hea enesekontroll. Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega. Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. 3. Efektiivne veenmine Üks efektiivse veenmise tegur on kindlasti huumor, sest mida huvitavama ja omalaadsema suhtumise ja argumenteerimisega esitaja läheneb, seda positiivsem on kuulajaskonna vastuvõtlikkus. Küllaltki suurt rolli mängib teise veenmise juures info arusaadavus. Mida lihtsamalt edastatav teave kuulajateni kantakse, seda tõhusam on tema mõju. Oluline on ka väidete põhjendamine, täpsustamine ning loogiliste näidete ja seoste loomine. Mida konkreetsemalt asjale läheneda, seda mugavam on kuulajaskonnal vastu võtta seda
.........12 5. Argumentatsioon..............................................................................................13 Kokkuvõte .............................................................................................................15 Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16 1 Sissejuhatus Argumenteerimisega tegeleb kaks valdkonda, ühelt poolt veenmiskunst, teisalt loogika. Antud töös käsitlengi eelpool mainitud teemasid eraldi, kuna isiklikult ei näe valdkondadel suuremaid ühiseid jooni ning argumente ja argumentatsiooni, et töö lugejatel tekiks terviklikum pilt argumenteerimistest ja nii öelda taustinformatsioon. Lahkan argumenteerimist mõlemas valdkonnas suhteliselt üksikasjalikult, käsitlen ajalugu, teooriat ja näiteid. Töö koostamisel sümpatiseeris mulle just erinevate
interpretatsioonid toovad kasu seda enam, mida rohkem on kogutud teadmisi eelnevatest teadusuuringutest. On palju viise, kuidas teha kriitilist poliitlingvistikat. Loodan siiski, et antud uuringu viis pakub jõukohast orientatsiooni, et julgustada tulevikus tegema analüütilis-diskursuse uurimust mõnel poliitilisel teemal. Märkmed 1. Mina arvan, et diskursus on paljutahuline kogum semiootilis-sotsiaalseid praktikaid, seotud spetsiifilise makroteemaga ja argumenteerimisega kehtivate väidete kohta näiteks nagu tõde ja normatiivne paikapidavus, diskursusest võtavad osa erinevad avalikud tegelased, kes toovad endaga kaasa erinevaid seisukohti. 2. Kirjanduse valik peegeldab uurija individuaalsust, keeleoskust, allikate pragmaatilisi piiranguid nagu aeg, raha, trendid jne. 3. FPÖ- Austrian Freedom Party asutati 1956, endised Austria natsid. Euroopalikus mõistes ei ole see kunagi olnud liberaalne partei. 1986 valiti Jörg Haider partei juhiks.
Teisalt on sõna “filosoof “ antud kontekstis interpreteeritav ka Sokratese ja Platoni poleemilise enesedefinitsioonina nende vastasseisus sofistidega. Nagu üteldud omab sõna “sofist” tähendust “tark”. Sokrates aga määratleb end teadlikult mitte targana, vaid filosoofina – “tarkusearmastajana”. Üldkehtivate normide põhjendamise probleem . Protagoras, nagu eelmise teema käsitlemisel juttu oli, problematiseeris normatiivse relativismi kasuks argumenteerimisega absoluutsete, üldkehtivate normide olemasolu ja võimalikkuse üldse. Sokrates seevastu tunnustab absoluutse normi olemasolu isiklikult enda jaoks. Sellisena käsitles Sokrates oraakli kaudu vahendatud jumala sõnu tema kohta. Nagu juttu oli, mõistis Sokrates oraakli väljendit selliselt, et jumalad olid talle ülesandeks teinud tegeleda filosoofia ja dialektikaga. Seda käsku käsitles ta absoluutsena kõigepealt selles mõttes, et ta juhindus oma elus edaspidi
Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. Aastast pärit kompromissi vilja. Õigusele anti kirjalik vorm. Õigus pidi olema kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust
täitmine oleks kohutuslik kodanikele. Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. Aastast pärit kompromissi vilja. Õigusele anti kirjalik vorm. Õigus pidi olema kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust
Juriidlise argumentatsiooni doktriin pole ükskõik kui ulatuslik. Ta pole võimeline andma absoluutselt lõplikke vastuseid. Lõplikke ja täiuslikke lahendusi polegi olemas küsimustes, mis puudutavad sotsiaalset tegelikkust. Õiguse rakendamine lõpeb õiguse rakendusakti vastuvõtmisega, mis sisaldab endas: Kirjeldavat osa - tegelikkuse kirjeldus, mille õigusele vastavust me otsustama. Resolutiivosa korra kirjeldamine. Selle väljaütlemine ongi seotud argumenteerimisega. Läbi teatud argumentide kasutamise jõuamegi teatud õigusele vastava otsustuseni. Ratsionaalse juriidilise põhjendamise mudel see räägib sellest, et juriidilise otsustuse põhjendamise tuumaks on terve hulk korrastatud õiguslauseid, mille kohta kehtib see, millest kohe juttu teeme. 1. See vastab korrektsuse nõudele. See koosneb kahest disjunktiivsest ehk eralduvast osahulgast, mis
