KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas
Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena
Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4
eunuhhid-piirkonnakohtunikud-käsitöölised jms. Ettekujutus maailmast-Jumalik ja inimlik maailm oli lahutamatult seotud.Mõlemad olid osa kolmainsusest:taevas,maa ja inimene.Oli animistlik.Esivanemate kultus Jin ja Jang. Konfutsionism ja taoism-konf-rajajaks oli Konfutsius ,6-5 saj vahetusel eKr.Põhiline oli inimlikkus.Taoism-alusepanija oli Laozi.Põhimõiste on dao ehk kulg,mille järgi peaks inimene oma elu seadma.Dao on maailma pidev loomulik muutumine.Surematuse õpetus. 5.Araablased ja islam:araablaste ühiskond ja usk-Usk oli polüteistlik.Austati loodusobjekte.Jumalaid oli palju.Keskus oli Meka. Muhamed-7.saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Nõudis araablastelt Allahi kui ainujumala austamist.Tekkis uus usk ehk islam ehk allumine.Tema tegevus ja õpetus-Ei pidanud ennast uue usu rajajaks.Allah oli tema silmis sama Jumal ,keda austasid juudid ja kristlasedki.Muhameed pidas end prohvetiks.Pani kirja oma ''Koraan'' Pühakiri-Koraan-Üliku tõde
Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Jumalast, kui isast, läänes aga, et Püha Vaim sõltub mõlemast- nii Isast kui ka Pojast. 1054 tekkis kirikulõhe- paavst saaatis oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid tulemus oli oodatust vastupidine- saadik ja patriarh läksid tülli ja panid teineteist kirikuvande alla. Tekkisid katolik kirik (kuulus paavsti võimu alla) ja õigeusu kirik (kirik allus patriarhile) 13. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad (ptk 7-8) Meka- araablaste kultuurikeskus; Muhamedi sünnikoht Muhamed- Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget Monoteismi Allah- araabia peajumal Islam- moslemite usk Monoteism- Allahi austamine ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahti ütlemine Koraan- Allahi sõna, mida prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks on tehtud; ülim tõde; pühakiri
võluvõimetega meistervaras ning võis võtta mistahes kuju. 15)Araablaste ühiskond. Araablased olid rändrahvas ning kõnelesid semiidi keeli. Elanikkond jagunes beduiinideks (rändkarjakasvatajad kõrbetes ja steppides, kasvatati peamiselt kaamleid, saadi nahka, liha, piima ning müüdi), fellahid (paiksed põlluharijad oaasides, kasvatati peamiselt datlitaimi ja palme), kaupmehed (ja käsitöölised, kaubateed peamiselt ida-lääne suunalised). Suuremateks linnadeks olid Meka ja Medina. Suurem osa araablastest elasid üksteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid sugukondadeks. Seal oli ühtekuuluvustunne väga tugev. Elu kõrbetes allus vastavalt looduse karmidele seadustele ehk elu kõrbetes oli kollektiivne (kuna üksi hakkama ei saanud), ühiskond oli patriarhaalne (eriti karjakasvatajate seas, mehel oli suurim otsustusõigus, levinud oli mitmenaisepidamine), samuti oli levinud veritasu (hõimuliikme tapmise järel oli kohustus tappa tapja hõimust
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas
5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
