Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hiljem. Tsitaatides väsid, Puhka 5-10 minutit. 6. Tsitaatides Mustand on Type Tüüp, analüüsi Seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - Kas kirjand vastab teemale; - Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid JA-fraase; - Kas väljendusviis on lühike, selge JA loogiline; - Kas sõnavalik JA terminikasutus on Õige; - Kas kirjand on stiililt ühtne;
Argument n 7 3.11.2009 Argumentatsioon on teesi tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes argumentidele. ARGUMENDID eeldused, faktid SEOS järeldamine, tõestamine TEES järeldus, väide, teoreem Tees Tees peab olema sõnastatud võimalikult selgelt, lühidalt ja üheselt mõistetavalt Ühele argumentatsioonile on kohane üks tees Tees peab jääma kogu argumentatsiooni jooksul samaks Tees ei tohi olla vastuoluline Seos Kogemuslik seos Kogemusliku seose puhul argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust (vähemalt argumenteerija silmis). Põhjuslik seos Põhjusliku seose puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud (formaalse) arutlusega. Üldiselt eeldatakse mingi vastavas valdkonnas tunnustatud uurimismetoodika kasutamist. Formaalloogiline seos e
Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele, tee seda hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - kas kirjand vastab teemale; - kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase; - kas väljendusviis on lühike, selge ja loogiline; - kas sõnavalik ja terminikasutus on õige;
Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele, tee seda hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - kas kirjand vastab teemale; - kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase; - kas väljendusviis on lühike, selge ja loogiline; - kas sõnavalik ja terminikasutus on õige;
Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil. 16. Kombinatsioonimudel planeerimises sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks. 17. Võrreldes haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. 1. Planeerija ei saa ega tohi omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. planeerijad ei tohtinud end oma töös segada poliitikaga. 2. Planeerija ei saa ega tohi käituda väärtusneutraalselt, hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi osa ning planeerija peab oma intelligentsi ning teadmistega saavutama parima võimaliku planeerimislahendi saavutamiseks. 18. Planeerija kolm missiooni:
Ameerika õigusrealistid Jerome Frank ja Karl Llewellyn leidsid, et kohtunikud ei lähene (õiguslikele) probleemidele teisiti kui teised avaliku sfääri otsustajad. Ameerika Ülemkohtu lahendeid uurinud teadlased on leidnud, et kohtunike ideoloogia, väärtushinnangud ja (poliitilised) eelistused mängivad olulisemat rolli kui juriidilise argumentatsiooni meetodid. Psühholoogid, kes on uurinud argumenteerimisprotsessi, leiavad, et kohtunikud ja muud juristid pööravad juriidilisele argumentatsioonile väiksemat tähelepanu kui näiteks ratsionaalsusele vms. Skeptistism juriidilise argumentatsiooni suhtes on kehtinud alates Jeremy Benthamist. *Kultuuriline manipulatsioon rorkin? Dworkin inimõigused ja kultuur, väärtused ja uskumused mida tänapäeval manipuleeritakse Ronald Dworkin: kohtunikud ei tee otsuseid lähtudes mingist poliitikast, poliitika tuleks jätta seadusandjale. Kohtuniku tegevus oli "tehniline ja rangelt loogiline".
ebakindlas otsustussituatsioonis. Poliitiku teadmistepagas planeerimistegevuse käivitamiseks (tellimiseks) ja selle üle otsustamiseks (kehtestamiseks) sõltub sellest, milline on poliitiku esindatav ringkond, milline on tema enda hariduslik tagapõhi ja kogemus. Võrrelduna haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. Haldusaparaat vastutab poliitilisi otsuseid rakendava organisatsiooni majandamise, järjepidevuse ja töökorras hoidmise eest. Roll seisneb osaliselt olemasolevate juriidiliste aktide järgimises (nt kohaliku omavalitsuse kompetentsi ja vastutuspiiride kohta), osalt aga erialateadmiste ja praktilise kogemuse rakendamises. Planeerijal on ülesanne teha kindlaks püstitatud planeerimisülesande lahendamise eeldused,
kõne oleks traditsiooniline, kuid mitte liiga pikk, vastaks kuulajate ootustele ning rõhutaks päeva erilisust. Sellises olukorras pole otstarbekas riskida ebatavalise stiili voi sõnumi esitamisega. Arvestada tuleb, et kuulajate seas on väga erineva vanuse, elukogemuse ja ellusuhtumisega inimesi. Kui kuulajaskond on elevil ja kärsitu (näiteks enne pidulikku õhtusööki), ei maksa neid kaua kinni pidada. Niisugustes olukordades eelistavad kuulajad keerukale argumentatsioonile pigem vaimukust ja heatahtlikku nalja. Mälestuskõne eesmärk on eelkõige inimeste lepitamine olukorraga, mitte nende tunnetel mängimine. Seetõttu olgu mälestuskõne toon rahulik, toetav ning lohutav. Piduliku ehk olmekõne eesmärgiks on inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõned Üksikisikud, mitmesugused inimgrupid, erakonnad, äriuhingud tahavad ühiskonnas oma ideid tutvustada ja propageerida. Toimub ju ühiskonnas erinevate ideoloogiate
kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsusepeale edasi kaevata ei saa.
kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend. Kassatsiooniastme kohus erineb apellatsiooniastme kohtust selle poolest, et kassatsiooniastme kohus ei saa reeglina muuta tõenditele madalamalseisvas kohtus antud hinnangut. Kassatsiooniastme kohus tegeleb õiguslikule argumentatsioonile hinnangu andmisega. Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse või -protesti kuid Riigikohtul ei ole kohustust neid läbi vaadata. Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa.
(PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS § 12 lg 1 lause 2), õigusriiki ka habeas corpus ja menetluslikud põhiõigused (PS §-d 2024), demokraatiat ka hääleõigus (PS § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 24, § 156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed põhiõigused (PS § 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Eesti põhiseaduse vaim koosneb tänu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide süsteemist, mille tuuma moodustavad need seitse põhiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi leiduvad kõigi Euroopa põhisseadusriikide põhiseadustes, kusjuures erinevaid rõhuasetusi on märgata just sotsiaalriigi printsiibi puhul. Eesti põhiseaduse eritunnuseks on Eesti identiteedi printsiip. Otsustavaks on see, et kõik seitse printsiipi hoitakse tasakaalus. 4. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: a) Kuidas mõistate demokraatiat?
Piirid. Jur arg on kõikide õiguskultuuride osa. Vaatamata väga erinevatele arusaamadele, sünnivad jur otsustused valdavalt läbi jur argumentatsiooni. Common law’s tuuakse kohtuniku ette juba olemasolev ratio decidendi, ilma piisava argumentatsioonita ei ole lubatud olemasolevat kõrvale jätta. Kõik toimub protsessi kitsas sängis, aga võimalik teha uus protsessireegel, kui vajalikuks osutub. Kuuludes Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuri tuleb meil arvestada teooriatega,mis seab argumentatsioonile piirid. Jur argumentatsiooni piire võib näha järgnevas: jur arg on alati seotud otsustamisprotsessiga, seetõttu alati seotud sots konfliktide menetlemisega, menetlus on ise siduvate reeglite kogum ja jur arg ei tohi väljuda nendest reeglitest. Otsustamise protsessis ei saa lahti öelda reeglitest, millest ka ju arg ei tohi väljuda. Otsustamisprotsess peab alati võimaldama kirjalikku vormi, jälge.
olukorrad seda nõuavad (näiteks monogaamia). nime kasutama "puupea" tähenduses (ingl. dunce). · Gnoseoloogia · Hüüdnime "doctor subtibilis" saab ta tänu · Loomulik teadmine on kindel seal, kus see toetub teravmeelsele argumentatsioonile. meelelistele aistingutele. · Filosoofia · Üleloomulikest asjadest on sel viisil võimalik saada · Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. aga üksnes ebaselgeid, vahendatud tunnetusi. · Loomulikule mõistusele kättesaamatu valdkonna · Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas
asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka argumenteeritud ja legitiimse tõlgendustulemuseni. Siin aitavad teda jurisprudentsi saavutused: teooriad, doktriinid, kontseptsioonid, kuid samuti kohtute, eriti kõrgema astme kohtute tõlgenduste ja kohtupraktika üldistused. Kaasaegses postindustriaalses ja samas õigusriiklikus demokraatias rajaneb õigusliku otsuse autoriteet asjatundlikule ja õigusteaduslikule õiguse ideest lähtuvale argumentatsioonile. Vaid selline otsus rahuldab kaasaegset õiguskaitseootust. Teadlased ei ole samas olukorras kui kohtunikud. Doktrinäärsed tõlgendused on prima facie aspektist lubatud õiguse allikad. Ka ei laiene õigusteadlasele otsustamis-kohustus, v.a juhtudel, mil ta on kaasatud kohtumenetlusse selle osalisena, näiteks eksperdina. Samas lasub teadlasel üldse ja sh õigusteadlasel moraalsest aspektist põhjendamisvastutus. See tuleneb, nagu A.Aarnio märgib, “...teadusele omastest reeglitest”
ebakohaselt äärmuslikke termineid. g) Hirmutis (straw man). Seda tuntakse veel poksikotina või ka tädi Maali (aunt Sally) meetodina. 2. Diversioon ehk otsene demagoogia (fallacies of diversion). Need on demagoogilised võtted selle väljendi tavatähenduses. Paljud demagoogilised võtted on tuntud ladinakeelsete nimetuste järgi. Mõnikord siiski räägitakse ka asjast ja polegi mingit viga. Selle kohta käib samuti ladinakeelne termin argumentum ad rem, viitamaks argumentatsioonile, mis tabab asja tuuma. Otsese demagoogia alla kuuluvaid vigu tehakse tõestuse demonstratsioonifaasis ja neid on liigitatud demonstratsioonivigade hulka. a) Argumentum ad hominem arutleja või väitleja isiksuslikke omadusi ärakasutav argumentatsioon. Isiksuse vastu suunatud argumentatsiooni nimetatakse mitmeti, tihti on raske eristada, kas tegemist on lihtsalt argumentum ad hominem'i sünonüümiga või selle alltüübiga.
annaabi.ee 