säilitada ka lootusetutes olukordades enesekindlus tagab neile sedalaadi ettevõtmistes tihti edu.Hüsteroidseid iseloomujooni tekitab liigne hoolitsus, ülemäärane hellitamine ja lapse iga kapriisi rahuldamine. Niisugused noorukid on sagedasti võrsunud perekondadest, kes eesmärkide saavutamisel on orienteeritud avantürismile (nn ,,kaval perekond").Hüsteroididega suhtlemisel tuleks lähtuda eelkõige nende egotsentrismist ja pretensioonikusest. Ratsionaalse argumenteerimisega on neid raske mõjutada, kuna nad peavad ennast sageli kas ,,ohvriks" või ,,kangelaseks".Teades nende iseloomulikku argust, tuleb veenvalt näidata, et nende teod on läbi nähtud. Kui nooruk seda tunnetab, on see esimene samm paranemisele.Põhiliseks eesmärgiks hüsteroidsete noorukitega töötamisel on välistele tingimustele vastavate reaktsioonide omandamise soodustamine näiteks vajaliku ja meeldiva eristamise kaudu
Ja kui seda teevad veel inimesed, keda me krgelt hindame, siis mjub see veelgi tugevamini. Veenmine on isikutevaheline kommunikatsioonivorm, mis sisaldab uskumuste, hoiakute, eesmärkide ja motiivide loomist, tugevdamist, muutmist või ümberlükkamist antud kontekstis. Hea kõne veenvus seisneb emotsionaalsuses ja heades argumentides. Üks efektiivse veenmise tegur on kindlasti huumor, sest mida huvitavama ja omalaadsema suhtumise ja argumenteerimisega esitaja läheneb, seda positiivsem on kuulajaskonna vastuvõtlikkus. Küllaltki suurt rolli mängib teise veenmise juures info arusaadavus. Mida lihtsamalt edastatav teave kuulajateni kantakse, seda tõhusam on tema mõju. Oluline on ka väidete põhjendamine, täpsustamine ning loogiliste näidete ja seoste loomine. Mida konkreetsemalt asjale läheneda, seda mugavam on kuulajaskonnal vastu võtta seda
otsustus. Järelikult on JAT seotud ka argumenteerija subjekti küsimusega. Oluline on tähele panna, et tegu pole suvalise subjekti poolt tehtud juriidilise otsustusega (nt ei kuulu JAT valdkonda ükskõik kui juriidilistel argumentidel põhinev ühe abikaasa poolne argumentatsioon teisele abikaasale sellest, miks ta otsustas laenata tuttavale raha). Õigusteaduses räägitakse juriidilisest argumentatsioonist siis, kui argumenteerimisega tegeleb subjekt, kellel lasub otsustamise kohustus. JAT ongi mõeldud nendele subjektidele, kes tegelevad juriidiliste otsustuste vastuvõtmisega ametikohustuste tõttu. Argumenteerimise põhitõdede teadmine kuulub aga ka juriidilise hariduse juurde, seega on JAT-i tunnetuslik tähendus laiem. Multi Level Approach’ist lähtuvalt kuulub juriidiline meetodiõpetus level 3 tasandil praktilise jurisprudentsi järel järgmise tasandina õiguspraktikast õiguse tunnetusvahendite hulka. 3
Kuid eksperimente ei saa mina teha, kuna mul ei ole selleks vahendeid. Seepärast kasutan ma ainult olemasolevaid teadmisi ja enda mõistust. See tähendab seda, et teemale lähenetakse teoreetiliselt. Sellepärast ongi siin tegemist nagu teoreetilise psühholoogiaga, mis vastandub eksperimentaalpsühholoogiale. Loomulikult tuleb püstitatuid ideid ka tõestada ja seda saab teha ainult katseid sooritades. Antud juhul on siin tegemist argumenteerimisega ja teoretiseerimisega teadvuse olemuse üle. On rohkeid järeldusi ja nähtuste omavahelisi seoste leidmisi. Teadvusega seonduvad nähtused liigitatakse suures mastaabis kaheks osaks, milledeks on siis teadvuse seisundid ja sellega kaasas käivad teadvuse sisud. Kui uuritakse teadvust, siis eristatakse teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid
Kuid eksperimente ei saa mina teha, kuna mul ei ole selleks vahendeid. Seepärast kasutan ma ainult olemasolevaid teadmisi ja enda mõistust. See tähendab seda, et teemale lähenetakse teoreetiliselt. Sellepärast ongi siin tegemist nagu teoreetilise psühholoogiaga, mis vastandub eksperimentaalpsühholoogiale. Loomulikult tuleb püstitatuid ideid ka tõestada ja seda saab teha ainult katseid sooritades. Antud juhul on siin tegemist argumenteerimisega ja teoretiseerimisega teadvuse olemuse üle. On rohkeid järeldusi ja nähtuste omavahelisi seoste leidmisi. Teadvusega seonduvad nähtused liigitatakse suures mastaabis kaheks osaks, milledeks on siis teadvuse seisundid ja sellega kaasas käivad teadvuse sisud. Kui uuritakse teadvust, siis eristatakse teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid
Kuid eksperimente ei saa mina teha, kuna mul ei ole selleks vahendeid. Seepärast kasutan ma ainult olemasolevaid teadmisi ja enda mõistust. See tähendab seda, et teemale lähenetakse teoreetiliselt. Sellepärast ongi siin tegemist nagu teoreetilise psühholoogiaga, mis vastandub eksperimentaalpsühholoogiale. Loomulikult tuleb püstitatuid ideid ka tõestada ja seda saab teha ainult katseid sooritades. Antud juhul on siin tegemist argumenteerimisega ja teoretiseerimisega teadvuse olemuse üle. On rohkeid järeldusi ja nähtuste omavahelisi seoste leidmisi. Teadvusega seonduvad nähtused liigitatakse suures mastaabis kaheks osaks, milledeks on siis teadvuse seisundid ja sellega kaasas käivad teadvuse sisud. Kui uuritakse teadvust, siis eristatakse teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid
annaabi.ee 
