neil mitu last neil oli Parun sattus vastuollu Eesti võimudega, sest oli aktiivne Balti hertsoogiriigi rajamise pooldaja. Seetõttu mõis konfiskeeriti ja jäeti riigimõisaks. Töö koostamisel sain palju uusi teadmisi. Sain teada, kus asus Audru mõis ja milline ta oli. Kõige huvitavam töö koostamise juures minu jaoks oli saada teada kohalike inimeste mälestusi antud piirkonnast, muidugi ka lugeda lisaks arhiivimaterjale. Praeguseks on Doberani asemel juba uus kohvik, seega on Doberani väga palju kordi üles ehitatud ja maha lammutatud. Kõige huvitavam fakt töös oli see, et Doberan ehitati algselt üldse Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau ristimispidustusteks. Valgerannast kujunes esimese eesti vabariigi ajal väga populaarne suvitus ja supluskoht ka Pärnu linna rahvale. Siia sõideti nii autodega kui ka pandi tööle bussiühendus Pärnu-Valgerand. Buss
Eestisse tagasi tuli ta aastal 1917 ning 1917 - 1918 oli ta Estonia teatri dramaturg. 1890ndatel tugevnes tema loomingus teadlik püüdlus elulise tõepärasuse poole. Eesti kirjanduses on suur osa tema romaanidel "Karikas kihvti" ja "Linda aktsiad". Ühiskondlikest vastuoludest kirjutas ta romaanis "Külmale maale". (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998) Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga teme teos omaette tervik. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti "Mahtra sõjas") on Vilde loonud mitmekülgse pildi 19. sajandi keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja talurahvaliikumise õhkkonda. 1905. aasta revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis "Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde pagulasaastail valminud näidendeil
· selgitab avalikkusele Õiglase Kaubanduse põhimõtteid · propageerib jäätmete eraldikogumist ja taaskasutust ning jäätmetekke ennetust · tutvustab säästva eluviisi põhimõtteid · koolitab ettevõtteid säästvate toimimisviiside elluviimisel 3.2. Ajalugu 1988. aastal asutatud Eesti Roheline Liikumine (ERL) on jõudnud oma 20. sünnipäevani. Hetkel on käimas ERL ajaloo-uurimise projekt, mille raames vaadetakse läbi arhiivimaterjale ja tehakse intervjuusid kümnete inimestega. Mõned üritused mida ERL on korraldanud: 2007a. 11.-13. mai: Roheliste kaheksateistkümnes rattamatk ,,Kuidas elad, Matsalu?" 2005a. 28. detsember: Talgud Tabasalu looduspargis 2005a. 22. september: Autovaba päev 2005 Tallinnas ja Tartus 2004a. 26. november: Ostuvaba päev 2004 (allikas nr. 2) 7 4. Eestimaa Looduse Fond ELF on asutatud 1991
kultuuriajaloolisest veebist ,,Kreutzwaldi sajand", milles on kajastatud palju Ernst Ennoga seotud pildimaterjale, korporatsiooni ,,Vironia" veebilehekülge, milles Tarvi Teder käsitleb Ernst Enno ühiskonnaliikmelisust, samuti Stella Sägi magistritööd, kus vaadeldakse usulisi mõjusid Ernst Enno luulele ning Läänemaa muuseumi kodulehte, mis kajastab Ernst Enno tegevust koolinõunikuna tema elu teises pooles kuni surmani. Kasutasin ka arhiivimaterjale, küll ainult materjale mis kajastasid Läänemaa perioodi. Arhiivi materjale Ernst Enno kohta võib leida Riigiarhiivist ja Ajalooarhiivist. Enno tähendus eesti luule avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad. Ernst Enno oli 20. sajandi alguskümmnendite omapärasemaid luuletajaid
