Inimese arengu algetapp Idulane esimesel elukuul Esimesel nädalal areneb väga kiiresti. Moodustuvad rakkude kogumikud, organite algmed. Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke
Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5 1cm pikk Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u. 3cm pikk Tekib sarnasus inimesega ja teda nimetatakse looteks 3. Kuul toimub kiire organite areng 4. Kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu Kasvavad juuksed, kulmud ja küüned Kuuleb hääli, reageerib mürale Kõik elundkonnad arenevad kiiresti 7. Kuu naha alla kuguneb rasvkude 8. Kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis 9. Kuu kiire kasv, organid valmistuvad iseseisvaks eluks
ümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine. 2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed. 3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul 1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged. 2)selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed, jalad. 3)silmad on veel laugudeta. Kolmanda arengukuu algus- idulasest saab loode 1)olemas kõik kehaosad ja peamised organid 2)loode sarnaneb juba väliselt inimesega 3)loodet ümbriteb mitu lootekesta, mis kaitsevad teda (nt vesikest) 4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes 5)lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel; eriti oluline protesess sünnieelsel perioodil- loode neelab siis ööpäevas ~0,5 l lootevett ja eritab sellesse sama palju uriini; lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse, temp.muutuste eest
umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks.
kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone LOODE ANNAB: Jääk ained toitainetest, saab hapniku annab co2 vastu, EMAL JA LOOTEL ON ERINEVAD VERERINGED NABANÖÖR Ühendab loodet platsentaga. Lootevesi- kaitseb põrutuste eest, kaitseb müra ja valjude helide eest, ühtlustab valgust ja temperatuuri. Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju. ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv,
Viljastumine - Toimub munajuha laienenud osas - Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk - Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode - Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Ontogenees- viljastumisel käivituv organismi individuaalne areng 1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2) Embrüogenees- loote areng 3) Postembrüogenees- lootejärgne areng Loote areng - Kobarlootest areneb idulane( 1. arengukuu, kujuneb esmane närvisüsteem, südame-, veresoonte-, luude-, lihaste-, seedeelundkonna- ja jäsemete alged. Süda hakkab lööma umbes 25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid - 6
Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid.
Loote areng. Sügootiks nim. viljastatud munarakku Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Esimese arengukuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihtsalt ja jäsemete algmed. Idulane on sel ajal 5 10 mm pikk ja kaalub imevähe kõigest 0,1 0,2 grammi. Suurema osa kehast võtab enda alla südamealge. Idulane asub vedelikuga täidetud põies. Vedelik kaitseb idulast löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Samuti moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta
sellel ajal toimuvad areneva rganismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal ● Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt.Jõudes emakasse kinnitub raukobar emaka seina külge 2 raseduse nädal ● Rakukobarat nimetatakse idulaseks, rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal ● Idulasel tekivad skeleti, organite ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal ● Idulase ümber moodustub veega täidetud põis ● 1 arengukuu lõpus on idulane 2-3mm pikk ● 25 päeval süda alustab tööd 5 raseduse nädal ● Loote kasv on 5- 6mm, oneristavad kätte ja jäsemete algmed ● Loode on nähtav ultraheliuuringul 7 raseduse nädal ● Idulase pikkuseks on 12 kuni 16 mm. Arenevad sõrmed ja varbad ning eristub suu 9 raseduse nädal ● Loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Toimub kiire organite areng, on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12 raseduse nädal
Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk Tekib sarnasus inimestega ja teda nimetakase looteks 3. kuul toimub kiire organite areng 4. kuul luustik, saab määrata sugu Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eelasrakku Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine, esineb sugurakkudes
Lootevee ülesanded: 1. Kaitse põrutuste eest 2. Kaitse temperatuurimuutuste eest 3. Vähendab raskusjõu mõju 4. Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks Koorioni iseloomustavad hatud, mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe
seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning lõpuks omandab imetajale omased tunnused Biogeneetiline reegel: ontogeesi alguses (embrüogeneesises) läbitakse evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid Biogeneetilise reegili juures oluline meeldejätta: alati ei läbita kõiki etappe, mõned etapid jäävad vahele Inimese loote areng allub sellele reeglile -alguses on lootel saba ja lõpuspilud -lõpuspilud kaovad, kuid pikk saba teise arengukuu lõpuni -teise arengukuulõpus kujunevad välja jäsemed ja loodet meenutanud embrüo võtab teiste imetajate kuju Lapse sünd Raseduse kestus on tavaliselt 40 nädalat Loote areng: http://youtu.be/WH9ZJu4wRUE?t=30s Enneaegne laps- sündinud varem kui 36.nädalal Tuhud – emakaseina perioodilised kramplikud kokkutõmbed, annavad teada sünnituse algusest Alguses 15-20minutiliste valudega, seejärel paari minutilise vahega
INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks.
