Hephaistos tabab oma naisega armatsemas. Ta viib patustajad olümplaste kohtu ette, ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid näiteks Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde- Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkikem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. HEPHAISTOS (VULCANUS) Ta oli Hera poeg, Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Sellepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd. DEMETER (CERES) Põllunduse jumalanna. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli
sõjajumal oli paisanud kreeka kuulsa kangelase Diomedese pihta pronksoda, juhtis Athena käsi selle oskuslikult eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi suuresti täna Athena abile võitjaks Diomedes. Aruka ja kindlameelse Athena ning tormaka Arese vahel tekkis vaen ,mis päädis mitmete võitlustega, kus paraku jäi kaotajaks Ares. Nende kahe jumala vastuseisus võib näha ka alatist osavuse ja tarkuse ning tooruse ja arutuse vastandust. Püsivat kultust Aresele ei tekkinud, rahvas ei austaud teda. Erinevalt enamikest teistest jumalatest, ei olnud tal eelistatud linna ,templeid või pühasid/pidustusi. Hoolimata oma sõjakusest ja võitlusoskustest ,oli Ares põlatud kogu Homerose „Iliase“ vältel, kuigi tegu on sõjapoeemiga. Sõdalased olid pigem õnnelikud kui pääsesid julma Arese halastamatu raevu eest, liiatigi võis see pöörduda nagu pidetu tuuleiil – kord ühe ,kord teise leeri vastu.
Briseis tagastatakse talle. Athena süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb uuesti sõtta. XX laul. Algab võitlus. Zeus lubab jumalatel ja jumalannadel uuesti sõtta sekkuda, kuid ise jääb paigale. Jumalad aitavad mõlema poole sõdalasi. Achilleus tapab palju Trooja võitlejaid. XXI laul. Troojalased taganevad. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ja lähevad kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laul. Hektor jääb keelitamisele vaatamata välja Achilleusega võitlema. Püüdes viimase eest põgeneda, jookseb ta kolm tiiru ümber Trooja müüride, astub aga lõpuks võitlusse ja langeb. Achilleus lohistab tema surnukeha kreeklaste laagrisse. XXIII laul. Patroklose matused. Langunud vägilane põletatakse tuleriidal, ohverdatakse loomi
Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori. XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.
Poseidon tuleb vahele ja viib Ainease minema. Hektor läheb Achilleusele vastu. Hektorit kaitseb Athena ja Achilleust Apollon. Achilleus kihutab vankriga vaenlaste ridadesse. XXI laul Troojalsed taganevad Skomanderose jäeni ja proovivad pääseda A-käest üle selle ujudes, kuid isegi sinna tuleb A- neile järele ja tapab neid ükshaaval maha. Vesi värvubb punaseks. Jõe jumal hakkab A-le vastu. Hephaistos tuleb appi. Athena ja Ares võitlevad. Aphridite tuleb Aresele appi kuid ei saa Athenast jagu. Apollon läheb troojale appi. Agenor astub A-le vastu. Apollon võtab Agenori kuju ja juhib A Troójast eemale. Troojalased pääsevad linna varjule. XXII laul Hektor ei lähe varjule. Apollon võtab oma kuju tagasi. A naaseb pettununa Trooja poole tagasi. Hektor ootab teda seal. Hektor hakkab kartma ja põgeneb. 3 ringi ümber linnamüüri. Athena käib Hektori veennmas et ta põgenemise lõpetaks. Hektor sureb
Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad. Kuningas pidi käega silmi varjama. ´´Jäära ma ohverdan Zeuzile oma päästmise eest,´´ ütles Phrixos, ´´kuldvillaku aga kingin sulle, kuningas.´´ Kuningas tundis haruldase kingituse üle suurt rõõmu. Pärast ohverdamist viis ta kuldse jäära villaku ise hiide, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele, ja lõi selle kuldnaeltega hiiglasliku tamme okste külge. Ta palus oma tütart Medeiat, kes tundis hästi nõiakunsti, et see kutsuks maa sügavusest talle kuldvillaku valvaja. Medeia hakkas endamisi nõialoitsusid laulma ja hiide roomas suur draakon, turjal lohemaohari ja suus tuleleegid, kus peale selle vingerdasid kolm mürgist keelt. Lohe mähkis end sõnakuulelikult ümber tamme ja valvas nii päeval kui ööl talle usaldatud aaret.