kasvab välja kolmest osast koosnev suurteos, epopöa eesti talurahva võitlusest. Seda triloogiat peetakse Vilde loomingu keskseks saavutuseks, mis käsitleb 1850-60. aastate talurahva liikumist. „Mahtra sõda“ ilmus 1902 aastal, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ilmus 1903 aastal ja „Prohvet Maltsvet“ 1905-1908. Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga romaan omaette tervik, neid ühendavad eelkõige kujutatav ajajärk ja põhiteema. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti „Mahtra sõjas“) on V. loonud mitmekülgse pildi 19. saj. keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja stiihiliste talurahvaliikumiste õhkkonda. Triloogia esimene osa, „Mahtra sõda“, käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus talurahvaseadus. Talupojad ootasid uuest seadusest teokoormiste vähendamist ja abiteo kaotamist. Tegelikult seadus abitegu ette ei näinudki
Laiemas plaanis oli tegemist laiapõhjalise muutusega. TA Ühiskonnateadusteseeria lõpetati ja ENSV Ajaloo Küsimusi pandi seisma. Kaks väljaannet likvideeriti üheaegselt, selle asemel Drames (võõrkeelne ajakiri). Hilisemal ajal ilmub üks väga oluline ajaloo-kultuuriajakiri Tuna (1998. aastast). Senisest suurem arhiiviallikate publitseerimine. Eestvedajaks tollane arhiivisüsteem, Riigiarhiiv. Asutatakse eraldi sari Adfontes. Avalikkuse ette tuuakse palju julgeolekuorganite arhiivimaterjale. Teisenes arhiivisüsteem, arhiivid avati, juurdepääsukeelud likvideeriti. Desovetiseerimine toimus kiiresti ja tulemuslikult. 1999. aastal ühendati kõik Eesti varasemasse riiklikku süsteemi kuuluvad ühtse Rahvusarhiivi alla. Olulisim tulemus oli süsteemi avatuks tegemine. Eesti on ainuke endine NSVL vabariik, kus ei ole säilinud enam ühtegi eriarhiivi. Lisaks hakkas Rahvusarhiiv jõuliselt tegelema teaduse ja publitseerimisega,
mõttekaaslane. ,,Teataja" juures algasid Vildel erakordselt viljakad loomeaastad. Suurtest kõrvalkohustustest hoolimata viis ta lõpule oma suured ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda" , ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet" (1902-1908), kokku 1500 lk. Ühise temaatika tõttu hakati neid hiljem nimetama triloogiaks. Sündmustikult ja tegelaskonnalt on iga teos omaette tervik. ,,Mahtra sõda" kavandades uuris kirjanik läbi hulga arhiivimaterjale, tutvus sündmuspaikadega ja küsitles veel elavaid inimesi. Pagulusaastad 1905. aastal oli Vilde sunnitud minema maapakku, sest ta osales 1905. aasta revolutsioonis sotsiaaldemokraadina. Ta elas Soomes, Saksamaal, Sveitsis, New Yorgis, kus ta koos abikaasa Lindaga toimetas eesti töölislehte ,,Uus Ilm". Ameerika elulaad aga ei sobinud Vildele ning ta tuli tagasi Euroopasse Kopenhaagenisse kuni 1917. aastani. Paguluses kirjutas ta palju poliitilisi satiire
mitmesuguseid ainevahetuse produkte, mis toimivad materjalidele kahjulikult Putukad on väga olulised arhivaalide biokahjustajad. Enamik putukaid eelistab kasutada toiduks mitmesuguseid valke sisaldavaid materjale: nahka, pärgamenti, liimaineid, villaseid ja siidist tekstiile. Paberi koostisosadest sobivad osadele putukatele toiduks tselluloos ja hemitselluloosid. Putukaid, kes vôivad arhiivimaterjale kahjustada, esineb Eestis üle 100 liigi. Arhiivides esinevad kahjurputukad vôib jagada kolme rühma: püsikahjurid, juhukahjurid ja püsikahjurite arengu soodustajad. Püsikahjurid on võimelised pidevalt elutsema arhiivihoidlates, andes mitmeid pôlvkondi. Sellesse, kôige arvukamasse rühma kuuluvad mardikad (nahanäklased, tooneseplased, teesklased, põrniklased), liblikalised (koid), soomukalised ja raamatutäid.