3)1. kuu lõpuks areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. 4)u samal ajal hakkab tuksuma südamealge.5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält. Südamelöögid tugevamad. 5)6. kuul loote nahk voldiline(kasvab sel ajal teistest organitest kiiremini). Hästi eristatavad on silmad ja kulmud. 6)7
15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17. Millised on biogeneetilise reegli tõendid inimese loote arengus? Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud- sarnaneb kala lootega. Peatselt lõpused kaovad, kuid saba püsib teise arengukuu lõpuni. 18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)? Põhjuseks on teratogeenid: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised. Füüsikalised: Erinevad kiirgused (ka UV, röntgen), mehaanilised mõjutused (pidev vibratsioon, löögid, muljumine, surve (nt riided)aju ja jäsemete väärareng, jänesemokk). Keemilised: Ravimid (antibiootikumid, talidomiid-
f) mehhaanilised põrutused, löögid g) pidev surve ebakohastest riietest h) loomulik sünnitus ise, eeskätt tänu hapnikupuudusele. Solaariumis kõige kahjulikum kiirguse lainepikkus 260-280nm, parem üle 300nm. Karotenoidid annavad sama hea päevituse, aga samal ajal suitsetamine annab kopsuvähi. Teratogeensuse ajatabel 1. Esimestel 2 nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, muidu on tagajärjeks hukkumine. 2. 2. arengunädal kuni 2. arengukuu on struktuursed kõrvalekalded (näpud, käed, jalad, nägu) 3. 3. arengukuu kuni sünnituseni on peamiselt füsioloogilised kõrvalekalded, nt lihastoonus, ajutalitlus, kordinatsioon. Lootekestad On ajutised organid, mis tagavad eduka embrüonaalse arengu. 1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse
(spermatogeneesil tekib 4 spermi, ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti) Meioosi vormid : 1) gameetne meioos - viib sugurakkude tekkele(spermid, munarakud) N : loomad. 2) spoorne meioos - esineb eostaimedel ja viib haploidsete eoste moodustumiseni. (sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks.
See ühendab loodet ja platsentat) Koorion kõlgkest või irgkest (kõige väline lootekest, iseloomustavad sellised asjad nagu hatud (osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel). Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest) Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel. Platsenta võib kaaluda pärast umbes pool kilogrammi. Platsenta moodustab sagarik ja selle pindala on 15 ruutmeetrit. Platsenta Ülesanne: 1) ainevahetus emalt lootele lähevad hapnik ja toitained, lootelt emale jääkained ja süsihappegaas 2)kaitsekindlustamine ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad ka antikehad ja tekitavad kaasasündinud immuunsuse. Toob eelduse vererühmade arenemisele.
Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetlilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisemas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimese paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada vääraarenguga last, tuleb sel perioodil hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda mõjutavad ka keskkonnategurid
Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm);
Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm);
Funktsioonid organismi tasandil: · Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). · Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. · Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. · Kaitsefunktsioon : 1
(moodustised). Nt. küüned, karvad, nahanäärmed. Sh. piimanäärmed. Kuse- suguelundkond, v.a. põis. Mesodermist kujunevad organismile põhimassi andvad organid. Läbi kõigi kolme on üks süsteem sisesekretsiooninäärmed. Ajaskaala. Varane gastrula moodustub 3nda arengunädala lõpuks, hiline gastrula aga 1. arengukuu lõpuks. Gastrula tasand on viimane, kus võib toimuda veel mitmike teke. (inimesel) Teratogenees ... (soerdareng) looteliste väärarengute teke. Lootelisi väärarenguid tekitavad teratogeenid. Need on erinevad mõjurid, mis on lävimõjuga ohtlik toime avaldub teatud koguses. Nt. alkohol Teratogeenid: 1) Bioloogilised a. Haigustekitajad i. Viirused (kõik viirushaigused teatud perioodil võivad olla teratogeense mõjuga)
küljel. Somiitidest areneb suurem osa skeletist, lihaskond ja ka pärisnahk Somiidid diferentseeruvad: sklerotoom (roided ja lülisammas), müotoom (algsed lihasrakud), dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis
Seal tuleb silmas pidada, et mõned evolutsioonilise arengu etapid võivad loote arengu käigus vahele jääda ja arenev embrüo ei sarnane mitte täiskasvanud vormidega, vaid nende loodetega. Sarnaselt teiste selgroogsete embrüogeneesiga allub ka inimese loote areng biogennetilisele reeglile. Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud ning seetõttu sarnaneb ta kala lootega. Peatselt lõpuspilud kaovad, kuid pikk saba püsib teise arengukuu lõpuni. Sel perioodil hakkavad välja kujunema ka jäsemed ning vahepeal roomaja loodet meenutanud embrüo hakkab sarnanema teiste imetajate loodetega. Pilet 17 1.Evolutsiooni mõiste. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Evolutsiooni tõendid. Maal tuntakse 1,5 miljonit erisugust organismi liiki. On olemas nii ainu- kui ka hulkrakseid organisme. Lihtsa ja keerulise ehitusega, ühed liigid elutsevad metsades,
munaraku - viljastunud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale- st pesastub - sellele kohale emaka seinas, kus rakukobarpesastus, moodustub platsenta. Läbi platsenta toimub ema ja loote vahel ainevahetus, sealjuures inimalge ja ema veri ei puutu kokku - rakukobarast areneb idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust - kolmanda arengukuu alguseks muutub idulane väliselt inimesega sarnaseks, nüüd nim seda looteks - looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõppeb sünnitusega
Lootevesi vahetub iga 3 tunni järel. Lootevett on umbes 2l. Allantois e. kusekott : - tekib areneva soolestiku jätkena. Sellest kujuneb nabaväät(ühendab loodet ja platsentat) Ta sees on veresooned. Koorion e. kõld või irdkest : - kõige välimine lootekest. koorioni iseloomustavad hatud. Hatud osalevad lootepoolse platsenta kujunemises. - sündimise käigus koorioni hatud rebenevad, ja tekib veritsus. Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks.
kõikidel sõrmedel puuduvad teatud sõrmelülid. Peegelpildilisus (suur varvas keskel ja mõlemal pool palju varbaid). Arengu eripärade alla läheb ka liigeste üleliigne liikuvus. Teratogenees e soerdareng. Esimesed kaks nädalat ei ole tundlik teratogeenide suhtes, asi lõpeb iseeneslike mikroabortidega, mikroaborte tekib üllatuslikult suure sagedusega (toimib väga tugev looduslik valik). Sügootidest jõuab sünnituseni 20-25%. Teise arengunädala lõpp kuni teine arengukuu peamiselt struktuurse kõrvalekalded a.) väliselt märgatavad- muutused jäsemete ehituses, näomuutused ja siseelundite häired. Alates teisest arengukuust sünd- funktsionaalsed kõrvalekalded ja arenguhäired nt hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, agressiivsus, lihastoonuse muutused (põhjuseks sünnitusel tekkinud hapnikupuudus). Teratogeenid kõik teratogeenid on lävimõjuga tegurid, nende kahjulik mõju algab teatud hulgast
annaabi.ee 