Herakles need maod. Herale oli pühendatud lehm ja paabulind ning ta lemmiklinnaks oli Argos. Ares Ares (Mars) on vanakreeka mütoloogias sõjajumal ning Zeusi ja Hera poeg. Teda on nimetatud tapahimuliseks, verejanuliseks ja ka argpüksiks, kuna põgeneb kohe kui haavata saab. Raisakotkas, oda, kiiver ja kilp on tema sümboliks. Ares esineb müütides vähe ning teda ei armastatud. Aresele oli pühendatud koer, sümboliks on sõda ning tema liinuks oli raisakull. Ühes loos on Ares Aphrodite armuke ning Aphrodite abikaasa Hephaistos tabab Arest oma naisega armatsemas. Seejärel viivad patustajad olümplaste kohtu ette. Athena Athena (Minerva) oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna, tööosavusjumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud
oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi Usk: tähtsamad jumalad Zeus(taeva-, tormi-, äikesejumal), Hera(taeva kununganna, abielu kaitsja), Poseidon(merejumal), Hades(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter(musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna), Athena(sõjajumalanna, vastupidiselt Aresele peeti Athenast väga lugu), Ares(sõjajumal), Hephaistos(jumalate sepp, lonkur tulejumal), Apollon(valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja), Artemis(jahijumalanna), Hermes(kaitses teekäijaid, täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesandeid ja saatis surnute hingi allmaailma) Kiri, kirjandus, teater: Kreeka tähestik(alfabeet) on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. Aja jooksul kujunes 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet
armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette; ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid näiteks Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast. Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. 11 Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Homerose müütides on ta Olümposel kõrge au sees kui surematute töömees, nende
metsik, rumal, naeruväärne. Surm, lahingud ja veri pakkusid talle lõbu. Tema sümboliteks olid oda ja raisakotkas, oda, mis tapab ja raisakotkas, kelle toiduks on tapetute liha. Arese 2 poega: Phobos( hirm) Deimos (õud) Aphroditele meeldis Ares. Diomedes vapper kreeka sõdalane, kelle päästis lahingus Athena. Ta haavas Arest. Kyknos arese poeg, juhm, loll Herakles Zeusi võitmaltu poeg Herakles tappis Kyknose, kui viimane tahtis Aresele ehitada inimluudest templit. Keyx Kyknose äi Anauros püha jõgi Apollon käskis jõejumalal Kyknose mälestusmärgi peale paisata. Ares tahtis Aphroditega ööd veeta aga Helios kuulis pealt ja teatas Hephaistosele, ta tegi nähtamatust võrgust lõksu, kuhu patused kinni jäid. Hiiglased Aloeused võtsid Arese kinni ja tassisid minema. Zeus saatis Hermese otsima, Ares oli Naxose saarel kongis, ta oli poolsurnud. Artemis tappis hiiglased.
Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette; ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera Või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Arest kutsutakse rooma mütoloogias Marsiks. Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli
abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette; ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera Või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisalt kuulutab Hephaistos, et seda
rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks sobivale asukohale. Parnassise jalamil märkaski ta valget mullikat, kes ta eest minema sörkis kuni kukkus väsinuna kokku. Kadmos teadis, et linna rajamiseks tuleb teha jumalale ohvriand, kuid lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld. Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et saada värskeimat vett, kuid allikas kuulus Aresele ja jumalale ei meeldinud, et ilma loata tema allikast vett võetakse. Allikat valvas Arese poeg, lohemadu, kes tappis kõik Kadmose kaaslased. Kadmos, kes läks uurima kuhu tema kaaslased nii kauaks jäävad, võttis õnneks oda ja kilbi kaasa ning tappis lohemao raskes võitluses. Pärast koletise tapmist käskis Athena lohemao hambad maha külvata. Pärast külvamise lõppemist kerkis maa seest terve armee relvis sõdalasi välja, kes kõik ähvardasid Kamost
Nemad "sööstavad kuulsusrikkasse surma" ja leiavad "magusa surma lahingus". Ares esineb müütides vähe. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid näiteks Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teiste müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi
Ühes loos om ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodite abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad kohtu ette; ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid näiteks Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. (Hamilton 1975:29) 12.Hephaistos Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu
peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite. Kapitooliumi muuseum, Rooma (rooma koopia) Armastusjumalanna armulool imeilusa Foiniikia noormehe ADONISega on aga väga traagiline lõpp. Aphrodite oli temasse sedavõrd armunud, et ei pööranud enam üldse tähelepanu ei seaduslikule abikaasale ega Aresele. Just viimase tahtel murdis metssiga noormehe tükkideks. Nähes, mis juhtunud, puhkes Aphrodite kibedalt nutma ja tema pisaraist said uued lilled anemoonid. NB! Suurenda pilte! Canova. Venus ja Adonis. Borghese galerii Canova. Amor ja Psyche. Marmor. Louvre Vahekorrast Hermesega sündis Aphroditel poeg, kellele pandi selline nimi, mis meenutaks mõlemaid vanemaid HERMAPHRODITOS9. Kui poiss läks suplema Halikarnassose
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...
troojalased vaenlase surve all tagasi tõmbuma, kui kõlab Apolloni hääl: ,,Troojalased, hobuste taltsutajad, ärge peatuge! Mida te kardate? Kreeklaste nahk pole kivist ega terasest, et seda pole võimalik haavata! Pidage meeles, et Achilleus täna ei võitle. Edasi! Edasi!" Troojalased lähevad vasturünnakule. Voolab veri ja tõuseb tolm. Müdisevad hobusekabjad ja krigisevad vankrirattad, taevast aga sajab nooli ja odasid. Siis hüüab Athena väsinult Aresele: ,,Ares, kas ei saa sulle neist tapatalgutest juba küllalt? Tule ära! Tõmbugem kähmlusest kõrvale, ärgem enam võidelgem! Ärgem ärritagem isa Zeusi!" Nii öeldes võtab ta oma mässaval vennal käest ja viib ta Skamandrose kaldale, kus nad hingeldades ja veristena peatuma jäävad. Lahinguhoog raugeb, kuigi mitte sellepärast. Siis aga tungib üks vapramaid Kreeka juhte Diomedes võitlusinnust tiivustatuna üha ägedamalt troojalaste vastu, kes tema löökide all
vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole
Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole
annaabi.ee 