SAJ-20.SAJ ALGUL Balti ajaloo historiograafia 19.saj I poolel 19.sajandi algul jätkus 18.sajandi teisel poolel alguse saanud baltisaksa provintsiaalhistoriograafia, mida iseloomustas varasema kroonikakirjutamisega temaatiline ainekäsitlus, laiem ning kriitilisem allikakasutus. Siduvaks lüliks valgustusliku ja romantistliku ajalookäsitluse vahel Herderi vaimus oli Liivimaa kindral-superintendent Karl Gottlob Sonntag (1765-1827), kes oli kiriku-ja kooliajaloo uurija, kasutas rohkesti arhiivimaterjale. Taunis pärisorjust, kutsus üles kirjutama siinse talurahvaseisuse vabaduse ja heaolu ajalugu. TÜ roll. Taasavamine pani aluse baltisaksa ajaloouurimise professionaliseerumisele. Tugevnes vaimne side Saksamaaga (õppejõud) ja Venemaaga (haritlaste tellija ja teadusuuringute finantseerija). Professoreid: Friedrich Gustav Ewers- laiemas mastaabis ilmselt kuulsaim baltisaksa ajaloolane üldse; rajas Vene õigusajaloo koolkonna (Solovjov jt). Õppis Göttingenis
üleskirjutusi); 5) suulise ajaloo dokumendi (intervjuu) loomisel teadvustatakse kahe autori (intervjueerija ja intervjueeritava) olemasolu. Neil mõlemal on tõlgendusõigused, mis pannakse paika juba teksti loomise hetkel. Pärimusliku ajaloo allikate loomisel püütakse välistada kahest autorsust (absoluutselt ei ole see võimalik). Pärimusliku ajaloo uurija ei ole kuigi sageli dokumendi loomise üks osapooltest, näiteks kui ta kasutab arhiivimaterjale; 6) suulise ajaloo uurija (kes on reeglina ajaloolane), olles uuritava teksti üks loojaid, saab kohe intervjueerimise käigus kontrollida oma tõlgenduse põhjendatust / kehtivust. Pärimusliku ajaloo uurijal seda võimalust ei ole. Pärimusliku ajaloo uurija enesekontroll (tema tõlgenduse tõenäosuslik õigsus) luuakse analüüsitava loo vaatepunkti leidmisega, selle kõrvutamisega teiste vaatepunktidega ning erinevaid vaatepunkte põhjustava konteksti leidmisega
raskestiloetavaks seal asuva kujutise Keemiline: Elutegevuse käigus eraldavad mikroseened keskkonda mitmesuguseid ainevahetuse produkte, mis toimivad materjalidele kahjulikult Putukad on väga olulised arhivaalide biokahjustajad. Enamik putukaid eelistab kasutada toiduks mitmesuguseid valke sisaldavaid materjale: nahka, pärgamenti, liimaineid, villaseid ja siidist tekstiile. Paberi koostisosadest sobivad osadele putukatele toiduks tselluloos ja hemitselluloosid. Putukaid, kes vôivad arhiivimaterjale kahjustada, esineb Eestis üle 100 liigi. Arhiivides esinevad kahjurputukad vôib jagada kolme rühma: püsikahjurid, juhukahjurid ja püsikahjurite arengu soodustajad. Püsikahjurid on võimelised pidevalt elutsema arhiivihoidlates, andes mitmeid pôlvkondi. Sellesse, kôige arvukamasse rühma kuuluvad mardikad (nahanäklased, tooneseplased, teesklased, põrniklased), liblikalised (koid), soomukalised ja raamatutäid.
