusest. Kannete liigid õigusliku tähenduse alusel: 1) Konstitutiivsed ehk õiguslikku tähendust omavad kanded- registrisse antud asjaolud tekivad, lõpevad või muutuvad kande tegemisest (nt asutamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, põhikirja muutmine, kapitali muutmine, tegevuse jätkamine) 2) Deklaratiivsed ehk õiguslikku tähendust mitteomavad kanded- õiguslik olukord on muutunud varem, kandel on deklaratiivne tähendus. Deklaratiivsed kanded on kõik kanded, mille osas seadus ei rõhuta, et nad on konstitutiivsed (nt juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, kohtuotsuse alusel tehtavad kanded, kanded põhitegevusala kohta). Osadel deklaratiivsetel kannetel on tähendus heausksete
Põhiküsimus millega tegeleda. Juriidilised reeglid ex post ja ex ante reeglid e kas reguleerime tagajärgi või tegevust. Kaks mudelit Mandri-Euroopa ja Common Law mudel. Euroopa s USA. Reeglite ülesehitus olnud ajalooliselt erinev USAs on ex post, euroopas pigem ex ante reeglid. Meil on palju ülereguleeritud, nt AS-i kapitali normid. Huvigrupid kellega tuleb arvestada, arvestame jur normide kohaldamiel ja tõlgendamisel. Nt AS-i huvigrupid aktsionärid, võlausaldajad, hankijad, ostjad, töötajad, juhatuse liikmed, avalikkus, ühing ise. Hierarhia huvigruppides kuidas nendega arvestada - tasakaalustatult. Esimene eeldus võlausaldajate nõuded peavad saama rahuldatud. Töötajad tööõigus, kaitse. Hierarhia ühing, aktsionärid, muud. Aktsionärid jagunevad enamus ja vähemus. Reeglina kõik otsustatakse hääletamise kaudu ühinguõiguse üks põhimõtteid. St et kellel on rohkem hääli, sellel ka rohkem võimu, paremini
võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse? o KarS § 289 (kehtetu) ametiseisundi kuritarvitamine o kui politseisse minna, siis ilmselt asja ei saa, sest politsei leiab, et äriühingu sisevaidlus, pole nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik?
võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse? o KarS § 289 (kehtetu) ametiseisundi kuritarvitamine o kui politseisse minna, siis ilmselt asja ei saa, sest politsei leiab, et äriühingu sisevaidlus, pole nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik?
Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet,
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
annaabi.ee 