Keskarhiiv ja Tartu Arhiiv muudeti selle osakonnaks, ühtlasi viidi Eestist ära ka olulist arhiivimaterjali. Ka tänase päevani pole teavet selle kohta, kus need materjalid asuvad ja kas kõik on üldse alles. Midagi teadlikult sihipäraselt häbitatud ei ole, kõikidele siit ära viidud materjalidele ligi ei pääse. Eesti Vabariigi kaitseväe erinevad sõjaplaanid viidi Venemaa Riiklikusse Sõjaarhiivis tallel. Sõda tõi kaasa selle, et sõja käigus osa arhiivimaterjale hävitati, osa viidi Eestist ära sakslaste poolt, aga mitte väga palju. Oluline oli tollaste arhiivitöötajate taiplik tegutsemine - paigutasid materjalid üle Eesti. 1945. aastal loodi partei dokumentide hoidmiseks eraldi parteiarhiiv. 1948. aastal reorganiseeriti NSS Eesti Riigi Keskarhiiv Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö riilikuks keskarhiiviks (ORKA). Tartu arhiiv muudeti
metsatulekahjude tekke ja leviku ärahoidmiseks? · Kui suur on metsatulekahjude poolt põhjustatud majanduslik keskkonnakahju? 5 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 57. Metsatulekahjude ajalugu Eestis Täpseid andmeid metsatulekahjudest Eestis, on kirja pandud alates 1921. aastast. 1921.-1969. aasta metsatulekahjusid reastas hr Peeter Rõigas, kasutades arhiivimaterjale. 1940.-1948. aastate metsatulekahjudest puuduvad igasugused andmed. 1970. aastast kuni 1990. aastani koostas neil aastail kokkuvõtteid metsatulekahjudest hr Henn Alton. Temale järgnes hr Mait Tint, kes tegi seda tööd aastate 1991-1999 kohta. Alates 20. sajandi algusest on metsatulekahjude kohta andmeid kogunud hr Veljo Kütt ja alates 2001. aastast pärinevad algandmed Päästeametilt.6 ,,Nõukogude Liidu ajal aastatel 1970-1985 ei lubanud tolleaegse ENSV (Eesti Nõukogude
ümbruses olevatest ehitistest, liiklusest, insenerivõrkudest, taimestikust aga ka ehitisest põhjustatud keskkonnakahjustuste potentsiaalsest ohtlikkusest. Geotehnilise projekteerimise nõuete kindlaksmääramiseks jaotatakse ehitised kolme geotehnilisse kategooriasse. Kategooria määramine peaks toimuma võimalikult varases staadiumis, et otstarbekalt korraldada projekteerimise eeltöid ja geotehnilisi uuringuid. Ehitusgeoloogiliste tingimuste kindlaksmääramiseks peaks seejuures kasutama arhiivimaterjale, ehituskoha visuaalset vaatlust ja kohalikku kogemust. Hiljem võib kategooriat kontrollida ja vajaduse korral muuta. Ehituse erinevatel osadel võib olla erinev geotehniline kategooria ja terviku oma ei pruugi vastata üksikosade kõrgeimale. Ökonoomsema lõpplahenduse huvides võib uurimisel ja projekteerimisel kasutada kõrgema kategooria nõudeid. 26 1
ajaloolise protsessi tulemuse mõistmiseks. Maastikule omane dünaamiline arenguprotsess võib õigustada või mitte õigustada uusi plaanitavaid muudatusi maastikus. Analüüsi abil saab ka esile tuua maastikus leiduvaid kultuur-ajaloolisi väärtusi. Eesmärgiks ei ole mitte ainult muudatuste väljatoomine, vaid ka neile põhjenduste otsimine. Viimasel eesmärgil tuleb tihti lisaks kaartite kihitamisele kasutada ka tekstilisi arhiivimaterjale, intervjuusid kohalikega jmt. Kaartide kihitamisel on oluline nii kaartide mõõtkavaline ühildatus, üldistustaseme ühtsus kui ka tingmärkide sama või ligilähedane tähendus. Sellisel teel ei analüüsita konkreetset maastikku vaid kaartidelt tulenevat üldistatud maastikuinformatsiooni. Peamiselt kasutatakse seda meetodit taustainformatsioon saamiseks, kuid nt ajaloolise ehitistega tegelemisel võib metoodikal olla ka juhtroll maastikukonteksti analüüsimisel. RUUMIANALÜÜS
annaabi.ee 
